29 Qarasha 2018, 18:27 2262 0 Qaýipsizdik Dınara MYŃJASARQYZY

ISLAM BILIMI JÁNE TAKFIR IDEOLOGIIaSY  

Islam – Quran men Muhammed s.a.ý. paıǵambar hadısine negizdelgen din. Allah Taǵala Quran mazmunynda eshbir qarama qaıshylyqtyń joqtyǵyn alǵa tartady. Bul týrasynda kóptegen ǵalymdardyń qundy eńbekter jazyp qaldyrǵan. Jer betinde Qurannan basqa eń kóp zerttelip jazylǵan eshbir kitap joq desem artyq aıtqanym emes. Óıtkeni, Quran ol Islamnyń basty qaınary. Ony shynaıy oqyp, tanyǵan adam Islamnyń aqıqat beınesin tanıtyny sózsiz.   

Qazirgi tańda keıbir musylmandar arasynda rýhanı qajettiliktiń ash bolý sebebinen kez-kelgen dinı ádebıetterdi súzgiden ótkizbesten oqýǵa tyrysady. Sol kitaptyń mazmuny eger teris bolsa adam adasa bastaıdy, kózsiz oqyǵanyna senedi jáne onymen amal etedi. Bul adamnyń nadandyǵynan týyndaǵan ishki dert ári onyń boıynda súzgish ımmýnıtettiń o basta qalyptaspaǵanyn dáleldeıdi. Osyndaı derttiń saldarynan búginde mazmunynda qaıshylyǵy joq Quran Kárim aıasynda musylmandar túrli talas-tartysqa túsip jatyr jáne Qurannyń ishinde qarama-qaıshy keletin aıattar bar ispetti kózqarastar ortaǵa keledi. Bunyń barlyǵy Quran ne hadıs ilimderin, ondaǵy negizgi qaǵıdalardy durys túsinbeýden týyndap otyr. Mundaı dertti ásirese qazirgi takfırızmge jeteleýshi aǵymdardyń boıynan kórýge bolady. Bul óz kezeginde arnaıy el moıyndaǵan ǵalymdardyń aldynan júıeli túrde bilim almaı, ishki izdenistiń saldarynan kez-kelgen dinı kitapty nemese ǵalamtor arqyly jarııalanǵan teris málimetterdi oqýdan paıda bolatyn qoǵamdyq kesel.

Ásilinde, takfır ókilderi Islam ilimderin boılap bilmegen, ári Qurandy júrekpen tolyq uǵynbaı, tilde ǵana jattandy etip qalyptastyrǵandardan turady. Kez-kelgen musylman Quranmen amal etip, ony óz isinde kórsetken jaǵdaıda ǵana Qurandy túsingen bolyp sanalady. Takfırler sekildi Qurandy tilinde jattap biraq, ony isinde kórsete almaǵandardyń mysaly Islam tarıhynda kóptep kezdesedi. Máselen, Abdý Rahman ıbn Mýljam degen paıǵambar s.a.ý. zamanynda sahaba bolǵan. Ol úlken bilimdi sahabalardan Quran jattap, Islam dini boıynsha tereń bilim alǵan. Omar ıbn Hattab óz halıfattyǵynda ony Mysyr eline Islamdy halyqqa úıretý maqsatynda elshi retinde jibergen. Belgili sahaba Amr ıbn A’c Mysyrǵa barmas buryn Abdý Rahmanǵa kóptegen ósıetter aıtqan. Alaıda, Abdý Rahman Qurandy jattap, qansha dinı bilim alǵanymen ony júrekpen shynaıy túsinbegenderdiń qatarynda edi. Sebebi, ol Islam dininde alǵash búlikshiler ıaǵnı, haýarıjder qatarynda bolǵan ári halıfa Álı ıbn Ábý Talıbty qastandyqpen óltirgen kisi bolatyn. Demek, budan Qurandy qansha jattap, túrli Islamı bilimdi oqyǵannyń barlyǵy ǵalym atanǵanymen paıǵambar salǵan shynaıy musylmandyq jolmen júre almaýy ádben múmkin degen qorytyndy shyǵady. Mundaı kókiregi soqyr musylmandar Qurannyń mazmunyn teris baǵytta túsindiretin kózqarastardyń ortaǵa kelýine septigin tıgizedi.

Bul Abdý Rahmannyń jaǵdaıy ilgeride bolǵanymen búlikshilerdiń ıdeologııasy búginge deıin ýly dertin musylmandar arasynda taratyp keledi. Máselen, 20 ǵasyrdyń 60 jyldarynda Mysyrda Mustafa Shýkrı (1942-1978j.) degen «Takfır ýal hıjra» aǵymynyń negizin salýshy bolǵan. Ol da óz ýaqytynda álemge áıgili ál-Azhar ýnıversıtetiniń bilikti ustazdarynan dinı bilim alǵan, Quran jattaǵan des-ti. Alaıda, sol alǵan bilimi júrekke qonbaǵandyqtan, saldarynan úkimetke qarsy shyǵyp, musylmandardyń arasyna alaýyzdyq týdyratyn jańa takfır aǵymynyń ortaǵa kelýine sebepshi boldy.

Mustafa Shýkrıdiń kózqarasy boıynsha sharıǵat úkimimen úkim etpegen elden musylmandar qonys aýdaryp ketý kerek ári kúná, pasyqtyq, zulymdyq, qatelik sekildi jaman amaldar musylman adamdy kápir etedi. Ol: «Biz izgi musylmandar qoǵamyn qurý úshin Islam dinin durys baǵytta jiti oqyp, zertteýimiz kerek. Sondaı-aq, Islam salǵan jolmen ǵana júrýimiz kerek», degen uranmen din jolyna shaqyratyn. Qazirgi teris aǵym músheleri de osylaı janǵa jaǵymdy áńgimeden bastap, aldymen adamdy ózine baýrap alý ádis-tásilderiniń arqasynda dinniń qaınaryn burmalap, kóptegen musylmandardy otbasyn oıran etkenin kóz kórýde.

Búginde osyndaı qaýipti takfır ıdeologııasynyń kesiri qoǵamǵa qaterli ekenin dintanýshylar jarysa aıtqanymen, musylmandar arasynda olar tasada jasyryn jumys jasap jatqany málim. Bunyń tamyryna balta shabý úshin qazaq jerinde naqty júıeli túrde Islamı bilim berý mektebin erterek qalyptastyrýymyz kerek. Ol jerde fıqhta Ábý Hanıfa, tápsirde Ábý Jafar at-Tabarı, Ibn Kasır, ál-Qurtýbı sekildi ǵalymdardy tulǵa retinde jáne jeke eńbekterin barynsha dáripteý qajet. Bul birinshiden, qara halyqtyń dinı saýatyn kóterýge baǵyttalsa, ekinshiden, kimnen jáne qandaı kitaptardan bilim alý kerektigin jónge qoıady.

Qazirgi qazaq musylmandarynyń arasynda Ábý Hanıfa mázhabyn ustanamyz degender 70% paıyzdan asady. Desede, ol kisiniń kim ekenin, onyń ómir jolyn biletin saýatty musylmandar, ókinishke oraı, az. Qazaq ejelden Ábý Hanıfa jolyn ustanyp kelgeni haq, desekte, táýelsizdik alǵan ýaqytta sol ustanymǵa jeńil qarap qoıǵandaımyz. Ábý Hanıfa baǵytyn ustanamyn dep, onyń baǵytynan aýytqyp elge qııanat jasap júrgender jeterlik. Bul da dinı saýatsyzdyqtyń kesiri. Sondyqtan adamnyń dinı senimi óte názik ekenin eskerip, oǵan barar joldy ańdap basý qazirgi musylmandardyń basty talabyna aınalyp úlgerdi.

Jalǵas ASHATULY,

dintanýshy

Sońǵy jańalyqtar