1 Qazan 2015, 10:20 3440 0 Ekonomıka Ásel ÁNÝARBEK

Almaty álemdik reıtıngte Máskeýdiń aldyn orady

2015 jyldyń qyrkúıegindegi esep boıynsha álemdik qarjy ortalyqtarynyń kósh basyna London turaqtady. Mundaı jańalyq Z/Yen­ Group kompanııasy ázirlegen The Global Financial Centres Index reıtıngi arqyly belgili boldy. Atalmysh reıtıngte TMD elderindegi qalalar arasynan Almaty shahary eń úzdik nátıje kórsetti. Álemdik qarjy ortalyqtary reıtınginde Almaty qalasy 51-orynǵa turaqtapty. Al kórshiles Reseı astanasy – Máskeý qalasy bul joly 78-oryndy qanaǵat tutqan kórinedi.

The Global Financial Centres Index reıtıngisi – Londonda shtab-páteri bar, sondaı-aq búkil álem boıynsha 300-den astam qaýymdasqan sarapshysy bar Z/Yen Group Limited kompanııasy ázirlegen halyqaralyq qarjy ortalyqtaryn baǵalaýdyń mamandandyrylǵan ádisnamasy. Z/Yen Group konsaltıngtik kompanııa­sy álemdik qarjy ortalyqtary reıtıngin ázirleýdi 2005 jyldan beri jalǵastyryp keledi. Z/Yen kompanııasy qarjy ortalyqtaryn baǵalaý kezinde básekege qabilettiliktiń adam faktory, bıznes orta, naryqtarǵa qoljetimdilik, ınfraqurylym, jalpy básekege qabilettiligine ıek artady. Álemdik qarjy ortalyqtarynyń reıtıngi jylyna eki ret, ıaǵnı, qyrkúıek jáne naýryz aılarynda jańartylady. Al úzdikter ashyq derekkózderiniń saraptamasy jáne sarapshylardyń bergen baǵasy arqyly anyqtalady. Ústimizdegi jyldyń álemdik qarjy ortalyqtary tizimin anyqtaýǵa 3 myńnan astam halyqaralyq sarapshy mamandar qatysypty.

Álemdik qarjy ortalyqtarynda iri kólemdegi halyqaralyq kapı­tal shoǵyrlanǵan jáne túrli halyq­aralyq qarjy operaııalary keń aýqymda júrgiziledi. Qarjy orta­lyǵy ınfraqurylymynyń negi­zin ulttyq jáne ultaralyq bank­ter quraıdy. Olar ádette asa iri bır­jalarmen tyǵyz baılanys ornatady. Ortalyqtar negizinde iri brokerlik keńseler men túrli ınvestıııalyq qorlar da aıtarlyqtaı ról atqarady. Qazir álemdik qarjy ortalyqtarynyń negizgi operatorlary Londonda, Tokıoda, Nıý-Iorkte, Parıjde, ıýrıhte, Maındaǵy Frankfýrtta, Lıýksembýrgte, Sıngapýrda, Sıanganda shoǵyr­lanǵan. Búgingi kúni álemdik qarjy ortalyqtary – paıdany kóp ákele­tin sala. Sondyqtan, álem­dik qarjy ortalyqtarynyń qury­lymynda ulttyq naryq, valıý­talyq nesıeleý, qor naryǵy jáne de altyn naryǵy kiredi. Birinshi dúnıejúzilik soǵysqa deıin London qalasy qarjy ortalyǵy boldy. Al birinshi dúnıejúzilik soǵystan keıin bul statýsty AQSh memleketi ıe­lendi. Biraq London AQSh-pen birge ártúrli qarjy-nesıe júıesinde jáne qor naryǵynda óziniń ústemdigin ornatty. 1990 jyly «Delor jospary» boıynsha Eýropalyq Odaq elderinde bir ortaq valıýtamen qarjylyq ortalyq qurý týraly qaýly qabyldandy. 1993 jyly ortaq eýropalyq valıýtamen qor naryǵy jáne qarjy qyzmetteri quryldy. 1999 jyly Eýropalyq Odaq elderinde eýro júıesi engizildi.

The Global Financial Centres Index reıtıngisi bıylǵy qyrkúıekte 18-shi ret uıymdastyryldy. Al bıylǵy úzdikterdi anyqtaýda sarapshylar 98 qalany irikteýden ótkizgen. Onyń ishinde 14 qalanyń negizgi tizimge ený múmkindigi bolmady. Negizgi tizimge iline almaǵan qalalardyń qatarynda Gýanchjoý, Rıga jáne Nıý-Delı bar. Al negizgi tizimde alǵashqy oryndy Londonǵa bergen AQSh-tyń Nıý-Iork qalasy reıtıngte ekinshi orynǵa ornalasty. Nıý-Iork aldyńǵy reıtıng nátıjesinde birinshi orynda bolǵan edi. Z/Yen kompanııasynyń tóraǵasy Maıkl Maınellıdiń sózine qaraǵanda, Londonnyń álemdik qarjy ortalyǵynyń astanasy atanýyna salyq tóleý máselelerin ońtaıly sheshýi sebep bolypty. Sondaı-aq, Londonnyń kóshbasshy bolýyna saqtandyrý kompanııalary men bank­ter jumysynyń joǵary baǵalanýy yqpal etken. Qarjygerlerdiń aıtýynsha, London turaqty jumys orny jóninen de kósh bastap turǵan kórinedi.

Halyqaralyq zertteý ortaly­ǵynyń sheshimi boıynsha, úshinshi orynǵa Gonkong laıyq dep tanylsa, tórtinshi, besinshi oryndar Sıngapýr men Tokıoǵa buıyrdy. Úzdik álemdik qarjy ortalyqtarynyń alǵashqy ondyǵyn Seýl, ıýrıh, Toronto, San-Franısko jáne Vashıngton túıindep tur. TMD elderi arasynan 78-orynǵa jaıǵasqan Máskeý ótken jylǵy qorytyndyǵa qaraǵanda tómen kórsetkish kórsetti. Aıta keteıik, Máskeý 2014 jyly The Global Financial Centres Index reıtınginde 75-orynda bolǵan edi. Reseı astanasy bul tizimde Madrıd, Kıpr, Sankt-Peterbýrg, Tallın, Afına, Reıkıavık qalalarynyń ǵana aldyna shyǵa aldy. Máskeýdiń burynǵy ornynan tómen syrǵýynyń ózindik sebepteri de joq emes. Z/Yen GroupLimited kompanııasynyń tóraǵasy Maıkl Maınellı bul sebepterdi atap aıtyp ta berdi. Eń birinshi sebep – Reseıge salynǵan halyqaralyq sankııalar. Sondaı-aq, Máskeýdiń úsh saty tómenge yǵysýyna munaı baǵasynyń tómendeýine baılanysty el ekonomıkasynyń álsireýi jáne sońǵy jyldaǵy Reseı rýbliniń dollarǵa shaqqandaǵy qunynyń 42 paıyzǵa deıin quldyraýy áser etken.

Reseıdiń Máskeýde halyqaralyq qarjy ortalyǵyn qurýdy armandap júr­genine de biraz ýaqyt boldy. Alaıda bul reıtıng Máskeýdiń álem­dik qarjy ortalyǵyn qurý týraly josparynyń júzege aspaıtynyn kezekti ret dáleldegendeı. Desek te, Reseı bıligi halyqaralyq qarjy ortalyǵyn qurýǵa Máskeýdiń taptyrmas oryn ekendigine senimdi. Qazirgi ýaqytta Máskeýdiń aldyńǵy qatardaǵy London men Nıý-Iorkti qýyp jetýge múmkindigi joq. Esesine, Kremldiń Almatyny artqa qaldyrýdy kózdeıtini jasyryn emes. Almatyny qarjy ortalyqtary tiziminen keri shegindirý arqyly Máskeý TMD elderindegi qarjylyq ortalyqqa aınala alady. Alaıda sarapshylar Máskeýdiń tehnıkalyq jaǵynan qarjy ortalyǵyn qurýǵa ázir emestigin aıtýda.

Elimizdiń ońtústik astanasy da álemdik qarjy ortalyqtarynyń tizimnen tys qalmady. Almaty qalasy álemniń 84 qalasy arasynan 51-orynǵa jaıǵasty. Bul kórsetkish – TMD elderi arasyndaǵy úzdik nátıje. Almaty qalasy halyqaralyq zertteý ortalyqtarynyń reıtıngisi boıynsha álemdik qarjylyq ortalyqtar qataryna 2014 jyldyń kókteminde engizildi. Sóıtip, sol jyly Almaty qalasy 83 halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń resmı tiziminde 58-orynǵa jaıǵasqan. Al Azııa qarjy ortalyqtary arasynda 13-orynǵa ıe boldy. 2014 jyldyń qyrkúıek aıynda Shyǵys Eýropa – Ortalyq Azııa aımaqtary boıynsha Almaty ekinshi orynǵa ornalassa, birinshi orynǵa Stambul shyqty. Al Máskeý, Afına, Praga syndy alyp qalalar Almatydan osy kórsetkish boıynsha artta qalǵan edi. Bul reıtıngte Almaty shahary 15 oryn alǵa jyljyp, 43-orynnan kóringen bolatyn. The Global Financial Centres Index-tiń 17-shi reıtınginde Almaty qalasy 49-orynǵa túsip qaldy. 18-ret uıymdastyrylǵan reıtıngte Almaty taǵy eki qalany aldyna shyǵardy.

Esterińizde bolsa, ústimizdegi jyldyń 11 sáýirinde «Nur Otan» partııasynyń kezekti sezinde Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Almatyny qarjy ortalyǵyna aınaldyrý úderisin jyldamdatý kerektigin atap ótken bolatyn. «Almatyda qarjylyq ortalyq qurý uzaqqa sozylyp ketti. Ol jańa dınamıkaǵa ıe bolýy qajet. Dýbaı nemese basqa qalalar tárizdi Almatyǵa da arnaıy statýs berip, zań qabyldaý qajet. Qarjylyq ortalyq qurylýy kerek. Munyń barlyǵy óte mańyzdy», – degen edi Elbasy. Alyp shaharda qarjylyq ortalyq qurý ıdeıasynyń búgin ǵana paıda bolmaǵany da barshaǵa belgili. Qazaqstan Prezıdenti mundaı bastamany 1995 jyly kóterdi. Alaıda ol kezeńde eldiń ekonomıkalyq ahýalynyń alǵa baspaýyna baılanysty Almatyda qarjylyq ortalyq qurý ıdesy qoldaý tappady. Desek te, bul bastama jabýly kúıinde qaldy dep aıtýǵa negiz joq. 2004 jyly Almatyny halyqaralyq qarjy ortalyǵyna aınaldyrý konepııasy ázirlense, 2006 jyly Prezıdent Nursultan Nazarbaev «Almaty qalasynda aımaqtyq qarjy ortalyǵyn qurý» týraly zańǵa qol qoıdy. Atalmysh zańǵa qol qoıylysymen, Almatydaǵy aımaqtyq qarjy ortalyǵynyń jumysyn retteıtin agenttik óz jumysyn bastap ketti. Araǵa 3 jyl salyp Úkimet basshysy Kárim Másimov «2015 jylǵa deıin Almaty qalasyndaǵy aımaqtyq qarjylaı ortalyqty damytý jospary» týraly qaýlyny bekitken bolatyn. Sodan beri áli de sozbaqqa salynyp kele jatqan qarjy ortalyǵyn qurý máselesin bıyl Memleket basshysy tezdetýdi buıyrdy. Sóıtip Ulttyq bank qarjy ortalyǵyn qurýǵa qatysty jańa is josparyn bekitti.

Buǵan deıin naýryz aıynda Financial Post álemdegi eń tez ósip kele jatqan qarjy ortalyqtarynyń ondyǵyn jasaǵan bolatyn. Bul reıtıngke Nıý-Iork, London, Tokıo qalalary enbedi. Óıtkeni olar álemdik eń iri qarjy ortalyqtarynyń qatarynda. Financial Post ázirlegen reıtıngte Almaty onynshy orynǵa taban tiredi. Sońǵy bes jylda Almaty reıtıngtegi ornyn 9 satyǵa alǵa jyljytty. Atalmysh reıtıng boıynsha da Almaty qalasy Máskeý men Varshava sekildi iri qalalardy artqa tastaǵan bolatyn.

Sondaı-aq, Almaty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń qarjy ortalyǵy atanady. Ol úshin áýeli almaly qalada kásiporyndar qatary kóbeıip, jumys oryndarynyń sany artpaq. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń komıssııasy Máskeýde, Eýrazııalyq sot Mınskide ornalassa, 2025 jyldan bastap odaqtyń qarjy naryǵyn retteıtin ortalyq Almaty qalasynda ornalasady dep boljanýda. Osy rette Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev uıymnyń qurylýyn kútpeı-aq, Almaty qalasyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń qarjy ortalyǵy retinde qalyptastyra berý týraly usynys bildirgen. Sarapshylardyń aıtýynsha, bul el ekonomıkasyna úlken septigin tıgizedi eken. Iaǵnı, salyqtyq túsimder artady, jumys orny kóbeıedi, halyqtyń ómir súrý deńgeıi artady. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq Almatyny teginnen-tegin tańdaǵan joq. Negizgi sebepterdiń biri – Eýrazııalyq damý bankiniń Almatyda ornalasýy.

Eger aýqymdy ıdeıa júzege assa, Almaty Orta Azııa men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq aýmaǵynda ǵana emes, álemdegi eń iri qarjylyq ortalyqqa aınalýy ábden múmkin. Salyq pen qujat aınalymynyń azaıýy otandyq bızneske de oń áserin tıgizbek. Al ınvestorlardyń kelýi jańa jumys oryndarynyń ashylýyna jol ashady jáne qazynaǵa túsetin salyq kólemin arttyrmaq. Odan bólek, qalalyq kásipkerler palatasy Almatyǵa arnaıy statýs berý arqyly jemqorlyqty joıýǵa bolady dep sanaıdy. Sarapshy mamandardyń esepteýinshe, Almatyǵa arnaıy statýs berip, qarjylyq ortalyq qurý 20 mıllıon AQSh dollaryn qajet etedi eken. Onyń ózinde paıda tek kem degende bir jyldan keıin ǵana túse bastaıdy. Degenmen, mamandar Almatyny qarjylyq ortalyqqa aınaldyrý ıdeıasynyń bereri mol dep úmittenýde. Tipti, álemdik tabysty ortalyqtardyń tájirbıesine súıenýdiń de esh ábestigi joq kórinedi.

Ásel ÁNÝARBEK

Sońǵy jańalyqtar