4 Maýsym 2015, 10:44 4962 0 Suhbat Anar LEPESOVA

Ǵabbas Qabyshuly, jazýshy: Qoǵamda qul minezden arylatyn qulyq joq

Ádildik pen týrashyldyq «Qyzyl kitapqa» enýdiń az-aq aldynda turǵan qasıetter desek, sóz ustaǵan qaýym ásire aıttyń dep sóge qoımas. Pikiri myǵym, ustanymy berik adamdardyń qatary saýsaqpen sanarlyq ekenin ózderi de moıyndaıdy osy kúni. Esimi sanaýlylar tiziminiń bas jaǵynan tabylatyn azamattardyń biri – kórnekti pýblııst, satırık Ǵabbas aǵa Qabyshuly. Qalamgermen suhbattasýdy oıǵa alǵannan bastap-aq áńgimeniń korrespondent pen respondent arasyndaǵy suhbatqa uqsaı qoımaıtynyn ishimiz sezdi. Ǵumyrynyń 60 jylyn qazaq pýblııstıkasynyń damýyna arnaǵan qart jýrnalıst pen sala tabaldyryǵyn keshe attaǵan jas jýrnalıstiń áńgimesi qaǵaz ben qalamnyń aınalasymen shektelgen joq. Jazýshy ótken men búgindi salmaqtap, bolashaǵy tuman til men dil, keleshegi kúńgirt adamı qundylyqtar jaıly oılaryn ortaǵa saldy.

– Ospanhan Áýbákirov Jazýshylar odaǵynyń bir quryl­taıynda qazaq satırasy týraly sóz bolǵanda esi shyǵyp: «Biz tiri eken­biz, bar ekenbiz! Bizdi de eske aldy-aý!», – dep qatty qýanǵanyn siz­diń aýzyńyzdan estip edik. Qazir she? Bar ekenderińizdi sezi­nip júrsizder me?

– Bar ekenimizdi árqashan sezi­nip júremiz, sebebi úlken-kishi gázetterdiń bárinde derlik ázil-syqaqtyń «shaǵyn aýdany» – «mıkroraıon» bar. Bir ózi – bir teatr Myńbaı Rásh aǵamyz bastaǵan kári-jas kúlkishilerdiń ázil-ospaq, ájýá-syqaq óleń-áńgimeleri sonda azannan aqshamǵa deıin es­tilip turady. «Qazaq ádebıeti» gáze­timizdiń arnaýly da turaqty beti «Qaljyń qalta» – soǵan birden-bir kýá. Al ol kýániń «Bıshi qaıyń» degen telpek kıip júretini – óz aldyna bir qyzyq. Redak­ııa­lyq alqa gázettiń árbir betine aıdar úlestirgende satırany bılep tur­ǵan qaıyńǵa uqsatqan sııaqty. Máselen, «Erikti-eriksiz ezý» deı salsa ǵoı!..

Zamanynda kúlkiden zymyran ja­saǵan «Ara» jýrnalymyz sońǵy shırek ǵasyrda shıyr-shıyr jol keship, jabylyp-ashylyp, aqyrynda, byltyrdan beri «Aıqyn» gázetiniń orta sheninde «páter jaldap turyp jatyr». Alaıda kúlkisi kúshti.

«Jas alash» gázetiniń «Sóz soıy­ly», Ospanhannyń kózi ǵoı  oqyr­man jurtymen burynǵysynsha jaqsy qarym-qatynasta. Tek bastap­qy oryny, kóriner merzimi anda-sanda ózgerip qalady.

«Aıqynnyń» kúlki otaýy tigil­gen ornynda, otaǵasy Shaıhyuly Erma­han inimniń jatysy myǵym.

«Egemen Qazaqstan» gázetiniń «Sóz soıyl» buryshy da kúlkige kende emes. Óleńmen de, qarasózben de qaǵytyp baǵady. Bul buryshtyń bir jaqsy qyry – ózimen on eki aı boıy shúıirkelesken ázil-syqaqshylardyń aty ozǵanyna jyl sońynda arnaýly syılyq beretini. Kúlkini qurmetteıtin ózge gázetterge ónege-aq!

Al endi jýrnal jaǵy desek, bas­qalardy aıtpaǵanda, ózimizdiń «Juldyz» satıraǵa selqos. 200 betten astam kóleminen kúlki otaýyna 4-5 betin qııar túri joq.

Kitap jaıyn surasań, baspa­lardan azdap bolsa da jazǵan­da­rymyz jaryq kórip turady.

Osy hal-ahýalymyzdy kórip-bi­lip, artyq-aýysyn aıtatyn ádebı syn­shy búginde qasqaldaqtyń qanyn­daı. Ospanhandy qýant­qan – bilimdar, tanympaz Ánýar Álimjanov. Jazýshylar odaǵyna birinshi basshy bolyp kel­geninen keıingi quryltaıda jasa­ǵan baıandamasynda ázil-syqaq aýylymyzǵa at basyn ádeıilep buryp, barshamyzdyń aty-jónimizdi atap, eńbegimizdi jaqsy dep baǵalaǵan. Sodan beride quryltaılyq baıandamada, jyl qorytyndylarynda bizdiń barymyz rastalady. Jaqynda ǵana 2014 jyl qorytyndysynda baıandama jasaǵan Muhtar Sherim satıra myrzamen ádemi áńgimelesipti, rızamyz. Tek bir «no» bar, ol – maǵan marshal ataǵyn bergeni. Maqtanshaqtyq bizdiń el deńgeıindegi bir sıpat bolyp turǵanda maqtaǵany durys shyǵar desem de, ózimnen buryn basqalarǵa yńǵaısyz boldy-aý dep oılanyp qaldym. Basqalar dep otyrǵanym: meniń jasym 70-75-80-ge tolǵanda selt etpegen óz ólkemniń – Shyǵys Qazaqstannyń oblystyq ákimdigi jáne meni syrttaı alty jyl oqytyp, jýrnalshy dıplomyn bergen, alaıda sony umytqan qadirli uıamyz, ál-Farabı atyndaǵy Ulttyq ýnıversıtetimizdiń basshylyǵy.

 Aıtpaqshy, ýnıversıtet «Ónegeli ómir» toptamasymen ózderiniń marqum túlekteri týraly kitap shyǵaryp keledi. Munysy – erekshe ıgilikti is! Shynaıy rızashylyq sezimimniń silteýimen byltyr ýnıversıtet rektoryna hat jazyp, sol toptamamen Ánýar Álimjanov týraly kitap shyǵarýdy keńes ettim jáne ol sharýanyń negizgi júgin kóterýge ázir ekenimdi aıttym. Lám-mım joq. Ýnıversıtettegi dástúr yńǵaıynda «Ánýar Álimjanov aýdıtorııasyn» ashsa da bolar edi. Álemniń alpys shaqty elinde bolyp, Túrki ǵalamyn, Qazaqstanyn, qazaǵyn nasıhattaǵan, ǵulama babamyz haqynda jazǵan «Ustazdyń oralýy» romany bastaǵan tarıhı týyndylary qyryqtan astam shetel tilderinde shyǵyp, halyqaralyq ádebı syılyqtarmen marapattalǵan qarymdy qalamger, kósemsóz sheberi, memleket jáne qoǵam qaıratkeri bolǵan Ánýar Turlybekulyn kim bilmeıdi? Ol sonaý stýdent shaǵynda, 1953 jyldyń kókteminde, ustazy Muhtar Áýezovti KGB-nyń qurýly qaqpanyna túsýden saqtap qalǵan Ánýar emes pe? Ol kúni keshe KSRO-ny ydyratý jónindegi sheshimge qol qoıǵan Ánýar Álimjanov emes pe?!. Álde Ánekeń de men sııaqty, ýnıversıtet túlekteriniń tiziminde joq pa eken?..

– Búginde ázil-syqaq teatrla­ry­nyń qarasy qalyń. Sanyn aýyz toltyryp aıtqanmen, sapa­men maqtana almaımyz. Sońǵy kez­deri orys sózderin áńgime arasyna jóndi-jónsiz tyqpalap, kúldi­ba­dam qylyp sóıleýdi ádetke aınal­dyrdy. Olardyń sahnaǵa alyp shyq­qan dúnıelerine syn aıtyla qalsa, sapaly shyǵarma jazyp beretin satırıkterdiń joqtyǵyn, son­dyqtan da ózderi jazýǵa týra keletinin aıtyp aqtalady. Jazyp ber nemese túzep ber dep aldary­ńyz­ǵa keletini, aragidik izdeıtini bar ma?

– Jazýshy Sultan Orazalınniń yqpa­lymen ashylǵan «Qymyzhana» teatry bizdi kúni-túni izdep edi. Odan soń «Tamasha» teatrymyz bizben eki-úsh jyl «qudandaly» bolyp, sodan keıin qalamaqylaryn «únemdeý» úshin «ózimiz jazatyn boldyq» dep jolamaı qoıǵan. Keıingi jyldary «balalap jatqan» teatrlarymyzdyń eshqaısysy, máselen, meni avtory bolýǵa shaqyrǵan emes, tipti ekeýiniń dırektorlaryna ázil-syqaq áńgimeler jınaǵymdy syılap, odan keregin alyp, sahnaǵa beıimdeýlerine bolatynyn aıttym. Elemedi. Al qazirgileriniń kóbiniń maldanyp júrgenderi: «áı!», «úı!», «oıbaı!» deýmen bitetin birer saǵattyq kúlkisymaq. Zamanǵa, qoǵamǵa qatysty salmaqty kúlki joq. Olar eger Beıimbet Maılınniń, Asqar Toqmaǵambetovtiń, Sadyqbek Adambekovtiń, Ospanhan Áýbákirovtiń ázil-syqaqtaryna nazar aýdarsa, búgingi tirligimizdi túrtip kórsetetin kúshti kúlkini qajetinshe taba alar edi. E-e-e... «qazanshynyń erki bar, qaıdan qulaq shyǵarsa», tipti shyǵarmaı qoısa da.

– Til tazalyǵy týraly aıtqan bir sózińizde túrik syqaqshysy Ázız Nesın keıipkeriniń: «Jaz­ǵa­nyń neǵurlym túsiniksiz bolsa, soǵurlym baǵaly bolady» degen sózin mysal etipsiz. Sol aıt­paqshy, bógde sózderi kóp «baǵaly» dúnıelerdi jıi ushyratatyn boldyq. Eski dertimizdi burynǵydan beter asqyndyryp jiberdi dep jahan­danýdy jazǵyrýymyz oryndy ma?

– «Jahandaný» degen zamannyń bir betalysy shyǵar, biz, áıteýir, «jańbyrdan úsh kún buryn sý bolýǵa» ǵadettenip aldyq qoı. Bógde sózderdi sanap taýyp, qutylaıyq degen saıyn ol pále kóbeıip barady. Respýblıkalyq gázetterdiń maqalalary ishinde kezde­setini bylaı qalyp, badyraıǵan taqyryptarynda: forým, perspektıva, strategııa, programma, fenomen, sezd, stıl, forma.. sııaqty sózder menmundalaı bastady. Ókimetiń, úkimetiń, parlamentiń, jergilikti ákimdikteriń – bári is júzinde orystildi bolyp otyrǵan soń, tátti sózdiń aysyn eriksiz tatyp júrmiz. Tilimizdiń tazalyǵy, memlekettik mártebesi jaıyna kelgende «Aıta-aıta «Altaıdy», Jamal apaı qartaıdy» bolatyn túrimiz bar. Ana tilimizdi ardaqtaý, Abaıdyń oı men til qudiretin qurmetteý haqynda 1973 jyldan beri jazǵan maqalalarym qalyń kitapqa qaptal júk bolarlyq. Al aqyn Shákárimniń shyǵarmashylyq rýhyn syılaý paryzymyz jaıyndaǵy janaıqaıym týa kereńniń de qulaǵyna estiler boldy-aq. Shákeń «Halyq jaýy» degen jaladan tolyq aqtalysymen, 1988 jyly, «Jazýshy» baspamyzdan tańdamaly týyndylary jaryq kórdi. Kórgenin qaıteıik, túpnusqasyndaǵy: alla, táńir, qudaı, jazmysh, taǵdyr, din, islám... tárizdi dinı sózder túgel derlik alyp tastalyp, qajy atamyz ateıst bop shyǵa keldi. Ol soraqylyq týraly syn sózdi belgili ǵalym Qaıym Muhamedhanov bastap, Muhtar Maǵaýın qostap, qanshama maqala jazyldy. Basshy-qosshy ataýlydan bireý selt etseshi! Qakeń ómirden ozǵan soń, sózin men jalǵap, Jazýshylar odaǵyna, Semeıdegi ádebı-ǵylymı ortalyqqa, mınıstrlikke jetkize dabyl qaqtym: «Jartasqa bardym, Kúnde aıǵaı saldym...». Ońasha otyrǵandaǵy syıqymyz osy, al eger jahandanýdyń dıirmenine teris túsip kete barsaq she?!.

– Sóz bostandyǵy, táýelsizdik degendi aýzyńa ne tússe, sony aıtýǵa eriktilik dep uǵyp júrgenderge ne aıtasyz? «Erikti aýyzǵa bórikti bas sııatynyn» kúnde kórip júrmiz. Sóz mádenıetin oıdyń jutańdyǵy tómendete me?

– «Táýelsizdikti» eshkimge, eshqa­shan, eshqaıda táýeldi bolmaý dep biletin qalyńqaltalylar, olardyń jetegine ergen qaltasyzdar bar jáne az da emes. Solardyń quzyrlaryndaǵy «táýelsiz» gázetter, mysaly, keshegi KSRO-nyń 74 jylǵa sozylǵan ómirinen 7,4 mınót aıtýǵa jeter jaqsylyq tappaıdy. Qazaqty da patshalyq Reseıdiń jutyp qoıýynan saqtap qalǵan 1917 jylǵy Qazan tóńkerisin, gıtlerlik fashızmniń quly bolyp qurýdan aman alyp qalǵan Ekinshi dúnıejúzilik soǵystaǵy jeńisimizdi qara tiliniń jetkeninshe kústanalaıdy. Em qonbas dert dersiń. Al oıy jutańnyń sózi suıyq bolatyny áý bastan aıan. Mádenıetti adam óziniń de, ózimen sóılesip turǵan adamnyń da árbir sózine mán beredi. Mádenıetten jurdaıdyń sanasy seldir, aýyzy beıpil bolady.

– Gerold Belger bir sózinde: «Abaı bizdiń zamanda ómir súretin bolsa, eń baqytsyz adam bolar edi. Ol óz zamanynan medet tapqan joq, biz­diń qoǵamnan da beziner edi» degen eken. Sonda ǵasyr jańaryp, jyldar almassa da qazaq qoǵamy ózgermedi me?

– Qazaq qoǵamy ózgerdi. Resmı BAQ túıdek-túıdek taratyp jata­tyn maǵlumattarǵa sensek, Qazaqstan – kommýnızmniń o jaq, bu jaǵyndaǵy máńgilik el. Bizde: eldi mekenderdi jylda sý basý joq, aýyz­sýsyz totıyp otyrǵan aýyl joq, júz myńdaǵan jumyssyz joq, qal­qıyp áreń turǵan mektep joq, qırap jatqan qurylys joq, aılyq jalaqysy júz myń teńgeden kem qazaqstandyq joq. Iaǵnı bizdiń eldiń ekonomıkalyq damýynda min joq. Belgili ádebıetshi, tarıhshy ǵalym Myrzataı Joldasbekov myrzanyń sózine sensek: «Halyqaralyq oqy­mystylar qazaqstandyq ǵajaıyptyń kodyn tabýǵa, bizdiń memleketimizdiń damýyna ǵylymı negizdeme berýge umtylyp otyr». Endi Gerold Belgerdiń sózine kelsek, óz basym Abaı arýaǵyn tarazyǵa tartýǵa o bastan qarsymyn. «Abaı tiri bolsa, kitabyn shyǵara almas edi», «Abaı tiri bolsa, óleńin ótkize almaı júrer edi» sııaqty sıyqsyz sáýegeılik jıi kezdesedi. Ózine jeterlik saýaty bar adam aıtar sóz emes. Ómirdiń, qoǵamnyń qııampurystyqtaryna mysaldy árqaısysymyz óz basymyzdan, qoǵamdas zamandastarymyzdyń tirliginen taýyp, naqtylap atap aıtý jón bolmaq. Abaıǵa, Shákárimge, Maǵjanǵa... qatysy joqty olar­ǵa búgin telý – qyzdyrmaly qyzylsózdik. Mysaly, Gera qurdasym (topyraǵy torqa bolsyn) bul ómirde densaýlyǵynyń kinarattyǵynan ózge aýyrtpalyq kórgen joq. Densaýlyǵy mazalaǵan jyldardyń ózinde, Qudaıǵa shúkir, kitaby eń kóp shyqqan jazýshynyń biri boldy. Qamqorlyq jasaǵan azamattarǵa rahmet! Gázetten «Spletenıe chepýhıin» oqyp júrgenimde keıde ózine narazy bola telefon shalyp, tipti bir ret hat jazyp: «Synaý kerek sheneýnikti oraǵytpaı, tiliń de, bedel-salmaǵyń da jetkilikti ǵoı, aty-jónin atap aıtsańshy!..» degenim bar. Árqaısymyzdyń árbir sózimiz naqty ashyqtyǵymen baǵalanar bolar.

– Qazaq óziniń túp-tuqııany, altyn dińgegi – aýyldan ajyrap bara jatqandaı. Sońǵy on jylda bir ǵana Shyǵys Qazaqstan obly­syndaǵy aýyl halqy 60 myń adamǵa azaıyp, eldi mekenderdegi 70-ten astam mektep jabylǵan. Qalaǵa údere kóshý osy qarqynnan taımaıtyn bolsa, aldaǵy 20-30 jylda aýyl qandaı kúı keshpek? Ózińiz týyp-ósken Uranhaıdyń jaǵdaıy qalaı?

– Mine, óziń keltirgen osy ıfrlar-aq «qazaqstandyq ǵajaıyptyń kodyn», ıaǵnı búkil álem bizdiń eldiń «ekonomıkalyq damý kiltin» izdep otyrǵanyna dálel emes pe?.. Qazaqstannyń ekonomıkalyq qana emes, rýhanı ordasy bolǵan aýyldan sán men mán ketkeli qashan?! Úkimet: «aýyldy qalpyna keltiremiz, qaıtadan órkendetemiz» dep aýyq-aýyq urandap, ár joly pálenbaı mıllıard teńge qarjy bóledi, al órkendep ketken aýyl sharýashylyǵymyz joq. Bólingen qarjynyń qaıda ketip jatqany belgisiz. Meniń Uranhaıymnyń búginde orny da joq.

– Adamnyń rýhanı tazalyǵyn adamzat san ǵasyrlar ańsap, soǵan jetý úshin kúresip keledi. Ásirese, memlekettik qyzmetkerlerdiń tazalyǵy bizdiń qoǵam úshin asa ózekti. Jylqy jylynyń sońynda Úkimette qol astyndaǵy qyzmetkerleri paramen ustalǵan vedomostvo basshysyn otstavkaǵa jiberý týraly usynys qyzý talqylandy da, keıin shýy basylyp qaldy. Mundaı shara jemqorlyqtyń tamyryna balta shabýǵa múmkindik beredi dep oılaısyz ba?

– Jemqorlyqty uıymdastyra bilgen alaıaq tutyla qalǵanynda odan qalaı qutylýdyń aıla-ádisin de kúni buryn oılastyryp qoıady deı alamyn. Bizde jemqorlyqtyń tamyryna búgin-erteń balta shabý múmkin emes, óıtkeni zalal istiń bar ekenin eriksiz moıyndap daýryǵýymyz bar da, ony durystaýǵa zaýqymyz joq. Baıaǵy usqynsyz uranshyldyq.

Adamı tazalyq ústem ortada aram­dyqtyń eshbir túri bolmaıdy, al bola qalsa, uzaq turaqtaı almaıdy. Ókinishke qaraı, memlekettik, úkimet­tik qyzmet ordalarymyzda tazalyq jetispeıdi. Osy ýaqytqa deıin bıliktiń ár býynynan qanshama sheneýnik memleket qarjysyn jymqyrǵany úshin ustalyp, isti boldy. Biri úıqamaqta, biri temir tordyń ar jaǵynda otyr. Bas saýǵalap shetel asqandary da az emes. Oıy oryndalyp, buǵyp júrgenderiniń qansha ekenin bir qudaı bilsin. Eshkim bir sátte jemqor bola salmaıdy, «kórgen kórgenin isteıdi, kóseý túrtkenin isteıdi».

– Ǵumyryńyzdyń 30 jylyn Jazýshylar odaǵyna arnaǵan ekensiz. Ómirbaıanyńyz jyldar men oqıǵalardy muqııat maǵlumattaǵanmen, kórgenińiz ben túıgenińizdiń túımedeıin de jetkize almasy anyq. Odaq dese oıyńyzǵa oralatyn taý tulǵalar men oqshaý oqıǵalar týraly estelikterikterińizden aıta otyrsańyz...

– «Almaty qalasy, Abylaı han dańǵyly, 105» degen meken-jaıy bar ásem ǵımaratta ótken otyz jylym – taǵdyr maǵan tartý-syı etken baǵa jetpes bederli shaǵym... Men munda ádebıetimizdiń alyptary: Sábıt Muqanov, Ǵabıt Músirepov, Ǵabıden Mustafın, Baýyrjan Momyshuly, Márııa Hakimjanova, kórnekti qalamgerler: Tahaýı Ahtanov, Ádı Sháripov, Qýandyq Shańǵytbaev, Hızmat Abdýllın, Syrbaı Máýlenov, Ánýar Álimjanov, Nyǵmet Ǵabdýllın, Qalaýbek Tursynqulov, qudaıy bir qurdastarym: Qadyr Myrzalıev, Tumanbaı Moldaǵalıev jáne basqa kóptegen aqyn-jazýshylarmen tanys-bilis, aralas-quralas boldym. Ásirese, KSRO Jazýshylar odaǵy Ádebı qorynyń qazaq bólimshesinde dırektor, Jazýshylar odaǵymyzdyń basqarmasynda 2-hatshy qyzmetin atqarǵan jyldarym óte qarbalas, qyzyq-shyjyǵy mol kezeńder boldy. Eger sol otyz jyl týraly kitap jazsam... Zeınetke shyqqanymda, 1996 jyly, jazýdy bastadym da: «Joq, jazbaımyn!» dep tastadym. Durys boldy. Qaı-qaısymyzdyń da minezimizde, is-áreketimizde ózgeler bilýge de tıis, bilmeýge de tıis sanqılylyq bar. Men ádette «bilýge tıisti» jaqsylyqty jaqtaıtyndardyń birimin. Sol ustanymym ózime unaıdy. Jańa ataǵan qalamdastarym haqyndaǵy estelikterimniń tolyqtyrylǵan nusqasy, áne, kitap sóremde jatyr. Áýelgisi budan on jyl buryn «Saǵynysh sazy» degen atpen kitap bolyp shyqqan. Mynanyń qashan kitapqa aınalaryn bilmeımin. Mınıstrligimizden qaıyr joq, al demeýshi izder «talantym» kemshin. Sen, Anar qalqam, maǵan renjime, estelik aıtpaı-aq qoıaıyn. Kitabym shyǵa qalsa, aldymen ózińe syılaımyn. Kelistik pe?

– Qup. Áńgimeni ári qaraı áde­bıetke qaraı burǵym kelip otyr. Jastar arasynda kórkem shyǵar­maǵa qyzyǵýshylyq, qalamgerge qurmet azaıǵanyn úzeńgilesterińiz de, óksheńizdi basqan inilerińiz de jıi aıtady. Mundaı ózgeriske biri qaryshtap damyǵan aqparattyq tehno­logııalardy aıyptasa, taǵy biri memleket tarapynan qol­daýdyń, úgit-nasıhattyń azdy­ǵyn alǵa tartady. Biraq qalamgerdiń eshqaısysy kináni ózinen izdegisi kel­meıdi...

– Buǵan eki túrli, joq, úsh túrli jaýap qaıtaraıyn. Birinshisi. Men jylda birer oblystyń birneshe aýdandaryna baryp qaıtamyn. Ózimniń buıymtaılarymmen. Aýyldy jerde oqyrman az emes, biraq kitap az. Kitap dúkenderinde de, kitaphanalarda da. Barynyń kóbi eski. Tapsyryspen aldyrýǵa qarjy tapshy. Onyń ústine, kitap shirkin sońǵy jyldary tym qymbattap ketti emes pe, Almatynyń dúkeninde myń teńge turatyn kitap aýylǵa myń jarym teńge bolyp barady, ony kim ala qoıady? Ekinshisi. Almatynyń kitap dúkenderin eki aptada bir ret aralap shyǵamyn. Satýshy: «Ótpeıdi, almaıdy» dep turady. Túsinikti. Jastardyń kóbi keregin ınternetten taýyp alyp, tegin oqıdy. Keńestik dáýirde ádebıetti, kitapty nasıhattaıtyn resmı oryndar boldy, al búginde ondaı eshteńe joq. Bul da – bir berekesizdik. Úshinshisi. Bizde búginde 800 aqyn-jazýshy bar desek, bıznesshi bir mıllıoner: «Men – nashar aqynmyn! Men – nashar jazýshymyn! Meniń pálen kitabym nashar!» dep dáleldep, birinshi oryn alǵanǵa ushaq syılaımyn» dep báıge jarııalasynshy, birde-birimiz ol báıgege qatyspaımyz, óıtkeni bárimiz ózimizdi klassık dep bilemiz.

– Kitaphanalar oqyrman­da­rymyzdyń sany artyp keledi dep maqtanady ǵoı? Al baspalar kitap oqıtyn adam joq dep kitap tara­lymyn shektep álek. Bul qarama-qaıshylyqty týdyrǵan ne?

– Qala kitaphanalarynda oqyrmannyń bary ras. Basym kópshiligi – shákirtter, stýdentter, «tiri kitaptyń» qadirin biletinder. Internet te ekiniń birinde bar deımisiń? Kitap taralymynyń shektelýine eń birinshi sebep – kópshilikke, jastarǵa rýhanı járdem berýdiń mańyzdylyǵyn oılaý keıinge ysyrylǵany. Odan keıin máseleniń bári qarjyǵa baryp tirelgen zaman keldi. Kúnde jıyn, kúnde toıǵa, akvapark, golf klýbtaryn salýǵa, úkimet sheneýnikteriniń sheteldik qymbat avtokólik minip júrýlerine qarjy jetkilikti, kitap taralymyn kóbeıtýge, avtorlaryna tıesili qalamaqy tóleýge qarjy joq.

– Oblystyq «Altaı bolshe­vıgi» gazetinen bastalǵan eńbek joly­ńyzǵa kóz júgirtsek, qazaq jýrna­lıs­tıkasyna 60 jyl qyzmet etipsiz. Ár zamannyń tynysyn óz tilinde, óz quraldarymen hatqa túsirip kelesiz. Jańa tehnolo­gııa­lardyń, batystyq úlgilerdiń yqpa­lyna ushyraǵan búgingi jýrna­lıstıkanyń aıaq alysyna kóńilińiz tola ma?

– Jalpylap aıtý ádetim joq, alaıda kóp jaǵdaıda kóńilim tol­maı­dy. Ana tilimizdiń qadir-qasıetin qurmetteýge, jazý mádenıetin ıgerýge meılinshe beıim jas jornalshylar az. Sózdi oınatýdyń jóni sol dep, sóılemniń synyn buza beretinder bar. Qaı gázetten oqyǵanym esimde joq, áıteýir, úlken gázettiń bir betinen «Qazaq endi jaıaý júrmeıdi» degen «qyzyq» taqyrypty kózim shalyp qalyp, ishine úńilsem: qazaqstandyqtar jaqynda shetten otyz myńǵa jýyq avtokólik satyp alypty, byltyr da biraz alǵan kórinedi. Soǵan máz bolǵan jornalshy taqyrybyn «qatyrǵan» ǵoı.

– Til máselesine qatysty jaýabyńyzda Abaıdy atap óttińiz. Bıyl Abaıdyń týǵanyna 170 jyl tolady. «Abaı Qunanbaevtyń týǵanyna 170 jyl tolýyna oraı» degen uranmen Shyǵysta birli-jarym shara ótkenin estigenimiz bolmasa, Astana men Almaty da, basqa aımaqtar da qulaqqa urǵan tanadaı tynysh. Ózińiz kórgen eki ǵasyrdy, birneshe onjyldyqty salystyryp, Abaı murasyna qyzyǵýshylyq pen Abaı esimine qurmet evolıýııasyna baǵa berseńiz.

– Bul saýaldyń qıyndyǵy da, ońaılyǵy da bar-aý deımin. Ońaılyǵy: Stalınniń «Barlyq máseleni kadr sheshedi» degenindeı, bizde másele ataýlynyń bári Aqordada sheshiledi ǵoı. Ol jaqtan Abaıdyń 170 jyldyǵy jóninde qandaı jarlyq tarap jatqanynan habarsyzbyn. Baspasóz jym- jyrt. Qajetti qarjy «tabylmaýy» da múmkin. Prezıdent jýyqtaǵy bir sózinde toıdy azaıtyńdar, shyǵyn jasamańdar, ǵylymı konferenııa ótkizý jetedi depti degendi estigen edim, álde sol sózi basshylyqqa alyndy ma, kim bilsin. Jaýaptyń qıyndyǵy: Abaı atamyz tirisinde: «...Men ishpegen ý bar ma?!» dese, arýaǵy estigen shý da az bolmady. 1920-30-ynshy jyldary Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov aǵalarymyz Abaıdy «Qazaqtyń Bas aqyny», «Uly aqyn» dep kókke kóterse, 1940-50-inshi jyldary qaısybir «myqty» aǵalarymyz «feodalızmniń aqyny, býrjýazııashyl» dep jerge túsirip, jer-jebirine jetti. «Abaıshyl, býrjýazııashyl» dep Muhtar Áýezovti aıaqtan shalyp arpalyssa, jas ǵalym Qaıym Muhamedhanovtyń «Abaıdyń aqyndyq mektebi» delingen kandıdattyq eńbegin párshálap, ózin 25 jylǵa sottatyp jiberdi. Salystyrý sıpatynda aıtarym osy. Al Abaıdyń shyn máninde «Bas aqyn», «Uly aqyn» atalyp, ısi qazaq arýaǵyn ardaqtaǵaly alpys jyl ǵana.

Abaıdyń uly aqyn ekeninde shák joq. Qudaı ózi ǵajap darynnan músindep bere salǵan dersiń. Shyǵys pen batystyń tarıhı tulǵaǵa aınalǵan, danyshpan atanǵan aqyndarynyń óleńderin birin túpnusqasynan, birin aýdarmasynan oqyp kelemiz ǵoı, solarmen órem jetkeninshe salystyrsam, menińshe, oıshyl Abaımen teńdeseri shamaly. Onyń oıshyl aqyndyǵy, aqyndyq oıshyldyǵy – bir ǵajap álem! Ahtanov Tahaýı aǵamen jasy alpysqa tolǵan toıynan keıin bir shúıirkelesip otyrǵanymyzda: «Ǵabbasjan, men Abaıdy endi-endi túsine bastadym. Qaı óleńin oqysam da, oqyǵan saıyn bir jańalyq tabamyn!», – degeni áli esimde. Aqıqatty aıtty. Menińshe, qazaq ádebıetiniń Uly Aqyny – ABAI! Basqa qaı-qaısysyn da «uly aqyn» desek, ony Abaımen qatar qoıǵanymyz bolady. Onymyz jón emes.

Sóz yńǵaıyna qaraı aıta otyra-ıyn: sońǵy kezde bizdiń ádebı ortada «uly» degen sóz tym arzandap ketti. Kózi tiri me, álde marqum ba, áıteýir, músheltoıy, mereıtoıy bolyp jatqan aqyn-jazýshylardy shetinen «uly» dep áspetteýge áýestenip aldyq. Arnaýly baıandamashy da, sóz sóılegenderimiz de «uly» dep tarta beremiz. Munymyz – ábestik!

– Aǵa, alpysym ataýsyz qal­dy, jetpisim elenbedi deme­dińiz. Bıyl seksenge kelip otyr­syz. Taǵy da typ-tynysh. Án­sheıinde aqyn-jazýshynyń mereıtoıy bola qalsa, alaýlatyp-jalaý­latyp áketetin BAQ-ta únsiz. Shyǵar­mashylyǵyńyz týraly pikirdiń, eńbekterińiz týraly yqylasty áńgimeniń azdyǵyn sezgende ózińizdiń jaǵy­nyp-jalpaqtaýdy bilmeı­tin týrashyl minezińizge, ustany­mnan aınymaıtyn boıaýsyz bolmy­sy­ńyzǵa renjigen kezderińiz boldy ma?

– Bul saýalyńnyń ańysyn ańdaǵan soń taǵy da Abaıdy aýyzǵa almasqa lajym joq. Ol: «Arsyz bolmaı ataq joq, aldamshy bolmaı baq qaıda?!» demep pe edi? Bul tujyrymyn eshkim, eshqashan joqqa shyǵara almaıtynyna ómirdiń ózi – kepil, desem, áı, áste astamshylyq bola qoımas. Ózim tirshilik etip kele jatqan ádebı ortadan buǵan mysaldy kóptep taba alamyn. Birdiń jumysyn istep, onnyń tamaǵyn iship júrgender, «qaraǵaıǵa taldy jalǵap», at-ataq, syılyq-dáreje degendi sypyra alyp júrgender jetkilikti. Oıy muqyl jetekshi-jarylqaýshysynyń arqasynda jalǵan dańq pen daqpyrtqa baýyr basyp, ózin ózi zor sanaýshylar she? Sondaı «sanattaǵy» aqyndardyń biriniń: «Aqyn Qudaıdaı symbatty bolýǵa tıis» degenin estip, jaǵamdy ustadym. Qudaıdaı bolýy ǵana qalǵan netken rýhanı zaǵıp edi?!. Óz basym ondaılarǵa syrttaı aıaýshylyqpen qaraımyn, kóz aldyndaǵy ákesine qarap ósetin balalaryna, nemere-shóberelerine janym ashıdy, rýhanı múgedek bolady ǵoı ol shirkinder! Qabyshtyń (Qabdyrahmannyń) áýletinde ondaı miskinder joq, bola da qoımaıdy desem, ózi osylaı jaratqan Qudaı bul oıymdy kúpirlikke jazbas. 1918-1920 jyldardaǵy Azamat soǵysyna qatysqan, ómirde kórgeni men túıgeni kóp bolǵan ákem birde maǵan: «Balam, ashtan óletin zaman bola qoımas, al bola qalsa, adal ólýdi bil», – degen edi. Men kýá ǵumyrynda eshkimnen bir aýyz salqyn sóz estimegen ákemniń ol ósıeti maǵan barlyq ataq-syılyqtan qymbat! Osy bolmysyma rızamyn!

–  Seksenniń bıiginen qara­ǵan­da kózińizge ne shalynady? Júrip ótken jolyńyzdyń buldyry basym ba , álde móldiri mol ma?

– Qudaıdyń bergenine shúkir, móldiri mol. Buldyry kózime iliner-ilinbes qana. Shyǵys Qazaqstan oblystyq gázetiniń redakııasynda on jyl, Jazýshylar odaǵymyzdyń quzyrynda otyz jyl qyzmet istedim – «sen maǵan mynandaı qııanat jasadyń» dep renjigen jan bolǵan joq. Táýbá! Seksenniń bıiginen o jaq, bu jaqqa oı kózin jibergende qoǵamymyzdyń beınesine kóńilim kónshı bermeıdi. Táýelsizdik dáýirimizge saı emes: qur­sózdilik, maqtanshaqtyq, dań­­ǵoılyq, dúnıeqońyzdyq, jem­qorlyq, jaǵympazdyq, qaıyrym­syzdyq, astamshyldyq, nem­ket­tilik, bastyqqa qul, baǵynysh­tyǵa pul bolýshylyq... sııaqty páleketter sanamdy shabaqtaıdy. Olarǵa sózimmen de, qalamymmen de qarsylyq jasap kelemin, biraq búgin qanbaǵan aıyzym erteń qanar-aý degen úmitti ǵana mise tutýǵa májbúrmin. Sodan keıin meni, sirá, meni ǵana emes shyǵar, qatty alańdatýshy jaıt – jastarymyzdyń tárbıesi. Bul máseleni aıtpaǵan kezim, jazbaǵan jerim joq, Úkimetke, Mádenıet mınıstrine gázet arqyly hat ta joldadym. Tárbıe degende, mysaly, búgingi sansyz derlik telearnalar men sahnalarǵa, onyń ishinde qazaq telearnalary men sahnalaryna shyǵarylyp júrgen ánshi, bıshi qyz-kelinshekterge qarasań, kóbi, ásirese, jasy jıyrmanyń arǵy-bergi jaǵyndaǵylar albastynyń kebinde. Solarǵa eliktep-solyqtap, telearnany jaılap júrgen qazaq qyzdary – qazaqy beınesin joǵalt­qandar: kóziniń asty-ústi túrli túske boıalyp, shashy shashylyp, omyraýy men beli ashylyp, jyryq etek kóıleginen sandary jaltyrap sekekteıdi. Bala-shaǵamen otyrsam, arnany dereý aýystyrtyp qutylamyn. Mádenı astanamyz Almatynyń kósheleri jazda solaı ashyq-shashyq, kóılek pen beldemshe ornyna tyltıǵan jarǵaq shalbar kıip, byrtıyp-tyrtıyp júretin qyz-qyrqynǵa toly bolady. Ulttyq ajarynan aırylǵandardyń ulttyq sezim-namysy óshetinin ol qyzdardyń áke-shesheleri, týǵan-týysqandary, ol shákirtterdiń muǵalimderi, ol stýdentterdiń ustazdary shynymen bilmeı me?!. Nege bilmesin, tek «zaman solaı» degen nemkettilikke boı aldyrǵandar bolar. Jasym ulǵaıǵanda osyndaı ospadarlyqty kóremin dep oılamaǵan edim.

– Ǵabbas aǵa, áserli áń­gimege ýaqyt taýyp, oqshaý oıla­ryńyzdy ortaǵa salǵanyńyzǵa kóp rahmet!

Suhbattasqan Anar LEPESOVA

Sońǵy jańalyqtar