28 Qazan 2017, 22:38 2247 0 Suhbat Jánibek ǴALYM

Kúlásh Ahmet: Ataqtan abyroıyn bıik qoıǵan edi

Tursynbek Kákishevtýmysy bólek, zerdeli tulǵa edi. Ol – qazaq ádebıeti tarıhyn zertteýge, ádebıettanýdyń syn-tezin túzeýde, jas ádebıetshilerdi oqytýǵa arnalǵan baǵdarlamalyq oqýlyqtardy jazýda talmaı eńbek etken ǵalym-ustaz. Keńes ókimeti kezinde-aq alashtaný ǵylymy úshin qundy qujattar men sırek kitaptardy Ýfadan ákelgen batyl qaıratker. Sanaly ǵumyryn qazaq ádebıettaný ǵylymyna arnaǵan ustazdyń jary, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Kúlásh Ahmetpen bolǵan suhbat aıtýly ǵalymnyń aıanbaı etken eńbegine azyn-aýlaq sáýle túsirer dep senemiz.

 

– Bıyl Tursynbek Kákishevtiń 90 jyldyq mereıtoıy. Sanaly ǵumyryn ǵylymǵa arnaǵan ǵalymnyń mereıtoıy talaı oıǵa jetelegen shyǵar...

– Tursekeń 90 jasqa jetemin degen senimde boldy, biraq ǵumyry jetkizbedi. Qaıtys bolǵanyna bir jyl tolǵanda Astanadaǵy Ulttyq akademııalyq kitaphanadan oqý zalyn ashatyn boldyq. Bul zańdy qubylys dep bilemin. Áýeli Tursekeń Aqmola oblysynyń týmasy. Sonymen qatar, astanalyq oqyrmandardy qanaǵattandyrý úshin de akademııalyq kitaphananyń qory mol bolýy tıis. Kitaphana basshysy Úmithan Dáýrenbekqyzy buǵan deıin de birqatar oqý zaldaryn ashyp, úlken isterdi atqaryp júr eken. Tursekeńe arnap kitaphanadan «Ǵalym zaly» ashyldy. Zaldyń ereksheligi – Tursekeńniń ózi jınaǵan sırek qordan quraldy. Ol kisi 1957 jyly Ýfadaǵy ádebıet ınstıtýtynda órtelgeli jatqan 700-den astam kitapty Qazaqstanǵa alyp keledi. Kóp uzamaı biraz kitaptar ákelgeni jurt qulaǵyna shalynady. Sol tusta «Soıalıstik Qazaqstan» gazetinde jumys istep júrgen, Mirjaqyp Dýlatovtyń qyzy Gúlnar apaıdyń kúıeýi Áben Satybaldy Tursekeńe kelip: «Siz biraz kitap ákeldi dep estidik. Mirjaqyptyń kitaptary bar ma eken?» – dep suraıdy.  Tursekeń: «Siz kim bolasyz?», – deıdi. Ol kisi Mirjaqyp Dýlatovtyń qyzy Gúlnar apaıdyń kúıeýi ekenin aıtady. Sodan Tursekeń úıine ertip kelip, Mirjaqyp Dýlatovtyń «Oıan, qazaq»,  «Baqytsyz Jamal» kitabyn berip jiberdi. Gúlnar apaı keıinnen bir áńgimesinde: «Kákishev degen sóz shyǵa qalsa, qulaǵymdy túrip júrdim. Sebebi qoryqtym. Kákishev Ýfadan Dýlatovtyń kitabyn alyp kelip, ustalypty degendi túbi estımin ǵoı degen úreı qushaǵynda boldym», – dep aıtypty. Óıtkeni ol zamanda Alash arystary aqtalmaǵan edi. Olardyń eńbegi túgil, esimderin aıtýdyń ózi muń bolatyn. Gúlnar apaı: «Kitapty kórgende, ákemdi qolynan jetektep ákelgendeı qýandym», – depti bir suhbatynda.

Tursekeńniń 70 jyldyq mereıtoıynda Gúlnar Mirjaqypqyzyn úıge shaqyrǵanymyzda ákesi Mirjaqyptyń kitabyna tilegin jazyp, syıǵa tartty. Sondyqtan bul Tursekeńniń sırek qorynan tabylǵan bir tamasha dúnıe.

Ýfadan sırek kitaptardy alýdyń óz tarıhy bar. Tursekeń kitaphanadan shyqqanda, esik aldynda úıilip jatqan kitapty kóredi. Ony qyzmetkerler órteıin dep jatady. Jalma-jan úıindi kitaptardy shetinen ashyp, qaraı bastaıdy. Sóıtse, arab jáne latyn álipbıimen basylǵan qazaq tilindegi alǵashqy kitaptar eken. Tursekeń: «Myna kitaptardyń keregi bolmasa, men alaıyn», – deıdi. Qyzmetker: «Onda dırektorǵa jolyǵyńyz», – deıdi. Dırektorǵa barǵan eken, ol kitaptardy satyp alsańyz beremin depti. Issaparda júrgen adamda qaıdan artyq aqsha bolsyn?! Ádebıet ınıstıtýtynyń dırektory Saqtaǵan Báıishevke telefon soǵyp, mańyzdy kitaptar tapqanyn, sırek kitaptar ekenin aıtyp, qarajat suraıdy. Sodan sanap otyryp 700 kitapty elge alyp keledi. Bul kezde, 1957 jyly Sáken, Ilııas, Beıimbettiń aqtalmaǵan kezi. Jeke basyna, ómirine tóngen qaýipke qaramastan Alash arystarynyń muralaryn alyp kelgen. Bul eńbeginen keıin Tursekeńdi Alashtanýshy demeı kórińiz. Oǵan deıin de talaı ǵalymdar Ýfadaǵy kitaphanaǵa barmady deısiz be? Baryp júrdi, biraq Alashtyń murasyn alý túgili, esimderin estýge qorqatyn zaman boldy.

– Zertteýshilik adam boıynda teginnen tegin paıda bolmaıdy. Ol kisiniń taǵdyrly tulǵalardy zertteýine ne túrtki boldy?

– Iıa, Tursekeń áý basta geolog bolýdy armandaǵan. Ol kisiniń ata-anasy altyn óndirýshiler eken.  Búginde aýyldary Altyndy dep atalady. Meniń oıymsha, sol kezde armanshyl qazaq balasyna áıgili ǵalym Qanysh Imantaıuly Sátbaev dańqynyń keń taralýy áser etken bolar.  Al ádebıet ǵylymyn zertteýge Beısenbaı Kenjebaev pen Esmaǵambet Ysmaıylov alyp kelgen. Ol kisiler qazaq ádebıeti ǵylymyn tereńdete zertteý úshin shákirtterine zertteý baǵyttaryn belgilep beredi. Esmaǵambet Ysmaıylovtyń Tursekeńe bergen negizgi taqyryby – Qazaq ádebıetiniń syny, ádebıettaný ǵylymy. Tursekeń ǵylymda ustazdary júrip ótken joldy qaıtalaǵysy kelmeıtin, únemi tyńnan túren salǵandy jón kóretin. Qazaq ádebıetine qatysty muraǵattardaǵy dúnıeniń barlyǵyn súzip shyqty. Tipti, «óte qupııa» dep belgi salynǵan talaı dúnıeni oraıyn keltirip kórgenin, jazyp alǵanyn aıtatyn. Sol muraǵattardaǵy tyń derekter arqyly alashtanýǵa, Sáken men Beıimbetti zertteýge kirisedi…

– Sáken Seıfýllın týraly 14 kitap jazypty. Taǵdyry óte kúrdeli tulǵa Sákendi tolyq aqtaı aldy ma? 

– 1957 jyly Sáken aqtalǵan kezde, ádebıet ınstıtýty arnaıy ekspedıııa uıymdastyrady. Ony Esmaǵambet Ysmaıylov basqaryp, Tursekeńdi zertteýshiler quramyna qosady. 1980 jyldary Ádebıet ınstıtýty Sáken týraly zertteýler jınaqtalǵan alty tomdyqty qysqartyp, bes tomdyq etip shyǵardy. Al Tursekeń bir Sákenge arnap 13 tomdyq eńbek jazdy. Osy jerde aıta ketý kerek, «Qazyǵurt» baspasynyń dırektory Temirǵalı Kópbaev úıge kelip: «Turseke, sákentanýshy kóp bolǵanymen, sizden artyq eshkim bilmeıdi. Ulylar qansha eńbek etse, sonsha tomdyǵyn shyǵaraıyq. Sáken muralary qansha tom bolady?» – dep suraıdy. Tursekeń birden «on tom bolady», – deıdi.

Ol kisi Sáken shyǵarmashylyǵyna arnalǵan eńbekti 13 tomǵa jetkizip ketti. «Sáken súıgen sulýlar» atty eńbekti tapsyryspen jazdyrǵan dep aıtatyn. Sáken súıgen sulýlar rasynda da kóp bolǵan, Tursekeń kóbiniń urpaqtarynyń bar ekenin eskerip, zańdy nekedegi jarlary týraly ǵana jazyp ketti.

Sákendi de, Sábıtti de aqtaýdyń qajeti joq. Meniń kandıdattyq dıssertaııam Sáken Seıfýllınniń «Tar jol, taıǵaq keshý»  romanynyń 1927 jylǵy nusqasyn zertteýge arnaldy. Doktorlyq zertteýimdi «Sábıt Muqanov qazaq ádebıetiniń tarıhyn zertteýshi» degen taqyrypta jazdym. Kandıdattyq dıssertaııamdy 1995 jyly ǵylymı keńestiń aldynda bes saǵat qorǵadym. Menimen birge Sábıt Muqanov týraly qorǵaǵan ǵalym 50 mınýtta qorǵap shyqty. Sebebi meniń taqyrybym tóńireginde daý kóp boldy. 1989 jyly Alash azamattary aqtaldy, sodan «Sákenniń kitaptaryn órteımiz, qurtamyz» degen jalań urandar aıtylyp jatty. 1995 jyly «Azattyq radıosy» úsh kún boıy «Sákenniń kitaptaryn shyǵarmaý kerek» dep aıǵaılady.«Kákishev shákirtterin sháýildetip qoıdy» degenge deıin bardy. Al 1989 jyly Alash azamattary aqtalǵan kezde birden Sábıttiń emes, Sákenniń jaǵasyna jarmasty. Olardyń aıtyp júrgeni 1936 jyly shyqqan, tutastaı ózgertilgen «Tar jol, taıǵaq keshý» edi. Al alǵashqy nusqasy basqa boldy. 1917 jyly alash azamattarynyń Orynborda ótken Jalpyqazaqtyq I sezine Aqmola oblysynan Maǵjan men Sákendi delegat etip shaqyrady. Ol kezde eshkim bir-birine jaý emes edi. Bizdiń birqatar zertteýshiler men tarıhshylar «Tar jol, taıǵaq keshý» bolmaǵanda Alash azamattary ustalmaıtyn edi, atylmaıtyn edi degenge deıin baryp júr. Sákeniń roman-essesinde birde bir Alash azamattaryn jolma-jol mátinde aty-jónin jasyryp, búrkenshik esimmen atamaıdy, bárin anyq jazady. Tipti, Alash partııasynyń qujattarynda kórsetilgen azamattardyń aty-jónin qaıdan alyp otyr? «Qazaq» gazetinen, «Saryarqadan» alyp otyrmyn dep aıtady. Tipten Alash azamattarymen bolǵan daýda «Úsh júz» partııasynyń ókilderi: «Orystan qatyn alǵannyń ózi de orys, balasy da orys» degen kezde Sáken: «Alǵan áıeliniń ultyna, odan týǵan balasyna tıisýdiń qajeti joq», – dep ádildigin aıtady. Alashordashylardyń otbasy men kózqarastaryn aralastyrýǵa bolmaıdy degen ustanymda bolady. Sondyqtan, Sáken Seıfýllın «Tar jol, taıǵaq keshýinde» tolyqtaı dálelmen, jaltaqtamaı aqıqatyn aıtqanyn jáne Tursekeń osy oqıǵalardy saralaı, saraptaı kele  «Alash azamattarynyń da minsiz emes ekendigin, olardyń da pendelik pikirleri bolǵandyǵyn» tarıhı derektermen dáleldep, tujyrymdaǵan tusta bireýler Sábıttiń shalǵaıyna jarmasa bastady. Bular da bóten emes, Sábıttiń óz tóńireginde júrgender edi.

Alash arystary aqtalǵan kezde Ilııas, Beıimbet, Sáken úsheýi birge aqtaldy. Sol tusta «Kezinde Sákendi ustatqan Sábıt edi» degendi aıtqysy kelgender boldy. Biraq «Sovet qazaq ádebıetin sender menen bastap edińder, endi naǵyz ıesi keldi, ádebıet tarıhyn Sákennen bastańdar» degendi Sábıttiń ózi aıtqan. Sonda da Sábeńdi qaralaǵysy kelgender boldy. Qaralady da!  Ilııas, Beıimbet, Sáken aqtalyp, kóp tomdyqtary shyǵa bastap, olardyń kitaptaryna tólenetin qalamaqyny jesirleri alatyn kezde Sákenniń inisi Májıtti aıdap salyp, eki jikke bólingen tustary da boldy. Sábıtti qaralaǵan pikirdi stýdentter emes, múıizi qaraǵaıdaı ádebıettanýshymyn, ádebıet teoretıgimin dep júrgen ǵylym doktorlary aıtyp júrdi. Men olarǵa qarsy suraq qoıar edim:  «Eger Sákendi ustap bergen Sábıt bolsa, bunyń aqıqatyn birinshi biletin adam – Sákenniń áıeli Gúlbahram bolar edi ǵoı. 1964 jyly Sákenniń 60 jyldyq mereıtoıy toılanǵan kezde, memlekettik komıssııanyń tóraǵasy Sábıt bolǵanda Gúlbahram qarsy bolar edi ǵoı.  Joq, Sákenniń áıeli Sábıt Muqanovtyń jary Marııammen jaqsy qarym-qatynasta bolǵan. Eger Sábıt men Sáken bir-birine dushpan bolsa, Gúlbahram apaı qaıtys bolarynan buryn: «Marııam, Sákenniń senimdi serigi Sábıt boldy ǵoı. Sákenniń qaıda jatqany belgisiz. Men qaıtys bolǵannan keıin Sábıttiń qasyna jerleýge ruqsatyńdy ber», – dep aıtar ma edi? Shynyna kelgende, áıelder ózin qııanatqa qıǵan adamdy keshirýi múmkin, biraq súıgen jaryn qııanatqa qıǵan adamdy eshqashan keshirmeıdi. Bul áıel minezindegi ózgeshe qasıet. Onyń ústine Gúlbahram táteı óte minezdi bolǵan kisi. Eger ol minezdi bolmaǵanda, Sákenniń aldyńǵy áıelderi sııaqty ajyrasyp ketken bolar edi. Ol – Sáken úshin jazyqsyz Aljır túrmesinde otyrǵan áıel.

Kezinde Sábıtti zertteý barysynda arhıvten Jazýshylar odaǵyndaǵy jınalystardyń stenogrammasyn qarap otyryp jylaǵan kezderimiz, kúlgen shaqtarymyz boldy. Sol tusta Jazýshylar odaǵyn basqaryp otyrǵandardyń Sábeńe kórsetken qorlyǵy sumdyq. Sábıt Muqanov basqalarmen salystyrǵanda óte ańǵal adam bolǵan. Tursekeń – Sábıt bolmysyn tolyqtaı ashqan sábıttanýshy. Tursekeń eshqashan derekterdi, dáıekterdi, qujattardy kózimen kórip, qolymen ustamaı pikir aıtpaıtyn. Ol kisi arhıvten kórip kelgen shetin dúnıelerdi aıtqanymda, ózi baryp kórgen soń ǵana senetin.

HH ǵasyrdyń basynda, 31-jyly Sábıt Muqanov qazaq ádebıetiniń tarıhyn jazǵan. 1948 jyly HVIII-HIH ǵasyrdaǵy qazaq ádebıetiniń tarıhyn jazǵan. Ol tusta  Sábeń Jazýshylar odaǵynyń basshysy edi. Otyzynshy jyldary jumyssyz qalǵan Maǵjanǵa kómektesip, aqynmen hat jazysyp turǵan, ony úıine qondyrǵan, tipti qalamaqy da bergizgen. Maǵjanmen baılanysqany úshin Sábıt Muqanov Jazýshylar odaǵynan qýylyp, partııa bıletinen aıyrylǵan. Sodan kópke deıin turmaı jatyp qalady. Sol kezdegi QazPI-dyń  rektory jumysqa shaqyryp, sonda lekııa oqıdy. HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq ıntellıgenııasynyń erekshe qasıeti – túgel aqyn, jazýshylar. Oqýlyqtyń bárin ózderi jasady. Biraq olar birin-biri qaıtalamaıdy. Kerisinshe birin-biri tolyqtyryp otyrady. Mysaly Sábıt Muqanov qazaq ádebıetiniń tarıhynan ózi lekııa oqyp júrgen 3-kýrs stýdenti Qalıjan Bekhojındy qosalqy avtor etip, qazaq ádebıetiniń hrestomatııasyn jazdy.

Keńes ókimeti ornaǵan soń, mektepter ashylyp, muǵalimder daıarlaý isi men oqýlyq jazý máselesi kún tártibine shyqty. Sol kezde Sábıt Muqanov qazaq ádebıetiniń tarıhyn jazdy. Eger ol jazbaǵanda, 1989 jyldary Alash azamattary aqtalǵan kezde Ahmet, Mirjaqyp, Maǵjan, Shákárimniń eńbekteri shyqpaı qalatyn edi. Al ádebıet ınstıtýty alashtyqtar aqtalǵanda ǵana burqyratyp shyǵardy kitaptardy. Biraq olar Sábeńniń HH ǵasyrdyń basyndaǵy «Qazaq ádebıetiniń  tarıhy» kitabynan aldyq degenge namystandy.

– Tursynbek aǵanyń ǵalym retinde qandaı erekshelikteri bar edi?

– Tursekeń – kúı talǵamaıtyn ǵalym. Ol kisi konferenııada otyrsa da, jol saparda júrse de gazet-kitapty tastamaı oqyp júredi, jazyp júredi. Mysaly bir rette Jazýshylar odaǵyna barǵanda Amantaı Sataevtyń kitabyn satyp aldy. Kúni-túni jalyqpaı oqydy. Sodan reenzııa jazdy da, «Qazaq ádebıetine» jarııalady. Sodan bir kisi úıge qońyraý shaldy: «Kákishevtiń úıi me?» – dedi. «Iá», – dedim. Ol kisi jylap qoıa berdi. Sodan Gúljan apaı úıge keldi. Sóıtsek, joldasy Amantaı Sataevtyń kitabyn elý adamǵa syıǵa tartypty. Sondaǵysy elý adamnan bes adam reenzııa jazsa dep oılaǵan. Sodan bastap ol kisimen jaqsy aralasyp kettik.

Tursekeńniń taǵy bir ereksheligi – jady myqty edi. Mysaly esselerinde Sáken týraly nemese «Sadaq» jýrnaly týraly aıtyp kele jatady da, oǵan qatysty  derekterdi túgel qamtyp aıtyp otyrady. Bul qasıet – kóp bilgendikten, tereń zerttegendikten dep oılaımyn. Óte kóp biletin. 1988-89 jyldan bastap Sákendi zertteýge túbegeıli kiristi. Sákenniń barlyq maqalalaryn, zertteýlerin, kótergen máselelerin, qazaq ádebıetiniń tarıhyn zertteýge qosqan úlesin, pýblııstıkalyq maqalalaryn zertteı bastady. Sákendi jurt aqyn, jazýshy, dramatýrg retinde ǵana biledi. Ol kisiniń noǵaıly jyrlary týraly jazǵanyn, ókimet basynda otyryp til týraly 9 maqala jazǵanyn kóbisi bile bermeıdi. Tursekeń sákentanýda tyń derekter ashýymen erekshelenedi.

Kóp biletini týraly aıttym ǵoı. Bir dıssertaııalardy qarap otyrady da arasynda keltirilgen ǵalymdardyń tujyrymdamalaryn oqyp, maǵan «bálensheniń eńbegin bere ǵoı» deıdi. Sóreden alamyn. Sodan arasynan paraqtaryn ashyp jiberip, álgi siltemelerdi salystyryp otyrady. Bunyń bári bilimde, kóp oqýda. Eń bastysy, Tursekeń eńbegime mynadaı ataq alaıyn degen joq. Eshkimge qııanat jasaǵan emes. Sondyqtan da jady óte myqty boldy.

– Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde uzaq jyl qyzmet atqardy. Halyq sońǵy saparǵa da sol shańyraqtan shyǵaryp saldy. Ýnıversıtettegi qyzmetine qaı jyly kelgen? 

– Ol kisi QazUÝ-de 1966 jyldan bastap jumys istegen eken. Beısenbaı Kenjebaev Tursekeńniń tyń jańalyqtaryn jazǵandarynan ańǵarady ári jumysqa shaqyrady. Akademııada kishi ǵylymı qyzmetker bolyp júrgen Tursekeńdi 50 saǵattyq dáris beretin oqýshy etip, jumysqa alady. Sodan Akademııanyń basshysy Músilim Bazarbaev estıdi de: «Eki jerden aılyq alady ekensiz, olaı bolmaıdy. Ekeýiniń birin tańdańyz» degendi eskertedi. Sonymen, Tursekeń aqy almaı-aq, ýnıversıtette tegin jumys isteıin dep aıtady amalsyz. Oǵan deıin Muhtar Áýezovtiń basshylyǵymen jaryq kórgen qazaq ádebıeti tarıhy 6 kitaptan turatyn. Sonyń 2-3 tomdaryndaǵy qazaq ádebıettaný ǵylymy men synynyń tarıhyn túgeldeı Tursekeń jazyp shyqty. Áýezov ózi basshylyq etip, kitap jazýǵa ǵalymdardy saılaǵan kezde avtorlyqqa Tursekeńniń zamandasy, múıizi qaraǵaıdaı akademıkterdiń eshbirin qospaǵan. Tek Rahmanqul Berdibaev, jastardan Myrzabek Dúısenov, Tursynbek Kákishevti qosady. Qazaq ádebıetiniń osy tuńǵysh tarıhyna bir kitaby shyqqan jas jazýshylar da kirip ketkisi keledi. Ol kitapta Ilııas, Beıimbet, Sáken, Ǵabıt, Sábıt bastaǵan iri tulǵalar turady. Sodan Tursekeń ınstıtýttyń bastyǵyna: «Bul jastardy qalaı kirgizemiz? Qazir bulardy bir kitabymen qazaq ádebıeti tarıhynyń tórine shyǵarsaq, erteń olardy sol deńgeıge súırep shyǵara almaımyz», – deıdi. Sodan «Tursynbek ǵylymdy jasaı almaıdy» degen saryndaǵy domalaq aryzdar kóbeıip ketkennen keıin, 1968 jyly Kákishev jumystan qýylady. Buny estigen Beısenbaı Kenjebaev Tursekeńdi qýana-qýana ýnıversıtetke jumysqa alady. Sol tusta Sattar Imashev oqý mınıstrimen kelisip, bir shtatty bóldirip, Tursekeń QazUÝ-ge jumysqa kiredi. Sóıtip, «Ǵylymdy jasaı almaıdy» degen Tursekeń qazaq ádebıeti syny tarıhynyń baǵdarlamasyn, oqý quralyn jasaıdy. Qazir Qazaqstannyń bilim mınıstrliginiń tapsyrysymen oqýlyq bolyp bekitilip, qazaq ádebıeti synynyń tarıhy Tursynbek Kákishev jazǵan jalǵyz oqýlyǵymen oqytylyp júr. Al sol kezde Tursekeńdi «ǵylym jasaı almaıdy» dep qýǵan adamdar qaıda, Tursekeń qaıda? Arasy aspan men jerdeı.

Ǵylymǵa baǵyttaǵan shákirtteri kóp. Tursekeńniń óz mektebinen Dandaı Ysqaq qazaq ádebıeti synynyń tarıhyn, syn teorııasyn jazdy. Onan keıin Jandos Smaǵulovtyń «Qazaq ádebıettanýynyń tarıhy» týraly doktorlyǵy ekinshi ret qorǵalǵanda baryp, bekitildi. Jalpy Tursekeńniń shákirtteri de onyń ǵylymda júrip ótken joldaryn kórip keledi. Men de ol kisiniń shákirtteriniń birimin. Sondaı quqaıdyń kókesin ózim de kórip otyrmyn.  Qazirgi ádebıettanýda júrgen Qulbek Ergóbek, Tursyn Jurtbaev, Shákir Ibraev, Janǵara Dádebaev, Baltabaı Ábdiǵazıev, Bolatjan Ábdihalyq, Jarylqasyn Ábishev, aty atalmaǵan taǵy biraz shákirtteri bar. Keńes ókimeti kezinde ádebıet ınstıtýtynyń qyzmetkerleri aýylsharýashylyq jumysyna baratyn. Ol kezde ádebıet ınstıtýtynda Ábdilda Tájibaev, Muhamedjan Qarataev sekildi egde kisiler jumys jasaıtyn.  Instıtýt basshysy Ádı Sháripovke: «Ádeke, qazir sizge jumysqa qolǵanat kerek. Al myna jigitter túbinde ádebıetti jasaıdy», – dep tanystyryp, jumysqa ornalastyryp júretin. Sol kezdegi mınıstrdiń orynbasary Áýeshan Qanapın: «Turseke, mektepke saýatty muǵalim kerek. Jylda, jylda jigitterdi alyp qalasyz. Aýyl bilimsiz qalady ǵoı», – deıtin kórinedi. Sonda: «Ǵylymdy kim jasaıdy, qyzdar jasaı ma?», – deıdi eken Tursekeń. Rasynda da Tursekeń kóregendik jasapty, qazir sol jigitter ǵylymda orny bar aıtýly azamattarǵa aınaldy.

– Oryndalamaı qalǵan isi, armandary boldy ma?

Ol kisiniń bir armany – Shoqan, Ybyraı, Abaı syndy qazaqtyń uly úsh demokratynyń qataryna Ahmet Baıtursynovty qosý edi. Oǵan qatysty ǵylymı dálelderi, jınaǵan kóp dúnıeleri bar bolatyn. Sosyn halyq aýyz ádebıeti folklor emes ekendigin dáleldegisi keldi. Bul týraly arnaıy zertteýdi qolǵa ala bastaǵan edi. Bul endi bolashaq ǵalymdardyń enshisinde qaldy.

Ol kisi baqılyq dúnıege ketýdi issaparǵa baratyndaı, jaı ǵana is dep qaraıtyn. Ózin ózi daıyndaı bastady. «Biraz sharýa bitirdim ǵoı, jaraıdy endi», – deıtin. Men sony kóńilime alyp, jamandyq shaqyrmańyzshy deımin ǵoı. Sonda: «Ol jaq jaman emes-aý, jaman bolsa, Zeınolla bir esebin taýyp keletin edi. Sen qoryqpa», – dep ázilge súıep jiberetin. Barlyǵyna «Zeınolla Qabdolovty saǵynamyn» deıtin. Zekeń qalaı qaıtys boldy, sol kúzden bastap Tursekeń de jalǵyzsyrady…

– Áńgimeńizge rahmet!

 

Suhbattasqan 

Jánibek ǴALYM

 

Sońǵy jańalyqtar