12 Qańtar 2017, 11:49 5007 0 Vıdeo "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Bir sýrettiń syry

Ulaǵatty ustaz Káken Qamzınniń umytylmas úlgisi

Jyl saıyn Jeltoqsan  kóterilisi qarsańynda túrli gazetterde  jıi jarııalanyp kele  jatqan  bul sýrette alańdaǵy beıbit sherý birshama dálirek  beınelengen. Jurt nazary – aldyda, dálirek aıtsaq, Úkimet úıi jaqta.  Ázirge tynysh, bári ornynda tur. Zerdeleı qaraǵan janǵa jastardyń ara-arasynan ótip bara jatqan  formaly  tártip  saqshylarynyń  sulbalary baıqalady. Biraq qatarlary shashyrańqy.  Nege?... Bul suraqqa jaýapty  sál keıinirek bereıik.

1986 jylǵy jeltoqsan aıynyń 17-nshi juldyzy.  Baqytjan Tobaıaqov,  Ermek Amanshaev syndy  bir top  jýrnalıst-baspagerler bir aılyq  mamandyǵyn jetildirý kýrsynda oqyp júrgenbiz. Dál sol kúni jigitterdiń biri  stýdent jastardyń alańǵa jınalyp, KPSS Ortalyq Komıtetiniń sheshimine narazylyq sherýine shyǵýǵa jınalyp jatqany jaıly habar jetti. Kýrstyń  kezekti sabaǵy jaıyna qalyp, jastarǵa qosylýdy  jón dep tapqan jastar bir-birlep jolǵa túse bastaǵan.

Óz basym jumysqa ornalasqanyma bir-aq jyl bolǵan. Kommýnıstigim taǵy bar. Birden nartáýekel deý­ge dátim barmaı, oılana kele áliptiń artyn baǵyp, áriptesterimniń kózqarastaryn baıqap  kóreıin degen oımen ózimniń turaqty qyzmet ornym – «Jazýshy» baspasyndaǵy «Qazaq  prozasy redakııasyna» keleıin. Bári ornynda, biraq olardyń da áńgimesi – osy taqyrypta, barlyǵy dúrligip otyr eken. Olar dep otyrǵanym: úlkenimiz Rafael Nııazbekov, Zahardın  Qystaýbaev, Káken Qamzın. Redakııaǵa bireýdi qaldyryp, áne-mine shyqqaly turǵanymyzda bólimge mashbıýro meńgerýshisi Bátıjamal apaıymyz kire qalyp:

–  Sender munda neǵyp úrpıisip tur­syńdar? Jastardyń arasyna baryp, qorǵan bolmaısyńdar ma? – degeni áli kúnge deıin jadymda.

– Mine.  Ózimiz de shyqqaly turmyz! – degendi aıtyp, alańǵa tarttyq. Jolaı bizge marqum Ońalbek Kenjebekov qosyldy.

Alań ústi ıin tirese  lyqsyǵan halyq. Kóbi órimdeı jastar. Qyz-jigitteri aralas. Úkimet úıi jaqta eki qatar bolyp sap túzgen qalyń ásker. Qoldarynda temir qalqan. Ári qaraı  jan adamdy jibermeýge bekingen túrleri. Ár jerden  qoldaryna megafon ustap, úndeý tastaǵan sheshender shyǵa bastady. Báriniń aıtary: «Bizdiń respýblıkany basqaratyn bir qazaqtyń, tipti tym bolmasa, bir qazaqstandyqtyń tabylmaǵany ma? Nege jergilikti halyqpen sanaspaıdy?!.»

Demin ishine tarta túnergen aspan da úlken daýyldyń soǵaryn sezip, «qalaı bolar eken» dep  tyna qalǵandaı. Sup-sur, sup-sýyq. Qaı mezgil bolǵany da  belgisiz. Mynaý álem, myna qoǵam – bári-bári bir-aq kúnde múldem ógeı, múldem jat bolyp shyǵa kelgendeı et-júregińdi eze túsedi. Qoldan keler qaıran joq. Sózińdi tyńdap, «ıá, sóıte qoıaıyq» deıtin bir jan joq. Kerisinshe, minberge shyqqandary: «Tarańdar!Ketińder!  Qazir qyrylasyńdar!» –  dep, záreımanyńdy  ushyrady.

Óńimiz túgili, túsimizge kirip kórmegen osyndaı kóriniske tap bolyp, aýzymyz ashyla ań-tań bolyp turǵan bizge  Káken Qamzın aǵamyz kómekke keldi.

– Jigitter! Bir-birimizden kóz jazyp qalmaıyq. Shetke shyqpaı, kóbine osy orta tusta bolaıyq. Kórdińder me? – dep ıegimen qos qaptaldaǵy bıik úılerdiń joǵarǵy balkon­daryna quzǵynǵa  uqsap «qonaqtap» alǵan formaly fotosýretshilerdi nusqady. – Erteń munyń arty timiskilerdiń indetýine ulasady. Saq bolaıyq!

Kákeń osyny aıtyp, ortaǵa qaraı oıysa bergenimizde aldyńǵy jaqtaǵy ıin tiresken qalyń top ekige jarylyp, qatarlary ydyraı bastady da, qarsy aldymyzdan qol ustasqan mılııonerler shebi shyǵa keldi. Shep aldyndaǵy general óktem únmen buıyra ámir berip, jolyndaǵylardy keıinge qaraı japyryp keledi.

– Olaı emes, bylaı! – dep, lezde bizge shyntaq aıqastyra qoltyqtasa qoıýdy kórsetken  óz «generalymyz» oryndarymyzdan miz baqpaı siresip tura berýdi  úıretti. Rasynda, álgindegideı emes, bizge kelgende analardyń ekpini basylyp, qol ustasa qurǵan shepteri tozyǵy jete ydyraǵan bózdeı ár-ár jerden úzilip, birdi-ekili qyzmetkerleri tumsyǵy tasqa soǵylǵan shortandaı teris aınalyp, biriniń tymaqtary ushyp túsip, biriniń portýpeıi úzilip, ár jerde eseńgirep, sostıyp turyp qalyp jatty. Olardyń  jerge túsken tymaqtaryn aspanǵa atyp, keıbireýin bókselete tebe bastaǵan jastardy Rafhań men Zákeń bastaǵan úlkender tártipke shaqyryp, stýdentterdiń qyzbalyqtaryn tez sóndirdi.

Qol ustasa sap quryp, topty ydyratpaq bolǵan saqshylardyń bul áreketterinen eshteńe shyǵa qoımady. (Sebebi Káken aǵamyz úıretken  qoltyqtasa shep qurý tásilin bizden kórgen  jastardyń bári lezde osy tasqamal qorǵanys ádisine kóship ala qoısa kerek). Sony ózderi de sezdi me, joq sharshady ma, kim bilsin, olar endi bir shetke shyǵyp, artqy borttary ashyq turǵan máshıneleriniń janynda tek  syrttan baqylaýshy róline kóshti. Bir kezde áldekim ádeıi qosty ma, álde kezdeısoqtyq pa, baǵana basyna ilingen radıoreprodýktordan rýhty «Meniń Qazaqstanym» áni shyrqalyp ketip, bútkil alańdy dúr silkindirsin deńiz. Bútkil jer ústi, kúlli aspan asty qosylyp, «Meniń Qazaqstanymdap» turǵandaı bolyp, alań terbelip sala berdi. Biraq bul da uzaqqa barmady. Áldeqandaı bir belsendi julqynyp júrip, reprodýktordyń symyn julyp túsirdi.

Óz kózimizben kórgen kórinis osy. Kún keshkirip, aınala kúńgirt tartyp, túnergen aspan odan saıyn túksıe bastaǵan shaqta dál sol jyly alty jastan mektepke barýdy bastaǵan ulymdy alýǵa №12 mektepke qaraı qustaı ushýyma týra kelgen. Ol kezgi tártip boıynsha birinshi synyp oqýshylary balabaqshadaǵydaı  kúni boıy mektepte bolatyn. Túste sol jerde uıyqtatyp, tústen keıin sabaǵyn jattatyp, ustazdar balalarymyzdy keshki bes-altylarda bir-aq qolymyzǵa beretin-di. Búgingi belgili aqyn-jazýshy, jýrnalıster: Saýytbek Ábdirahmanov, Qýandyq Túmenbaev, Alpysbaı Shymyrbaev syndy t.b. azamattar bar,  barlyǵymyzdyń  ul-qyzdarymyz 1 «Á» synybynda birge oqıtyn.

Sóıtsek, naǵyz soıqan biz ketken soń bastalypty. Qarańǵynyń túsýin kútip turǵan «shash al dese, bas alǵysh» ázireıilder ıtterin aıtaqtap, sý shashyp, oǵan bolmaǵannan keıin arýlarymyzdy nemis ovcharkalaryna talatyp, uldarymyzdy taıaqqa jyǵýdy, shetke shyqqandaryn máshınelerge toǵytyp, aıdalaǵa aparyp tastaý áreketterin bastap ketken eken. Budan árisi ózderińizge jaqsy málim. Ony qaıtalaı baıandap neǵylaıyn. Aıtpaǵym: bizdi anaý-mynaý  bále-jaladan qutqarǵan Káken Qamzın aǵamyzdyń joǵaryda tilimizge tıek etken «tasqamal»  qorǵanys tásili men aqyl-keńesi edi.

Sonda otyz jeti-aq  jastaǵy Káken aǵamyz munyń bárin qaıdan biledi deımiz ǵoı. Sóıtsek, «kóp jasaǵannan surama, kópti kórgennen sura» degendeı, Kákeńniń  kópti kórgen azamat ekenin qaıdan bileıik. Janyńda júrgen adamnyń kim ekendigi  mine, osyndaı qıyn-qystaý kezeńde ashylady eken. Baıyptap, barlap, sýyrtpaqtap syr tartyp baıqasaq,  bul aǵamyzdyń birinshi kórgen quqaıy emes kórinedi. Sonaý 1976 jyly elınograd qalasynda ótken stýdent-jastar sherýi jaıly uzynqulaqtan emis-emis qana estıtin edik. Biraq ol esh jerde jarııalanbaıtyn, ashyq minbelerden aıtylmaıtyn. Zerdeleı zerttep bilgenimiz: Káken Qamzın aǵamyz bul ómirlik is-tájirıbeni sol stýdentter sherýinen jınaqtapty. Sýretke bet-júzin kórsetpeı teris qarap túse qalýy da sol tájirıbeliliktiń nysany-aý, sirá. Men bolsam, kameraǵa týra qarap túsip   qalyppyn. Táýba! Dál sol tusta bul sýret timiskilerdiń biriniń qolyna tıe qalsa,  kúıimiz qalaı bolar edi?..

Iá, aǵaıyn, sýretten meni tanyp, habarlasyp, jón-josyq surasyp jatqan barshańyzǵa aıtarym – bul sýrettiń syry mine, osyndaı. Sodan beri zýyldap otyz jyl óte shyǵypty. Káken Qamzın aǵamyz búginde ál Farabı atyndaǵy qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń  professory, belgili ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń doktory. Rafael aǵamyz –Almatyda, Zahardın – Shymkentte.

Qudaıǵa shúkir, qorqynysh pen úreıdiń bulty seıilgen endigi jerde árbir sýretke til bitirýge  mindettimiz. Sýret – tarıh, sýret – shejire. Demek, shejire-tarıhymyzdy sóıletý, taratý  – paryz. Sýrettegi árbir azamat kim? Onyń keıingi taǵdyry ne boldy? Ómirde bar ma, joq pa? Bar bolsa, qaıda júr?   Bul saýaldardyń birde-biri jaýapsyz qalmaýy tıis. Sonda ǵana Jeltoqsan kóterilisiniń shynaıy, tolyqqandy panoramasy jasalyp, qupııaly beımálim tustary ashyla túspek.

                                                             Arasanbaı ESTENOV,

Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń ıegeri

 

Sońǵy jańalyqtar