29 Qyrkúıek, 18:27 407 0 Rýhanııat Baqytbek Qadyr

Erlik tarıh esińde júrsin...

Adam ómirge kelgennen keıin ósip erjetip, ystyqqa kúıip, sýyqqa tońyp talaı tar jol taıǵaq keshýden ótpek. Halyqtyń da tarıhy sol taqylettes. Munyń bárin osy jasqa kelgenshe kórip, bastan ótkerip keldik. Az-kópti jas jasaǵan, el-jer kórgen, qoǵamdyq ómirge belsendi el aǵasy retinde ótken tarıhtan birer sóz aıtýdy jón kórdim.

Qazaq el bolyp, joǵyn túgendep, baryn baǵalap jatýy – osynaý egemendiktiń arqasy. Osy tusta biz de ata-babamyz jatqan atajurtqa bútin rýly el bolyp kósh túzedik. Baıan-Ólgıı aımaǵynan shyqqan baısaldy kóshimizdiń buıdasyn Aqmola oblysy Atbasar aýdanyna kelip baıladyq. Onyń da óz sebebi bar edi. Óıtkeni Atbasar jerinde Kıikbaı batyr babamyzdyń súıegi jatyr. Babalardyń basqan izi, júrgen joly, halqy úshin qasyqtaı qany qalǵansha jaýymen kúresip, dushpanymen tiresip ótken eki ǵasyrǵa jýyq tarıhy óz aldyna uzaq áńgime. Mine, Atbasar jerine qonys tepkenimizge 28 jyl toldy, jergilikti jurtpen qyz alysyp, qyz berisip, qudalasyp, qurmalasyp bereke-birlikte kún keship jatyrmyz.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar, rýhanı jańǵyrý» degen baǵdarlamalyq maqalasy aıasynda jazylǵan kitap halqymyzdyń rýhanı qundylyǵyn jańartatyn ulttyq salt-dástúrimizdi, ádep-ǵurpymyzdy, mádenıetimizdi zamanǵa saı odan ary baıytýda. Sanaly urpaq tárbıelep, patrıottyq ónege berý jolyn ashty. Bul týraly Qazaqstannyń óńirlik qasıetti nysandary kitabynda (Regıonalnye sakralnye obekty Kazahstana) tolyq jazylǵan. Atalmysh eńbekte Atbasar aýdany Sergeevka aýylynda jerlengen Kıikbaı batyr Baıǵaraulynyń kúbezi de qamtylypty. Onda Kıikbaı batyrdyń jońǵar shapqynshylyǵy zamanynda ómir súrip, jasaǵan erlik tarıhy jazylǵan.

Qazaqtyń ulan baıtaq keń dalasynda ótkeni boljaýsyz, erteńi turlaýsyz aýyl bolmaýǵa tıis. Ár aýyl – halyq tarıhy, urpaq tamyry. Endeshe tamyrymyzdy soldyrmaı, tarıhymyzdy jańǵyrtý úshin mundaı tarıhı jerler áli de zerttelip, zerdelenýi qajet. Keshegi elim-aılap elinen-jerinen atajurtynan aýyp, aqtaban shubyryndyǵa ushyraǵan tarıhyn búgingi urpaq umytaýy lázim. Al sol tarıhty urpaq sanasynda salyp otyratyn qashanda – kónekóz aqsaqaldar. Mende sol bir aýyldyń aqsaqaly retinde Kıikbaı batyr jaıynda birer sóz shyǵarmaqpyn.

Kıikbaı batyr 1693-1741 jyldar aralyǵynda ómir súrgen. Qazaq halqynyń jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy soǵysta erlik kórsetip, ataqty batyrlardyń biri. Esimi 12 rýly Kereıge málim, tutastaı biri Sherýshi-Baqat rýynyń qol bastaǵan batyry hám kesip aıtar bıi bolǵan. Jaýgershilik zamanda týǵan tuńǵysh balasynyń atyn asharshylyq zamanda týǵan dep Aryq dep qoısa, ekinshi balasyn bir táńirge ǵana qul bolamyz dep Qul qoıypty. El kóbeńsip qaldengen kezde týǵan úshinshi ulyn Kóbegen dep at qoıypty. Zaman sonda da ońala qoımaǵandyqtan tórtinshi ulyn Ońbaı qoıypty deıdi burynǵylar. Jáne Aman, Oman degen eki qyzy bolǵan. Kıikbaı Baıǵarauly Abylaıhan zamanynda ómir súrdi. Úsh júzdiń basyn biriktirgen uly han Abylaıdyń Saryarqa jerinde tarıhı izderi kóp. Ásirese el aýyzyndaǵy jyr-dastandar. Odan bólek tarıhı derekterdi de keltirýge bolady. Al Kıikbaı batyr Arqalyq, Atbasar, Qalqaton, Kókshetaý jerlerinde bolǵany anyq. Halyqtyń aýyzsha tarıhı derekterine súıensek, Abylaı han men Kıikbaı batyrǵa qatysty ártúrli ańyz áńgime kóp.

Bir joryqta Abylaı bastaǵan qazaq qoly dushpandaryn oısyrata jeńip, zor qýanysh, mol oljamen qaıtyp kele jatyp, jol boıy Abylaıhan bir tóbeniń basyna shyǵyp, sarbazdaryna:

– Biz jaýdy jeńdik, endi eshkimnen qoryqpaımyz, – deıdi, áskerleri qýanyp shýyldasady. Sonda Kıikbaı batyr atyn ekpindete han aldyna kelip:

– El ishinde baq talastyq, bek ishinde taq talastyq, degen bolady. Baq talastyq bolǵan elde bereke bolmaıdy, taq talastyq bolǵan bekte pátýa bolmaıdy. Men sol ekeýinen qorqamyn degen eken.

Kıikbaı Baıǵarauly 1723-1756 jyldary aralyǵynda tórt márte aınalyp soǵyp, qazaqtyń úshten birin bostyryp jibergen «Aqtaban shubyryndy, Alakól sulama» degen ataýmen tarıhta qalǵan, qalmaq qyrǵynyna qarsy shaıqasta bel ortasynda bolypty. Osyndaı soǵys jyldary talaı tar jol taıǵaq keshýden ótip, el basyna kún týǵan at aýyzdyqpen sý iship, er etigimen sý keshken zamandaǵy babalarymyzdyń kóbi batyr. 18 ǵasyr qazaqtyń batyrlyq dáýiri deýge de bolar.

Burynǵy qarııalardan jalǵasqan aýyz derekterde bul kisiniń qaıtqan jerin Arqalyq jaq, Alǵadaı, Ashykól degen jerde qaıtys bolǵany týraly tolyq aıtylady. Erte zamannan qazirgi Sergeevka aýylynnyń janynda Kıikbaı adyr degen jer ataýy kúni búginge deıin solaı aıtylady. 2008 jyly 4 jeltoqsandaǵy Aqmola oblysynyń Arqa ajary gazetindegi: «Kóne beıit Kıikbaı batyr Baıǵarauly kim?» degen maqala Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi, jazýshy, dramatýrg Baıat Janatuly, shejireshi-tarıhshy, aqparat salasynyń úzdigi Asylbek Baıtanuly jazǵan maqalada da Kıikbaı batyr Baıǵarauly týraly derekter tolyq kórsetilgen.  Reseı muraǵatynda kórnekti orys ǵalymy I.Erofeevanyń qurastyrýmen shyqqan 1675-1821 jylǵy «Epıstolıarnoe nasledıe kazahskoı pravıteleı elıty» degen dereginde Kereı taıpasynyń Sherýshi rýynyń basshysy Baıtaılaq batyr men Kıikbaı batyr dári-dármek alý úshin Reseı patshasyna baryp jolyqqany týraly muraǵat materıalynda anyq kórsetilgen. Bul týraly ólketanýshysy Klara Ámirqyzynyń «Qıylǵan ǵumyrlar», «Aýylym atamekenim» tarıhı kitaptarynda jazylǵan. Kezinde jergilikti ólketanýshy atbasarlyq Bektur Jákishulynyń «Batyr ata máńgilik qalady» maqalasy bárinde de tolyq tarıhy da jazylǵan.

1995 jyly aýdanymyzdyń 150 jyldyq torqaly toıy kezinde Atbasar aýdanynyń sheshimimen qazirgi zırat kóterilip, sol kezdegi ákimi Tasbolat Qasenov, aýdan ákiminiń orynbasary Satypaldy Jumaǵatov, qurylys mekemesiniń bastyǵy Beısembek Qurmanqulov jáne Serik Esbolov, Jamal Pishenova, Jylqyaıdar Sabırenov, Qaırolla Óteýov, Klara Ámirqyzy qatarly azamattar zıratty jóndep, basyn kótergen.

20-ǵasyrdyń basynda 1950 jylǵy tyń ıgerý kezinde sol jerden egin jyrtyp júrip, batyrdyń saýyty tabylypty. Ol qazir Atbasar aýdanynyń ólketaný mýzeıine saqtalǵan.

1999 jyly 4 maýsymda jergilikti baspalarǵa: «Urpaqtar syr shertedi» jáne «Kıikbaı batyr Baıǵarauly týraly kim ne biledi?» degen maqalalar jarııaladym. Sondaı-aq, Mońǵolııanyń Jazýshylar odaǵynyń múshesi, Dúnıejúzilik Shyńǵystaný akademııasynyń akademıgi, jazýshy, tarıhshy Shynaı Raqmetuly da batyrdyń tarıhı derekterin taıanaqty keltirip jazdy.

Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Altaı aımaǵynyń ýálıi, Qytaı Orta Azııa mádenıetiniń zertteý qoǵamy uıymy basshysynyń orynbasary, tarıh ǵylymdarynyń doktory, jazýshy Qadys Jánábilulynyń «Sherýshi ata tarıhy» kitabynda da Kıikbaı batyr týraly jazylypty. Sonymen qatar batyr babamyzdyń jatqan jeri – saıasatker, tarıhshy Berik Ábdiǵalıuly bastaǵan Artyqbaev Jambyl, Aıaǵan Búrkitbaı, Abjanov Qankeldi, Ájiǵalı Serik t.b sol sııaqty redakııa alqasy qostaǵan 25 ǵalymnyń qurastyrǵan «Qazaqstandyq óńirlik qasıetti nysandary» kitabyna shyqtty. Qazaqstannyń kıeli nysandary tizimine alynyp, arnaıy shyǵarylǵan kitapqa enip, kartada belgilengeni barsha aýdan halqy ásirese batyrdyń urpaqtary úshin úlken qýanyshty jańalyq boldy.

Elimizdiń kıeli jerleriniń biri eki ǵasyrǵa jýyq tarıhy bar Uly Jibek jolyndaǵy tórt tarapty jalǵaǵan jer kindigi – Atbasar aýdany. Aýdannyń ornaǵanyna bıyl 175 jyl tolyp otyr. Qazirgi álemdi jaılaǵan indetke baılanysty aýdannyń torqaly toıy toılanbady.

Atbasar aýdanynyń ákimi Amanbek Qaljanov, aýdan ákim orynbasary Abaı Bekbaev, mádenıetúıiniń bastyǵy Ádilhan Serikbaı, ishki saıasat bólim bastyǵy Nurjan Rahymjanov qatarly myrzalardyń jáne Dúnıejúzi qazaqtar qaýymdastyǵynyń qoldaýymen aýdanymyzdyń 175 jyldyǵyna oraı, Kıikbaı batyrdyń kesenesi qaıta jańǵyrtyldy. Keseneni jańǵyrtýǵa jáne mádenı is-shara ótkizýge demeýshilik jasaǵan batyr babanyń óz urpaqtary.  Qytaı, Túrkııa, Monǵolııada turatyn aǵaıyndarmen birge halqaralyq dárejede belgileýdi josparlaǵan edik. Jaǵdaıǵa qaraı osylaı shaǵyn (belgilengen tártip) qylyp ótikizdik.

Batyr babamyz Kıikbaı Baıǵaraulynyń erlik tarıhy keleshek urpaq esinde júrsin. Atbasar qalasynyń torqaly toıy qutty bolsyn!

Qazy BÁKEIULY, Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń múshesi, ardager ustaz

Sońǵy jańalyqtar