24 Qyrkúıek, 10:56 392 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Mustafa Shoqaı jáne Peterbýrgtegi kezeń

HH ǵasyr basynda Reseıdiń óz ishinde jáne onyń shetkeri ulttyq aımaqtarynda qyzmet etken ataqty musylman qaıratkerlerdi ataı kele, japon ǵalymy Ýıama Tımohıko «tip­ti osy shoq juldyzdar ishinde Mustafa Shoqaı biregeı oryn alady» de­gen eken. Munyń  aqıqatyna uly tul­ǵa murasymen tanysqan, ondaǵy tereń ǵylymı taldaýlar men fılosofııalyq paıymdaýlardy, ózgeshe saıası áleý­mettik oı-tujyrymdardy oqyǵan kez kelgen oqyrmannyń kózi jetedi. Ásirese, patshalyq  Reseıdiń otarlyq saıasatyn,  sonyń saıası jalǵasyndaı bolǵan keńestik júıeniń ay shyn­dyǵyn  sonaý Eýropanyń naq ortasynda turyp dál ári tereń Mustafa Sho­qaıdaı áshkerelegen saıasatker sırek, tipti az. Bálkim,  buǵan onyń keńestik qy­lyshtan aýlaq turǵany da yqpal etken shyǵar.

Mustafa Shoqaıdyń áleýmettik-saıa­sı kórikte shyńdalyp, teorııa­lyq bilimi men ómirlik kemeldenýi sol kezdegi Reseıdiń bas qalasymen tikeleı baılanys­ty. 1912 jylǵy «Aıqap» jýrnalynyń 13-sa­nynda eki jyldan beri Peterbýrg ýnı­versıtetinde (zań fakýltetinde – Á.B.) Syr­darııa oblysynyń Perovsk ýezinen Mus­tafa Shoqaıdyń oqyp jatqany jaıynda aqparat jaıdan jaı berilmegen bolatyn. Bul maqtanyshpen jazylǵan habardyń arǵy jaǵynda stýdenttiń óz jerlesteriniń aryz-shaǵymdaryna qatysty kóp is tyndyrǵany bar edi. «1917 jyl estelikterinen úzindiler» de­gen eńbeginde ol Peterbýrgten qaıtyp ke­le jatyp Aqmeshitke soqqandaǵy jer­gilik­ti halyqtyń ózine degen yqylasyn by­­laı kórsetken edi: «Ásirese, qazaqtar meni óz­deriniń senimdi ókili, qorǵany esepteıtin. ...Talaı márte orys otarshyldyq saıasa­ty­nyń qurbany bolǵan sorly halyqtyń jeri men sýyn qonys aýdarýshylar basqar­ma­sy­nyń sheńgelinen qutqaryp qalǵanmyn».

Sonaý Tashkenttegi gımnazııada oqyp júrgende-aq jergilikti halyqtyń ba­synan keshirip otyrǵan jaǵdaıyn baı­qa­ǵan Mustafa stýdenttik kezde ony tereńirek uǵyna tústi. Arasynda úzilisteri bar bas aıa­ǵy 6-7 jylǵa sozylǵan Reseı ortalyǵyn­da­ǵy kezeńde ol eń aldymen Eýropanyń bi­limi men ǵylymynyń tátti dámin tatty, erek­she alǵyrlyq qabiletpen sol kezdegi orys qaýymyndaǵy demokratııalyq úrdis­terdi boıyna sińirdi. Reseıdiń ortalyq aýdandarynda birinshi orys revolıýııasynan keıin qurylǵan saıası partııalar men qoz­ǵalystardyń baǵdarlamalarymen jete ta­­­nysty. Eger erte kezderi Mustafa mu­syl­mandardyń mádenı reformatorlyq qozǵalysy — jadıtızmniń yqpalynda bolsa, Reseıde orys zııaly qaýymynyń re­volıýııalyq-demokratııalyq jáne lı­be­ra­lıs­tik toptarynyń yqpalymen saıası er­kin­dik pen áleýmettik ádildikti jaqtady, so­ny ómirlik murat etti. Osy saıası oqıǵalar tý­raly 1933 jyly «Esimdegilerden... (Reseıdegi túrik stýdentter ómirinen) atty maqa­la­synda ol bylaı dep jazǵan edi: «Men Reseıdi reakııa jaılaǵan, joǵary oqý oryndary, ásirese ýnıversıtetter tikeleı polıııanyń baqylaýyna alynǵan 1910-1914 jyldary Peterbýrgte oqyp júrgen bo­latynmyn. Jaǵdaıdyń sondaılyǵyna qa­ramastan, biz, stýdentter, saıası boı kór­setýlerge shyǵatynbyz. Úkimetke qarsy she­shimder qabyldap, kóshelerde de­monstraııa­lar jasaıtynbyz. Osyndaı oqı­­ǵa­lardyń biri 1912-1913 jyldardaǵy Tú­rik-Balqan soǵysy boldy. Reseıdiń ashyq­tan ashyq Túrkııaǵa qarsy ustanymy Mem­lekettik dýmada arnaıy sóz bolady. Mustafa Shoqaı patsha úkimetiniń slavıan­shyldyq saıasatyna narazylyq bildirgen túrki jastarynyń sherýlerine qatysyp, Túrkııany qoldap, kómek kórsetý úshin qar­jy jınaýǵa belsendi atsalysady. Óziniń túr­kistandyq dosy Sadyq Ótegenovpen bir­ge jınaǵan qarjylaryn Túrkııa elshi­ligine tapsyrady.

Mustafa Shoqaıdyń sol kezdegi bet alysyn, aldaǵy alar asýyn Sankt-Pe­terbýrgte oqyp júrgen bir top stýdenttermen jazǵan til men dinniń tazalyǵyn sóz etken haty men úndeýi aıqyn baıqatady. 1913 jyldyń aqpanynan Orynborda shyǵa bastaǵan «Qazaq» gazetine joldaǵan qut­tyqtaý hatta stýdentter qýanyshtary qoıyn­daryna syımaı, basylymnyń «qada­my qaıyrly, baýy berik, ómir jasy uzaq bo­lyp, maqsutqa jetpegine tilektestikterin» bildirgen edi. Sonymen qatar hat ıe­leri mańyzdy eki máseleni kóteredi. Onyń biri – «Qazaq» gazetin «bir jaǵadan bas shyǵaryp, bir aýyzdan sóz shyǵaryp, jas ta bolsa bastaı kórip, halyq ortasyna «qaraqshy» qylyp, árkim shyn kóńilimen batasyn berip, halinshe ne kómegi bolsa tı­gizip tursa, bizdiń muńdy jurtymyzben muń­dasyp, biriniń hal-jaıyn biri bilip turýyna da járdemi az tımes edi degen oı. Ekinshi, óz sózderimen aıtqanda, qolqalary my­naý: «Qazaq» gazetine «qalammenen jár­dem beretin musylmansha oqyǵan qur­by­lary­myz bir nárse jazǵanda basqa árip, far­sy, noǵaı qaryndastarymyzdyń (qan­das­tarymyzdyń degen maǵynada – Á.B.) sóz­derin, oryssha oqyǵandarymyz orys, ıakı basqa Eýropa jurtynyń tilderin orynsyz kóp kiristirmeı, ózimizdiń qazaqtyń naǵyz qara tilimen jazyp tursa, «Qazaq» qalyń jur­tymyzdyń oqyp turýyna ońdy, túsi­nimdi bolar degen pikir» bildirip, osylardy bas redaktordyń árqashan nazarynda alyp júrýine tilek aıtqan bolatyn. Sondaı-aq Peterbýrgtegi túrki jastarynyń, ishinde Mustafa da bar, «Sırat ýl-Mýstakım» (Týra jol) uıymyn jaqtaýshylardyń jańa áre­ketteri týraly úndeýiniń de máni zor. Onda: «Eger zııalylar men progresshilder «mýstakımshilderge» jáne olardyń organdaryna materıaldyq nemese moraldik qoldaý kór­setip jatsa, olar ózderiniń shynaıy beı­nesin baıqatady, ondaılarǵa taza zııalylar qatarynda oryn joq jáne olar ondaı ortadan máńgilik ketedi» dep kesip aıtty. Bul, bir jaǵynan, bolashaq qaısar kúreskerdiń jasynan túrki tildes jastarmen jıi aralasqanyn, pikirles bolǵanyn kór­setse, ekinshi jaǵynan, dinniń tazalyǵy úshin kúresken bir toptyń patshaǵa ja­ǵym­paz dinı uıymǵa qarsylyǵyn bildiredi. Osy eki materıal túrki halqynyń uly perzen­tiniń bolashaǵyn belgilegen alǵashqy nyshandar desek artyq bolmas.

Mustafa Shoqaı sol kezdegi Peterbýrgte ótip jatqan túrki musylman ha­lyqtary jıyndaryna qatysyp, 1912 jyl­dan Memlekettik Dýmanyń Musylman frak­ııasy múshelerimen tanysyp, olardyń aqyl keńesterin tyńdap, 1914 jyldyń jeltoqsan aıynda ótken Reseı musylman­dary qoǵamdyq uıymdarynyń sezinde saılanǵan Ortalyq komıtetinde jumys isteı júrip, túrki halyqtarynyń qaırat­ker­lerimen qoıan-qoltyq aralasqan.

Mustafa Shoqaı óziniń jan jaqty bilimdiligin stýdenttik jyldardyń ózin­de aq tanyta bilgen kórinedi. Qazaq tur­mysyndaǵy bıler men qazylar soty máselelerimen shuǵyldanýy, osy maqsatpen Syrdarııa oblystyq basqarmasy men ýezd ákimshiliginiń muraǵattarynda uzaq otyrýlary zaıa ketken joq. Onyń tól tarıhymyz ben mádenıetimizdiń, ádet ǵuryp, salt sanamyzdyń, aýyz ádebıetimizdiń bilgiri ekenin ataqty shyǵystanýshylar V.Bartold, V.Radlov jáne túrkitanýshy A.Samoılovıch t.b. baıqaǵan. V.Radlov tipti oǵan quqyq fakýltetin tastap, shyǵys tiliniń mamany bolýdy usynsa, A.Samoılovıch «M.Shoqaıdyń qazaq qyrǵyz materıaldarynan» degen maqala da jazǵan.

Reseı patshasynyń 1907 jyldyń 3 maýsym kúngi jarlyǵymen qazaq sııaq­ty «buratana» halyqtyń Memlekettik Dýmaǵa saılaný quqyǵynan aıyrylǵany, sol sebepti onda mundaı halyqtyń máselesi kóterile bermegen. Osyndaı sebeppen 1916 jyly aqpan aıynda Memlekettik Dýmanyń Musylman frakııasynyń tóraǵasy
Q.Tevkelev musylman halyqtarynyń kór­nekti qoǵam qaıratkerlerin shaqyrǵan májiliste frakııanyń saıası platformasy, taktıkasy jáne onyń janynda keńesshi bıýrosyn qurý týraly másele qaralady. Buǵan arnaıy shaqyrýmen Á.Bókeıhan,
S.Jantórın, A.Baıtursynuly qatysady. Olar qazaqtarǵa jeke múftılik ashý, qa­zaqtardy ásker qataryna jazý, qonys aýdarýshylar tolqynyna toqtaý salý máse­le­lerin kóteredi. Arnaıy komıssııanyń baıandamasy tyńdalǵan soń frakııanyń janynan tórt adamnan turatyn bıýro qurý týraly sheshim qabyldanady. Bıýrodan tys bir hatshy, úsh kóshirip jazýshy jáne taǵy bir qyzmetker alý uıǵarylady. Bıýro quramyna qazaq ýálaıatynan Álıhan Bókeıhan enedi. Ol Bıýroda Túrkistannan bir ókildiń bolýy keregin jáne oǵan M.Shoqaıdyń laıyq ekeni týraly másele kóteredi. Mustafanyń bul jumysqa usynylýy jaıdan jaı emes-ti. Kan­dıdatýra talqylanǵanda onyń Peterbýrgta turatyny, bul jumysqa onyń jan jaq­ty daıyndyǵynyń barlyǵy, Túr­kistandaǵy jaǵdaıdy jaqsy biletini, Mu­syl­man komıtetinde jumys istep Bıýronyń keleshek músheleriniń birsypyralarymen tanysyp, tapsyrmalaryn oryndap júrgeni eskerilgen-di. Alaıda onyń sáti keıin keledi.

1916 jylǵy 25 maýsym kúni Dalalyq jáne Túrkistan ólkesi men basqa da otar aı­­­maqtardaǵy «buratanalardy» «ásker urysynyń aýdandarynda qorǵanys qon­dyr­ǵylaryn salý jáne áskerı qatynas» maq­satynda rekvızaııalaý týraly orys pat­shasy II Nıkolaıdyń jarlyǵy jaryq kórdi. Onda 19 ben 43 jas aralyǵyndaǵy er azamattardyń qarý ustaýyna senbeı, soǵystyń qara jumystaryna tartý úshin Túrkistan jáne Dalalyq ólkeden 500 myń adam shaqyryldy. Bul qazaq eliniń áleý­mettik jaǵdaıyn nasharlatyp, kedeıshilikti kúsheıte tústi, jurtshylyqtyń narazy­lyǵyn asqyndyryp, shydamyn taýysyp, atqa otyrǵyzǵany belgili. Alaıda kóterilis kúshpen aıaýsyz basylady. Jergilikti halyq zorlyq zombylyqtyń neshe túrin bastan keshiredi. Osy máselege baılanysty 1916 jyl­ǵy tamyzda Memlekettik Dýmanyń ja­nyndaǵy Musylman frakııasynyń tóra­ǵasy Q.Tevkelev jetekshilik etken qura­myn­da frakııa múshesi Shákir Muhamedııarov jáne keıin qosylǵan depýtat A.Kerenskııler bar delegaııanyń aýdarmashysy, hatshy jáne maman zertteýshi retinde Mustafa Shoqaı Túrkistan ólkesine kelip, Samarqand, Ándijan, Qoqan, Tashkent ýezderin jáne keıbir aýyldyq jerlerdi aralap, jergilikti jaǵdaımen jaqsy tanysady. Bul Mus­tafanyń frakııa jumysyna tikeleı aralasqany bolatyn. Osydan keıin ol 1 qarashada Memlekettik Dýmanyń janyn­daǵy Musylman frakııasynyń bıýro hatshylyǵy jumysyna kirisip, depýtat-musylmandar men frakııasy múshelerine túrli Túrkistan týraly jáne ólkege qatysty qajetti materıaldar, baıandama má­tinderin daıarlap berip otyrǵan. «1917 jyl estelikterinen úzindiler» atty eń­beginde Mustafa Shoqaı osy jaılardy by­laısha eske alǵan edi: «Túrkistan týraly materıaldar jınaıtynmyn ári Memlekettik Dýmadaǵy musylman ókilderine Túr­kistanǵa qatysy bar, qajetti materıaldardy daıyndap beretinmin. Revolıýııa qar­sańynda bitirgen sońǵy isim – depýtattardyń dýma minbesinen sóıleýge qajetti 1916 jyl­ǵy búkil Túrkistan kóterilisi týraly ma­terıal ázirledim ári musylman toby aty­nan sóıleıtin depýtat Muhammad Iýsýf Ja­ǵyfardyń sózin jazyp berdim».

Mustafa Shoqaıdyń qajyrly eńbegin, tereń bilimin, saıası saýat­tylyǵy men erekshe iskerligin baıqaǵan musylman depýtattar oǵan ózderine áriptes re­tinde de qaraǵan. Marııa Shoqaı óz este­liginde Mustafa Shoqaıdyń túrik halyq­tarynyń saıası ómirine aralasqanyn aıta kelip, oǵan Edil tatarlary, Qyrym tatarlary, Kavkaz halyqtar, Oral bashqurttary oǵan túrli saıası mindetter júkteıtinin, onyń bul mindetterdi ylǵı óte jaqsy oryn­dap otyrǵanyn jazǵan edi. Eger 1917 jyl­ǵy Aqpan tóńkerisi bolmaǵanda Mus­tafa Shoqaı Memlekettik Dýmaǵa múshelikke saılanýy da múmkin-tuǵyn. Patsha jar­lyǵyna sáıkes Túrkistannyń Dýmaǵa ókil jiberýge ruqsaty joqtyǵynan Mustafany Ýfa ýálaıatynan saılaý oılastyrylǵan edi. Ýfa ýálaıatynyń pomeıgi, qazaq sultan­darynyń biri S.Jantórın (Memlekettik Dýmanyń múshesi bolǵan, belgili saıası qaı­ratker – Á.B.) oǵan óz ıeligindegi jerin syı­lap, Dýma músheligine kandıdatýrasyn osy ólkeden usynýǵa kelisim bergen bolatyn.

Aqpan tóńkerisinen keıin Mustafa Shoqaı Dalalyq jáne Túrkistan ólkesi men basqa da otar aımaqtardaǵy «buratanalardy» ásker urysynyń aýdandarynda qara jumysqa paıdalanǵan Batys maı­dany shebinde bolyp, jergilikti jerde kóptegen sharalardyń ıesi bolǵan Álıhan Bókeıhan jumysyna tartylady. Tipti, «Jumysshylar jaıynan» degen taqyryppen 15 qarashada jaryq kórgen, ózi qol qoıǵan maqalada Pavlodar men Semeıden qara ju­mysqa tartylǵan jumysshylardyń jaǵ­daılary baıandalǵan edi. Al 1917 jyl­dyń 2 naýryzynda Mınskide jumysshy áskerlerge kómek berý jumystaryn basqaryp júrgen Álıhan Bókeıhan Ýaqytsha úkimet arqyly jáne Reseı musylmandary qoǵamdyq uıymdarynyń Ortalyq komıtetinde qyzmet istep júrgen Mustafa Shoqaıdy Mınskidegi óziniń ornyn aýystyrý úshin sha­qyrýy ózinen múshel jastan astam kishi, 26 jastaǵy shákirtine kórsetken úlken seni­mi de bolatyn. Alaıda eki qala arasyndaǵy jol jabyq bolǵannan keıin Mustafa Mınskige bara almaıdy.

Osylaı arasynda úzilisteri bol­ǵa­ny­men Peterbýrgte oqý men qyzmet, Reseıdegi Aqpan revolıýııasynan keıingi saıası jaǵdaı, ǵasyr basynda sahna tórine kelgen Alash ult azattyq qozǵalysynyń Túrkistan ólkesindegi oń qanatynyń 1916 jylǵy oqıǵalarǵa baılanysty jańa deń­geıge kóterilýi Mustafa Shoqaıdy shynaıy ulttyq qaıratker retinde qalyptastyrdy. Sonymen Peterbýrgtegi kezeń Mustafa Shoqaı saıası ýnıversıteti bolǵan edi. Buǵan myna bir faktor tolyq dálel bola alady.

1917 jylǵy naýryzdyń sońǵy kún­derinde Mustafa Shoqaı Tashkentten je­delhat alady. Onda óziniń Tashkentke shaqyrylǵany jáne jolda Orynborda ótetin Torǵaı oblysy qazaqtarynyń qu­ryl­­taıyna qatysýy keregi týraly jazyl­ǵan edi. Peterbýrgtegi oqýy, tereń bilim alýy, saıası oqıǵalarǵa qatysýy, shyǵys­taný­shy ǵalymdar ortasynda bolýy, Orta­lyqta turatyn jáne osynda ótetin túrli jıyndarǵa qatysatyn musylman halyq­tarynyń ókilderimen kezdesýleri, Reseı musylmandary Ortalyq komıtetinde, sonan soń Memlekettik Dýmanyń Musylman­dar frakııasynyń Keńesshi bıýrosynda jumys istep, saıası hám rýhanı qundylyq­tardy boıǵa sińirgen Mustafa Shoqaı 1917 jylǵy sáýirdiń basynda Peterbýrgten Orynborǵa qaraı jol tartty. Ony eldegi saıası qyzmetiniń shyńy – Túrkistan Muq­tarııatyn qurý taǵdyry kútip turǵan bolatyn.

Ábdijálel BÁKIR,

saıası ǵylym doktory,

professor

Sońǵy jańalyqtar