20 Tamyz, 15:15 1867 0 Oqshantaı "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Koronavırýstan qalaı emdelip júrmiz?

Koronavırýs indeti kópshilikti tyǵyryqqa tirep, boıyn qorqynysh pen úreı alyp, seńdeı teńseltip jibergeni ras. Tipti, aýyryp, aýrýhanaǵa túsip, eshbir em-sharaǵa kónbeı qansha adam kóz jumyp, ómirlerimen qoshtasyp ja­tyr? Rasyn aıtqan jón, tájirıbeli ınfekıonıst dárigerlerdiń ózi bul aýyr indetti qalaı, nemen emdeý jolyn tappaı, daǵdarysta júrgeni jasyryn emes. Búkil álemniń beldi vırýsolog ǵalymdary da qıyndyqqa tap bolyp otyr. Jum­baǵy az bolyp turǵan joq, bul COVID-19 indetiniń. Dáriger bolǵan­dy­ǵymnan bolar, meniń telefonyma kúndiz-túni tynyshtyq joq. Týystarym, dostarym, áriptesterim men tanystarym jandary qınalyp, óz jaǵdaılaryn nemese jaqynynyń halin aıtyp, kenetten kelip jabysqan dertten qalaı emdelý kerek ekenin bilgisi kelip nemese aýrýhanaǵa jatqyzýǵa qolushymdy berýdi surap, ótinish jasap shyryldap, tipti kóz jastaryna erik berip jatady.

Koronovırýspen naýqas­tan­ǵan kisini qalaı emdeý keregi Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń klınıkalyq protokolyna qarap júr­giziletini barlyǵymyzǵa aıan. Bir ókinishtisi, ol qaıta-qaıta to­lyq­tyrylyp, ózgertilip, je­til­diri­lip jatqany. Elimizde koronavırýs in­deti bastalǵannan beri ol pro­to­kol 10-11 ret ózgertilipti. Shyn­dy­ǵy­na kelgende, onyń tym kólem­di­li­ginen dárigerler sol usynyspen  jú­re tanysady, negizgi kóńil bó­le­tin jeri – dıagnostıkalyq jáne em-domdyq shara algorıtmi. Derttiń aǵy­myna qaraı dárigerler ony bir­neshe túrge bóledi: sımptomsyz (klı­­nıkalyq belgisi joq), jeńil, or­­tasha jáne aýyr túri. Staıo­nar­lar­ǵa ortasha jáne aýyr túrleri jat­qyzylyp, qajetti em júr­gizilý­de. Al sımptomsyz jáne jeńil túr­leri úı jaǵdaıynda, ıaǵnı ambý­latorııalyq em qabyldaýda. Olardyń birazy dárigerge barmaı, óz betinshe «ózimbilemdikpen» em qa­byldap júrgenderi de ras. My­saly, jýyrda Almatydaǵy S.Asfen­dııa­rov atyndaǵy Ulttyq medıı­nalyq ýnıversıtetiniń stýdentteri qala turǵyndary arasynda saýal­na­ma júrgizip, «Dárini sizge kim ta­ǵaıyndady?» degen suraqqa jaýap iz­dedi. Sonda olardyń 54 paıyzy dá­riger taǵaıyndady dese, 24 paıy­zy ózin-ózi emdeıtinin aıtqan. Al 10 paıyzy koronavırýstan emdelý­diń jolyn izdep, ınternetke jú­ginse, 12 paıyzy ártúrli sebep­ter­men jaýap berýden bas tartqan. Sóı­tip, saýalnama qorytyndysyna qa­rasaq, áli de 40 paıyzdan astam jurt dárigerge barmaı, óz bet­terin­she ǵalamtordyń, tanystarynyń keńesteri boıynsha emdelýde eken.

Rasynda da, sońǵy kezge deıin kóptegen qazaqstandyq úshin KVI ózderinde bar nemese joq eke­nin anyqtaý, dárigerlerge kóriný, dári­hanalardan ystyǵyn túsiretin jáne de basqa dári-dármekterdi (ıtra­mon, antıbıotıkter, askor­bın qyshqylyn), tipti qorǵaný quraldaryn (betperde, antısep­tık­terdi) tabý qıyndap ketkeni belgili. Aıqaı-shý shyqqannan keıin ǵana dárihanalarǵa qajetti dári-dár­mek­terdi «SQ-Farmaııa» kompanııasy jet­kizdi. Aıtýshylar ol dáriler qoı­malarda qorap-qorap, qap-qap bo­lyp qozǵalysqa túspeı jatqa­nyn  jetkizip, qynjylysyn bildi­rý­de.

Koronavırýs tynys joldary arqyly ókpege enip, onyń eń názik alveolaryn qabyndyryp, qandy qoıýlandyryp, maıda, jińish­ke tamyrlarda trombtar (uıyǵan qan túıirshikteri)  paıda bolyp, olar­dy biteıdi. Ol birte-birte den­dep, ókpeniń kóp ýchaskelerin qa­byn­dyryp, odan basqa ınfekııa­lar qosylyp, ókpe tinderi óli (nekroz) ettenip, fıbrozǵa aına­lyp, tynysty taryltady, dem (ot­tegi) jetpeı, qara terge ma­lynyp, odan naýqas qatty qınalady. Rent­gendik nemese kompıýterlik to­mografııalyq zertteý ókpeniń qa­bynǵanyn, ıaǵnı bakterııalyq pnev­monııanyń, onyń kólemin kórsetedi. Der kezinde  em júrgizilmese, aýrý asqynyp, júrek, baýyr, búırek, or­talyq nerv júıesi sııaqty aǵza­larǵa áser ete bastaıdy. Tipti, keı­de polıorgandyq jetispeýshilik damyp, aýrý odan qaıtys bolyp ketýi ábden múmkin.

Eger sizde KVI-diń alǵashqy bel­gileri (boıda del-saldyq, ál­sizdik paıda bolyp, tamaqtyń dámin sezinbeý, dene qyzýy kóterilý jáne s.s.) biline bastasa, ýaqyt oz­dyr­maı em-dom júrgizýge kiris­ke­nimiz oryndy. Glıýkoza eritindisine askorbın qyshqylyn («S» vıta­mı­nin) qosyp kóktamyrǵa engizgen jón. Dene qyzýy 38-den assa, aspı­rın­­men dene qyzýyn basyp, qan suıyltatyn dáriniń (aspırın ne­mese kardıomagnıl) birin, táý­ligi­ne eń  kem degende 2,5-3,0 lıtr suıyq­tyq­ty (sorpa, lımondy shaı, shubat, saý­mal, kampot, sok, mıneraldy sý já­ne t.b.) ishkenimiz oryndy. An­tıbıotıkterdi dárigermen keńesip baryp paıdalanyńyz. Óıtkeni antıbıotıkter ımmýndyq júıeni (aýrýǵa qarsylasý kúshti) joıatyny jaı­ly málimetter bar. Syrtqa shyq­­paı úı jaǵdaıynda emdelińiz. Eger kóshege shyqsańyz, betperde (mas­ka) kııýdi, jıirek qol jýýdy, an­tıseptıktermen qoldy óńdeýdi  umyt­­pańyz. Tipti, qysylmaı qol­daryńyzǵa rezınka qolǵap kıge­nińiz artyq emes.

Immýndyq júıesi saqtalǵan adamdar men balalarda KVI-diń sımptomsyz túri jıi ushy­rasý­da. Olar ózderin oqshaý usta­ǵan­dary jón. Óıtkeni olar da vı­rýs­ty ortaǵa taratyp, basqa adam­dar­dy bul qaýipti aýrýǵa ushyra­ta­tyny belgili. Saqtaný, saq bolý – ár­bir sanaly jannyń qolynan ke­letin shara.

Qazirgi kúnderi koro­navı­rýs­tan seńdeı soǵylǵan halyq kimdi tyńdaryn bilmeı dal bolýda. Dárigerlerdiń keńesine qosymsha halyq emin qoldanyp júrgender az emes. «Oı, ne deısiń? Saýmal, qymyz, shubat em eken» degen sóz jeldeı es­kende. Qara halyq saýmal, qymyz, shu­bat izdep tabandarynan taý­syl­dy. Qoıdyń quıryǵy adamnyń vı­rýsqa jáne de basqa aýrýlarǵa qar­sylasý kúshin arttyrady eken degen sóz­ge senip, bazar men dúkenderden quı­ryq izdep ketkender az bolmady. Quı­ryqty qoılardyń baǵasy bazarda birden  sharyqtap ketti. Qoı etiniń sorpasy da kóptiń esi­nen shyqpady. Internet pen áleý­met­tik jelilerde, gazetter men te­levıdenıede koronavırýspen qa­laı kúresý kerek týraly málimet­ter, dá­rigerlik keńester kún qurǵatpaı ja­rysa jarııalanyp jatty. Qandaı keńes bolmady shirkin! Qalaı durys demalý keregi týraly, dene­shynyq­tyrý gımnastıkalarynyń birneshe túri, betperde (maska) astyna dáke­ge spırt quıyp demalý, araqty tú­tik­she arqyly úrleý, tamaqty soda ertindisimen  nemese sarymsaq tun­basymen shaıý, konıakty úsh mez­gil 50 ml-den ishý jáne t.b. Halyq olardyń qaısysy durys, qaısysy burys ekenin ajyrata almaı, «sýǵa ketken tal qarmaıdy» degendeı qolda baryn jasap kórýde. Biraq óki­nishke qaraı, olardyń arasynan da KVI-ge shaldyqqandar tabylyp jatyr. Qaterli myna vırýs adam, onyń jasyn, qyzmetin, baılyǵyn tańdamaıtynyn kórsetti.

Taıaýda «Túrkistan» (23.07.2020) gazetinde jýrnalıst Araı­lym Bımendıevanyń  akademık Tóregeldi Sharmanovpen suhbaty shyq­ty. Kóp jyldardan beri ta­maq­taný problemasymen aı­na­ly­syp, sol problemalarmen aınalysatyn akademııany basqaryp júrgen be­deldi aqsaqalymyz gazet oqyr­man­dary­na biraz oryndy málimet be­rip­ti. «...Bul vırýs bylaı qarasań baıa­ǵy ınfekııalyq aýrýlardyń biri sııaqty, al shyn mánisinde  burynǵy vırýstardan kúrdeli, óz­geshe, bólek bolyp otyr. Tez óz­ge­riske ushyraıtyn vırýs bolǵan­dyq­tan da, elimizdiń medıına salasy beı­málim dúnıege daıyn bolmady. Son­dyqtan da kúrdeliligimen, tez óz­gerýimen erekshelenetin, ómirimiz­ge kezdeısoq kelgen vırýsqa «jaýap berý», tosyn jaǵdaıǵa bilek syba­nyp kirisý ońaı bolmady. Medı­ı­na salasyna áli qanshama qural-jab­­dyqtar qajet ekeni bilindi. Bo­lashaqta osy máseleni sheshýdi oılaý kerek. Kezdeısoq kelgen vırýstan dá­ri­gerler kóp zardap shekti. Bul soǵysta daıyndyqsyz urysqa kir­gen olar birinshi bolyp «oqqa ush­ty». Olar naǵyz batyrlyqtyń úl­gisin  kórsetip, ózderin qurbandyqqa shalyp jiberdi dep aıtýǵa bolady. Ony jurt baǵalaı bermeıdi. Densaýlyq saqtaý salasynda is-sharalardy uıymdastyrý jaǵy kemshin túsken bolýy múmkin. Bizdiń oqý júıemizde osyndaı tez bolatyn vırýs jaǵdaıyna daıyndyq kerek ekeni de bilindi», – dep bastapty só­zin suńǵyla ǵalym. Al «Koro­na­vı­rýs halyqty ne nársege úıretti?» de­gen suraqqa akademık:  – Vırýs beıqam qalmaýǵa úıretti. Bizdiń qa­zaq dalada óskendikten, menta­lı­te­tinde «eshteńe etpeıdi» degen túsinik bar. Beıqam qalyp, dárigerler em­dep alady demeı, dárigermen birge bolý úshin olarǵa kómekshi bo­lyńyz­­dar».

Kópti kórgen, kópti bilgen, pa­rasatty, tájirıbesi mol ǵalym T.Sharmanov durys aıtady. Pan­demııa kezinde tamaqqa oryndy kóńil bólip, dárigerlerdiń keńesine qu­laq asqan  artyq emes. Áıtpese, kim ne aıtpaıdy? Imam kóbirek Al­laǵa jalynyp, quran oqy dese, em­shi myna shóp dárini ish, al dáriger  aqýy­zy quramynda  mol taǵamdardy paı­dalanyńyz deıdi. Túsiný, uǵý, ılaný qıyn bolyp tur emes pe dál qazirgi «jaý jaǵadan alyp» turǵan sát­terde.

Jańa sóz retinde qymyz, shu­bat, saýmal adam boıyn­­­da­ǵy aýrýǵa qarsylasý kúshin (ım­mýnıtetti) arttyrady eken de­dik. Ony akademık Tóregeldi Shar­ma­nov myrza da rastady. Shynynda, qa­zir halyq aýzynda «saýmal iship júr­min», «elden qymyz, shubat al­dyrdym. Biraq baǵalary aspandap barady. Turlaýsyz ómir bastalyp ketkendeı...» deıtinderin estip júr­miz. Áıteýir, baǵasyna qaramaı, in­detten pana bolyp, em bolsa ja­ra­dy da!

Qazirgideı syn saǵatynda, eli­mizdiń ár óńirinde qymyz ben saýmal jıyp (mysaly, Qara­ǵan­dy óńirindegi Jańaarqa aýdany­nyń turǵyndary jáne basqalar), ar­naıy as pisirip, aýrýhanalardaǵy naý­qastarǵa, dárigerlerge jetkizilip jat­qanyn estip, teledıdardan kó­rip júregimiz jylyp, boıda qýat, se­nimdik paıda bolady. «Bir jeńnen qol, bir ıyqtan bas shyǵaryp», túsi­nis­tikpen qarap jatqan sanaly, túı­sigi mol, qoldary ashyq, peıil­de­ri keń,  jomart  azamattarǵa kóp­shi­lik­tiń raqmetten basqa aıtary joq.

Sóz sońynda aıtarymyz, ko­ro­navırýstan emdelý úshin ár­túrli keńesterge qulaq asa ber­meı, dárigerlerdiń nusqaýy boıyn­sha em-dom qabyldaǵan jón. Ózin-ózi emdeýden bas tartyp, ǵalam­tor­daǵy túrli keńesterge júgin­bege­nińiz oryndy. Ózimbilemdikke saly­nyp, «Artyq qylamyn dep tyrtyq qylyp alma», ıaǵnı dertti asqyn­dy­ryp, erteń barmaq shaınap, ókinish­ke urynyp qalmaǵanymyz oryndy.

Dana qazaq «Jumyla kóter­gen júk jeńil» deıdi. Ende­she, kópshilik bolyp jaýapkershi­lik­ti sezinip, bul qasireti mol indettiń tezirek ortamyzdan alystap, dertke shaldyqqandardyń aýrýynan tez aıyǵyp ketýin tileıik. Pandemııa ke­zinde birge bolyp barlyǵymyz ka­ran­tın talaptaryn buljytpaı  oryndasaq, bul indetten tezirek quty­lamyz, KVI-di jeńemiz. El-jurt aman bolsyn!

Saǵyndyq ORDABEKOV,

medıına ǵylymdarynyń doktory,

professor, densaýlyq saqtaý salasynyń úzdigi

Sońǵy jańalyqtar