13 Tamyz, 21:09 769 0 Óner Araılym Bımendıeva

Zarına Omarova: Toıdy oılaıtyn kez emes qazir

– Álemdi jaýlaǵan pande­mııa­nyń qoǵamnyń ár salasyna keri áser etip otyrǵany belgili. Qazir­gi jaǵdaı siz­diń ómirge kóz­qa­rasyńyzǵa, shyǵar­ma­shylyq izde­nis­terińizge qalaı áser etip ja­tyr?

– Karantın jaǵdaıy elimizdiń eko­no­mıkalyq jaǵdaıyna, halyqtyń ál-aýqaty men kóńil kúıine tikeleı áser etip otyr­ǵa­ny anyq. Halyqtyń kóp bóligi turaqty ta­bys kózinen aıyrylyp, kúnkóristeri qıyn­dady. Dese de, adam balasy bárine úıre­nip, beıimdeledi eken. Tyǵyryqtan shy­ǵar jolǵa túsetin kún de alys emes dep senemiz. Eń bastysy – halyqtyń den­saý­lyǵy. Karantın jaǵdaıynda da shy­ǵar­mashylyq izdenis júrip jatyr. Jańa án­der jazylyp jatyr, biraq tyńdaǵan qu­laqty eleń etkizer ádemi ándi izdeý ústin­demin.

– Búginde toı bıznesi toqyrap tur, ánshiler men asabalar basty ta­bys kózinen aıyryldy. Halyq ánshilersiz de toı ótkizýge beıim­de­le bastaǵan­daı. Karantınnen soń halyqtyń toı­ǵa, ánshilerge de­gen suranysy azaıady dep oı­laısyz ba?

– Karantın jaǵdaıy shoý bıznes pen toı bıznesti de aınalyp ótpedi. Ózińiz aıtqandaı, ásirese asabalar men ánshiler bas­ty ári turaqty tabys kózinen aıyryl­dy. Ony jasyrýdyń qajeti joq. Biraq mu­nyń bári ýaqytsha nárse dep oılaımyn. Sál sabyr saqtap, memlekettik deńgeıde be­ki­tilgen talaptardy oryndasaq, bul qıyn­­dyqtan da shyǵamyz.

Menińshe, karantınnen keıin de ha­lyq­tyń toıǵa degen suranysy azaımaıdy. Óıtkeni ár adam óz toıynyń qojaıyny, ánshilerdi shaqyramyn dese, eshkim kedergi bola almaıdy. Dese de, turaqty tabys kó­zinen aıyryldyq dep tek óz basymyzdy oı­lamaýymyz kerek. Toıdy oılaıtyn kez emes qazir. Halyqtyń jaǵdaıy men aza­­mat­tardyń densaýlyǵy bárinen mańyzdy. Bastapqy kezeńde «vırýs degen bar nárse me, joq pa?» degen saýal qyzý talqylanǵan bolsa, ekinshi tolqynda ekiniń biri aýyryp jatqanyn kórdik. Sondyqtan bul oı­naı­tyn másele emes. Bárimizdiń osyǵan kózi­miz ábden jetti. Sál shydamdylyq tany­typ, densaýlyqty oılaǵanymyz durys. Óıtkeni aýyrsań, tabys týraly oılaýǵa shamań da bolmaıdy.

– Bizdiń otandyq ánshilerdiń vo­kal­dyq daıyndyqtary tómen, tek fo­nogrammaǵa súıenip alǵan degen pi­­kirmen kelisesiz be?

– Bizdiń ánshilerdiń kóbisi fonogram­mamen aıtyp úırenip qalǵan, ol ras. Ózim de televızııalyq jobalar men túsirilim­der­de fonogrammamen aıtyp shyǵamyn. Óıtkeni jandy daýysta aıtýǵa tehnı­ka­nyń sapasy syn kótermeıdi, jaramaı ja­tady. Men jandy daýysta aıtqandy jaq­sy kóremin, óıtkeni ándi jan-tániń­men berilip, tipti janyńdy jep aıtasyń. Kez kelgen sátte jandy daýysta án aıta alatyn ánshini naǵyz ánshi dep esepteımin. Óıtkeni ánshi degen uıqydan oıata salyp án suraǵanda aıta alatyn bolýy kerek.

– Sahnanyń kıesi bar degendi qa­laı túsinesiz?

– Men úshin sahna óte kıeli oryn. Sah­nada seniń alǵan tárbıeń, ishki jan-dú­nıeńniń baılyǵy, alǵan bilimiń men má­de­nıetiń kórinip turady. Ony ha­lyq­tan ja­syra almaısyń. Sondyqtan sahnaǵa jı­naqy kıinip, jaqsy qylyqtaryńmen úlgi bolýyń kerek. Ózim kishkentaıymnan sahnany kórip óstim, ónerdegi aǵa-ápke­lerimnen ónege aldym, qalyptastym, ózim­di qalaı ustaýdy meńgerdim. Ár óner ada­my sahnany syılaýy kerek, óıtkeni
ol – tárbıelik oryn. Sahnany syılaǵan adam halyqtyń esinde de uzaq qalady.

– Al sahnaǵa ashyq-shashyq kıi­nip shyǵatyn áriptesterińiz týra­ly kóz­qarasyńyz qandaı?

– Ókinishke qaraı, sahnaǵa ashyq-sha­shyq kıinip shyǵatyn ánshiler joq emes. Bul bizdiń salt-dástúrimizge, uǵymymyzǵa, qa­zaqtyǵymyzǵa tán emes. Tym ashyq-sha­shyq kıinip shyǵýdy óz basym qupta­maı­myn. Meniń túsinigimde, áıel adamnyń qu­pııasy, náziktigi bolýy kerek. Áıel so­ny­symen ádemi dep esepteımin.

– Toı toqtap, nápaqasyn toı­dan taýyp júrgen ánshiler nendeı hal­de otyr qazir?

– Negizi, halyq ánshiler toıdan kúrep aqsha tabady dep oılap jatady. Toıdan qan­shalyqty kóp tapsań, sonshalyqty kóp jumsaısyń. Tipti, keıde eki ese shy­ǵyn jumsalady. Óıtkeni jańa ánder jazý, ádemi kóılek tiktirý, beınebaıan túsirý mol qarjyny talap etedi. Qansha talantty bol­sań da, qaltań taıaz bolsa, eshqaıda shy­­ǵa almaısyń. Keıde sonsha eńbektenip júr­gen jas ánshilerge qarap janyń ashı­dy. Bar tapqan aqshasyna bir án jaz­dyr­tady, biraq ol án tyńdaýshysyna durys jetpeı qalady. Dese de, ár adamnyń ne­sibesi Alladan. Nápaqasyn bireý toıdan, bireý shoýdan tabady.

– Ánshi zaman talǵamyna saı, sura­nys­qa ıe, bilimdi, kásibı deń­geıde ózin saqtap qalý úshin qalaı iz­denýi ke­rek?

– Qaı salada bolmasyn, suranysqa ıe bolý úshin únemi izdenis kerek. Sapaly ju­mys istep, saýatty án tańdap, myqty mý­zy­kanttarmen áriptestik ornatyp, ózińdi shyńdap, mýzykalyq bilimińdi jetildirseń, óz deńgeıińdi saqtap qalasyń. Degenmen munyń bári adamnyń sanasyna, ishki jan-dú­nıesine, tárbıesine  tikeleı baı­lanys­ty. Izdenbeı, jańashyldyqqa umtylmaı turyp ánshi bola qalamyn degenderdi tú­sinbeımin.  Óıtkeni adamnyń ánshi bola­ty­ny kishkentaıynan kórinip turady. Óse kele ánshi bolamyn degenderge de sen­beımin. Árıne, vokalǵa baryp, daýysyn qoıyp, úırenip shyǵýǵa bolady. Ondaı án­shiler kóp, biraq men olardy ánshi dep esep­temeımin.

Orystar «chem tıshe, tem dalshe» deıdi ǵoı. Meniń qaǵıdam osyndaı. Aqyryn jú­rip, bastysy tynbaı eńbektenip, nátıjege qol jetkizý. Jylt etip kórinýge qumartyp, haıp izdep, úsh kúndik ataqqa qyzyǵý ma­ǵan jat. Ómirge jaqsy ánder ákelip, endigi jer­de halyqtyń nazarynan tys qalmaı, óz baǵytymda ónerimdi ushtaı bermekpin.

 

Suhbattasqan

Araılym JOLDASBEKQYZY

Sońǵy jańalyqtar