13 Tamyz, 19:50 606 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Er Edige

Qandaı el bolmasyn, onyń tarıhy men sol ǵasyrda ómir súrgen batyrlardyń el aý­zyndaǵy aqyn- jyrshy, jyraýlardyń, bı-sultandardyń elge jasaǵan qyzmeti men batyrlyǵynyń máni eń aldymen tarı­hı sabaqtastyqta bolady. Al tarıhı sabaq­tas­tyqtyń búgingi jemisi – ol qazaq eliniń táýel­sizdik alýy. Táýelsizdikpen qatar ta­laı ǵasyrlar boıy sabaqtasyp kele jatqan ulttyq rýhtyń bıik shyń­darynyń biri  Er Edige batyrdyń tulǵasyn, tarıhtaǵy erligin urpaqqa úlgi mura etý boldy. Al ult­tyq jańǵyrý Qazaqstannyń  Tuńǵysh Pre­zıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev­tyń  «Bolashaqqa baǵdar: rý­hanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq ma­qalasynda naqty kór­setilgen: «Jań­ǵyrý ataýly burynǵydaı tarı­hı tájirıbe men ulttyq dástúrlerge shekeden qaramaýǵa tıis. Kerisinshe, za­mana synynan súrinbeı ótken ozyq  dás­túrlerdi tabysty jań­ǵyrýdyń mańyz­dy alǵysharttaryna aı­naldyra bilý qajet. Eger jańǵyrý eldiń ulttyq-rýhanı tamy­rynan nár ala al­masa, ol adasýǵa bastaı­dy» dep atap kór­setti.  Qazaq ulty­nyń dańqty batyr­lary men bı-sheshenderi qa­aq eliniń  shańyraǵyn kóterip, ýyǵyn qadap, irgesin bekitip, ny­ǵaıtý jolyndaǵy ótken joldary urpaqqa úlgi-ónege bola bildi.

Qazaqtyń maqtanysh eter aı­byndy da, aıbarly uldarynyń biri, búkil túrki tildes ha­lyqtarǵa or­taq tuǵyrly tulǵa Er Edige ba­­ba­myz edi. Biz uly babamyz – Er Edi­ge­ni áli tolyq tanyp, bilgen joq­pyz. Qazaq hal­qy­nyń tarıhy qa­lyń tom bolyp jat­qany­men, mu­ra­ǵattarda shań basqanymen qazirgi za­manda táýelsiz Qazaqstannyń bú­gini men bo­lashaǵyna qyzmet ete­tini ras. «Bizdiń za­­ma­nymyz – ótken za­mannyń balasy, ke­­ler zamannyń atasy» dep jazǵan ulttyń ustazy Ahańnyń (Ahmet Baıtursynuly) tol­ǵanysy osyndaı tarıhı derek­terge súıen­gennen shyqqan shyǵar. Sebebi kóne de yqy­lym zamandar­dan beri urpaqtar sabaq­tasty­ǵy­nyń úzilmesteı altyn jibi bolyp jal­ǵasyp keledi. Qazaq halqymen ǵasyrlar boıy birge jasasyp kele jatqan Edige ba­tyr men ol týraly jyrlanǵan «Er Edige» jy­ryn zert­teı otyryp, halyqtyń tarı­hyn, rýhanı baılyǵyn, onyń erekshelik­te­rin taný máselesi áli de bolsa qa­jet bolyp otyr. Sondyqtan qa­zak halqynyń tarıhy­men baı­la­nysty Edige batyr men iri epos týyn­dysynyń qalyptasý jolyn bar­laýǵa um­tylys jasaý arqyly tereńirek túsiný mańyzdy.

Tarıhty zerdeleýde ártúrli kóz­qaras­tyń da talas-tartysqa da negiz bolǵanyn bi­le­­miz. Er Edigeniń tulǵasyn Aqtóbe je­rin­de ulyq­taýǵa osyndaı kózqarastar men ǵy­lymı tujyrymdamalar sebepshi boldy. Osy oraıda bir shyndyqtyń betin ashýǵa tıis­­piz. «Er Edige» qo­ǵamdyq qory qalaı já­ne qashan quryldy jáne onyń bastaýyn­da kimder boldy?» degen zańdy suraq týyn­­daıdy. Táýelsizdiktiń týy astyn­da qa­­zaq jerinde, onyń ishinde qasıetti de qut­ty meken – Aqtóbe je­rinde úlken má­denı – rý­hanı já­ne ǵylymı- tanymdyq jań­ǵyrýlar bastaldy. Eń aldymen el men jer tarıhyn­daǵy mádenı-rýhanı máse­lelerdi sheshýde atqarylǵannan atqaratyn jumystardyń kóptigi birden alǵa shyqty. Sol kezdiń ózin­de-aq dańǵazalyqqa boı ber­meı, eldi bi­riktiretin mándi de maǵynaly da jumys­tar­da alashtyń múddesin alǵa qoıatyn keleli de keshendi isterdiń basynda júretin atpal az­a­mattar kerek boldy. Osyn­daı aza­mat­tar­dyń aldyńǵy qa­­ta­rynda el ishinde ózi­niń iskerli­gimen kózge túsip, qoǵamdyq ju­mys­tarǵa bilek sybana kirisip júrgen Islam Imanov edi. Ol «Er Edige» qo­ǵamdyq qo­rynyń birinshi quryl­taıshysy boldy, qa­zirgi ýaqytta da Edige batyrdyń atyn ulyq­taýǵa bar kúsh-jigerin salyp jumys is­tep keledi. Edige batyrdyń batyrlyǵy men onyń júrip ótken tarıhı jol­daryn ulyq­­taýda Aqtóbe oblysyn­da kóptegen is sha­­ra atqaryldy.

Keleli istiń bastaý kózi – ótken ǵa­syr­dyń toqsanynshy jyldary men osy ǵasyr­dyń basynda Edige ba­tyrdyyń jatqan je­rin anyqtaý maq­satynda «Ulyqumnan – Uly­­taý­ǵa» dep atalatyn ǵylymı- tanym­dyq ekspedıııa uıymdastyryldy. Bul eks­­pedıııanyń basynda Ádil­kereı Áýel­baev bastaǵan el aza­mat­tary turdy. Tarıhı tul­­ǵany ǵy­lymı-teorııalyq jaǵynan dá­lel­degen – professor Juma – Nazar Asanov edi. Ol óziniń ǵylymı ju­mystarynda Er Edige jyrlarynyń negizinde tereń zert­teý­ler júrgizip, ǵylymı ataqtaryn qorǵaı otyryp, birneshe kitap­tardyń avtory atan­dy. Jalpy alǵanda, árbir istiń bas­taýy da usynystar men pi­kir­ler­den turady. Al son­daı qadirin bil­gen ıgi isterdiń maǵynaly bolýy, halyqtyń tarıhyn ulyq­taý­men ǵana ómirsheń bolmaq. Ulyq­taý degenimiz, eń al­dymen ǵa­syr­lar boıy syńarjaq pikir­ler­diń talqysynda qalyp kelgen tul­ǵa­lar­dy aqtap, tarıha baǵasyn berý dep túsine­miz. Osy sebepti 2015 jyl­dyń 27 qazan kúni Q.Jubanov atyn­­daǵy Aqtóbe óńirlik mem­le­ket­­tik ýnıversıtetiniń pro­fes­sory J.Asa­novtyń kishkentaı ǵana kabınetinde belgili jýrnalıst, el azamaty U.Qaýysov bas­taǵan I.Ima­nov, N.Aldashev, M.Sáńkibaev sııaq­ty azamattar jınalyp, «Er Edige» qo­­ǵamdyq qorynyń jumys jospa­ryn jasa­ǵan eken. Eń aldymen Edige batyrdyń qaza tap­qan jerine eskertkish taqta ornatý j­umysy qolǵa alynypty. Sonymen birge Aqtóbe qalasynda eń sáýletti kóshelerdiń biri­ne Edige batyr aty berilýin, Edige ba­tyrǵa arnalǵan eskertkishtiń ornyn bel­gileý­di, Baıǵanın aýdanyndaǵy «Edigeniń jaly», Saǵyz ózeniniń boıyndaǵy áke-she­shesiniń beıiti, «Edige» degen jer ataýy jáne t.b tarıhı dálelder ar­qyly Edige batyrdy qazaq jurtshylyǵy bolyp ulyqtaý qa­jet dep eseptelinip, keshendi jos­pary jasalǵan. Bul josparǵa «Edige jaly» jer ataýy, «Edige jalynyń» qa­synda onyń áke-sheshesiniń beıi­ti, Noǵaıty men Saǵyzdyń orta­syn­dagy Edige degen jer ataý­lary­na tarıhı taldaý­lar jasaý, Bilim jáne ǵylym mınıstrligine usynys jasap, mektep oqýlyǵyna Edige batyr jyryn engizý, respýblıka jáne ob­lys jurtshylyǵyna Edige ba­tyrdyń tarıhı tulǵasyn dárip­teý, túsindirý baǵytynda kon­fe­ren­ııalar men dóńgelek ústelder uıymdastyrý týraly usynystar jasaý já­ne naqty atqarylatyn ju­mystar belgi­len­di. Halyq aldyn­daǵy jaýapty isterge ıgi nıet­pen kirisip, óz eliniń tarıhyn jań­ǵyr­tý, eldiń rýhanı kókeıkesti másele­le­rin osy josparǵa engizýge tyrysty. Basty ıdeıa – Er Edigeniń tarıhı tul­­ǵasyn ulyqtaı otyryp, ótke­nine degen súıispenshilik, halyq­tyń oı-armanynyń kelbetin kór­setetin, hal­qynyń qundaqtaýly balasy sııaqty bolǵan tarıhı tul­ǵany qaıta túletý edi. Óıt­keni ót­ken kúnsiz búgingi kúnniń joq eke­ni bel­gili.

I.Imanov, J.Asanov M.Sáńki­baev úsheýi or­talarynan qarjy shyǵa­ryp, poıyzben «Edige jaly» degen jerdegi babalar qory­myna belgi tasty alyp baryp qoıyp, sadaqa berip, quran oqytty. Bul – úlken bir istiń basy boldy. Osy keleli istiń jalǵasy 2016-2017 jyldar ara­lyǵynda Aqtóbe oblysy­nyń Már­tók aýdanyna qarasty «Batys Evropa – Batys Qytaı» halyq­ara­lyq mańy­zy bar úlken joldyń boıyndaǵy Úsh Bórte degen jerge belgi tastyń qoıylýy edi. Belgi tas­tyń qoıylýyna sol kezdegi Már­tók aýda­nynyń ákimi bolǵan el aza­ma­ty, ózi tarıh­shy, Edigeniń tikeleı urpaǵy N.Qalaýov kóp eńbek sińirdi. Al­tyn Orda dáýirinde aty shyqqan Er Edigeniń batyrlyǵy men ol tý­ra­ly jyrdyń elimizdiń tarıhynda altyn árippen jazylǵan orny bar ekenin, ol úshin tanymdyq baǵytta jumystar júrgizý qa­jet­tiligi de kún tártibinde turdy. Ol úshin mek­tep baǵdarlamasyna «Er Edige» jy­ryn engizýdi sheshý kerek edi. Mek­tep baǵdar­lamasyndaǵy «Qazaq ádebıeti» oqýlyǵyna «Edige batyr» epostyq jyryn engizýge qa­tysty usynysty Bilim jáne ǵylym mı­nıstr­ligine jetkizip, ony sheshý týraly suraq týyndaǵanda birden-bir qoldaý kór­setken qazirgi Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Seıiluly Orazalın boldy. Nur-Sultan qalasynda jaýapty qyz­mette bola júrip, el azamattaryn jyly qabyldap, óz atynan mı­nıstrliktiń sol kezdegi jaýapty hat­shysy Ámirhan Rahymjanovqa tikeleı aıtyp, máseleni túpkilikti durys sheshýdi, oblystaǵy joǵary oqý ornyna jan-jaqty qol­daý kórsetýdi tapsyrǵan bolatyn. Má­denıet jáne sport mınıstrliginiń jaýap­­ty hatshysy Qýatjan Ýálıev Aqtóbe­den ba­r­ǵan delegaııany birden qabyldap, máse­leniń túp­kilikti sheshilýine tolyq qoldaý jasady. Osynyń nátıjesinde J.Asanuly, M.Áýelbaevtyń «Er Edige­niń tarıhy» atty zertteý eńbegi jaryqqa shyqty .

Osy jerde S.Báıishev atyndaǵy Aq­tóbe ýnı­versıtetiniń prezıdenti B.Ahan myrza bul máseleniń tarı­hı mańyzyn durys túsi­nip, birneshe ǵalymdardy óziniń ýnıver­sı­tetine jumysqa qabyldap, «Er Edige ba­tyr» atyndaǵy ǵylymı-zertteý zerthanasyn ashyp, oblys ákimdi­gimen birlesip úsh ha­lyq­aralyq kon­ferenııa ótkizdi, aldaǵy ýaqytta da osy baǵyttaǵy jumys­tar­ǵa to­lyq qoldaý kórsetýge daıyn. Halyqaralyq konferen­ııa­da kóptegen másele talqyǵa tús­ti, konferenııa sheshimderine endi.

«Er Edige »qoǵamdyq qorynyń músheleri jańadan oblysqa ákim bolyp kelip jatqan O.Orazalınniń qabyldaýynda bolyp, ba­tyr babaǵa eskertkish qoıý týraly usynys túp­kilikti sheshildi jáne batyr babaǵa es­kertkish ornatyldy. Oblys ákimi O.Oraza­lın ózi bastap, qalanyń sáýletti de uzyn kóshesine Er Edige ba­tyrdyń atyn bergizip, es­kertkishtiń ashylýynda sóz sóılep, bas­shy retinde úlgi-ónege kórsetti. Týǵan eline qyzmet jasaýdaǵy osyn­daı azamattarǵa ár­qashanda tabys tileımin. Qoǵamda ár túr­li ót­peli kezeńder bolady. Osy ke­zeńderde ataq pen mansaptan góri el birligi men qo­ǵamdyq qordyń jumysyn odan ári jan­danyp, alǵa basýyn oılaǵan «Er Edige» qo­ǵam­dyq qorynyń quryltaıshysy ári tóra­ǵasy I.Imanovtyń usyny­symen Aqtó­be qalalyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy bolyp jumys isteıtin Ahat Ahmetuly Myrza­lın­ge qor tizgini tabystaldy.

Sondyqtan Edigeniń balasy Nuradınniń ákesi Edigeni izdep, Aqsaq Temir eline kelip «Jerim jy­raq úsh aıshylyq shól maıdan, Shyq­­qan jerim – Qarǵaly, Elek, Keńsaıdan» dep shermende bolyp jyrlaýy, qazaq til ǵy­lymynyń tuńǵysh professory Qudaı­bergen Jubanovtyń balasy, ǵalym-ustaz E.Jubanov «.....tarıhta eki Edige bolǵan, bi­reýi epostaǵy – Edige, ekinshisi – tarıhtaǵy Edige» dep aıtqan sózi, Edige syndy bahadúr­diń eli men jeri úshin júrgizgen janqııarlyq shaıqasy bizge, bolashaq urpaqqa táýel­siz­diktiń belgisi bolyp turatyn qasıetti de qa­dirli ustyn bolyp qala bermek.

Sansyzbaı QUTTYBAEV,

 Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi

Sońǵy jańalyqtar