13 Tamyz, 18:37 458 0 Qaýipsizdik Ahmet ÓMIRZAQ

Apattan saqtaný – amandyq kepili

«Apat aıtyp kelmeıdi» dep jatamyz ǵoı, biraq qaı nárse de memleket tarapynan muqııat zerttelip, onyń keltirer shyǵyny men týdyrar qıyndyǵy biliktilikpen saralanyp, qorǵanýdyń tıimdi ádisteri jasalsa, aldy alynbaıtyn apat joq.

Apattyń ózi tabıǵı jáne teh­­­no­gendi túrde bolatyny má­lim. Alǵash­qysyna adamdardyń ti­keleı qatysy joq, sondyqtan ony aýyzdyqtaý qıyn. Al keıin­gi­si adam qolymen jasalǵan teh­no­logııalyq jetistikterdiń apat tý­dyrýshy nysanǵa aınalyp, qaýip tóndirýi dep túsindiriledi. Son­dyqtan tehnogendik sıpat­taǵy apatty aǵylshyn-amerı­ka­lyq avtorlar kóbine «tehno­lo­gııa­lyq apat» dep jazady.

Tehnogendik sıpattaǵy apat­tar keltirer zardaptardy aýyz­dyq­taý, sondaı-aq onyń salda­ry­nyń aýyr bolýyna jol ber­meý jolynda jasalǵan mem­le­kettik sharalar sol eldiń sheshim qabyldaýyna baılanysty ekeni má­lim. Bul jaǵynan alǵanda, Qa­zaqstan Úkimeti elde oryn alǵan teh­nogendik apattardyń qaı-qaı­sysynyń da el turǵyn­dary­na jáne el ekonomıkasyna tú­si­rer salmaǵyn der kezinde baǵam­daý arqyly, úlken joǵaltýlar­dyń aldyn aldy.

Árıne, elimizde tehnogendik sı­pattaǵy apat týdyrýy múmkin dep sanalǵan nysandar qatań ba­qylaýda. Sondyqtan ol ta­rap­tan keler qaýipter zalalsyz­dan­dyrylǵan. Degenmen bıylǵy álem­dik pandemııanyń elimizge de tarap, júz myńǵa jýyq adam­nyń indet juqtyryp alýyn me­dı­ınalyq apat dep baǵalaýǵa bo­lady.

Ótken jyly Qytaıda bas­tal­ǵan koronavırýs dertiniń kúl­li álemge tarap, barlyq eldi ábi­gerge salýy orasan zor mora­l­dyq ta, materıaldyq ta shy­ǵyn­ǵa jetkizdi. Ol týraly qaýe­setter jurttyń záresin alsa, kóp­tegen jaǵdaıda adamdardyń in­dettiń zardaby qalaı bo­la­ty­nyna senbeı, sonyń kesirinen aýrý dúnıejúzine tez tarady. De­genmen elimizde pandemııanyń alǵash­qy belgileri baıqalǵansha Qa­zaqstan Úkimeti daıyndyq sha­ralaryn jasap, ózge elderdegi bo­lyp jatqan jaǵdaılardy jiti ba­qylaý arqyly durys sheshim qa­byldap otyrdy. Máselen, naý­ryzdyń 13-i kúni elimiz boıyn­sha alǵash ret koronavırýspen aýyr­ǵandar Almaty qalasynda tir­kelgen kúnnen bastap-aq in­dettiń elimizge jetkeni resmı túr­de aıtylyp, ári qaraı naqty sha­ralar qolǵa alyndy. Atap aıt­qanda, 19 naýryzda jarııa­lan­ǵan tótenshe jaǵdaı mamyr­dyń 11-ne deıin sozyldy. Al eli­mizdiń bas qalasy Nur-Sultan men eń iri megapolısi Almaty shahary karantın rejımine kósh­ti. Osynyń arqasynda ha­lyq­tyń saýlyǵyna zor qater tón­dirgen pandemııanyń sebe­bi­nen bolatyn joıqyn joǵaltý­dyń aldy alyndy.

Memleket koronavırýs der­tine óte sergek qarap, aqpan aıyn­­da derttiń aldyn alý maq­sa­tynda úkimettik rezervten 3,5 mıl­lıard teńge bólindi. Ol qa­ra­jat koronavırýstyń ta­ralýy­na qarsy kúres jumystaryn júr­gizý úshin qajetti dári-dár­mek­ti, maskany, teplovızorlar men basqa da jabdyqtardy alý sha­ralaryna arnalǵan edi.

Memlekettiń, halyqtyń aman­dyǵy úshin jasaldy desek te, tótenshe jaǵdaıdyń jarııa­lanýy el ekonomıkasyna úlken sal­maq túsirip, kóptegen sala­nyń quldyrap, keri ketýine áser ete­tini anyq. Ol – barlyq elge or­taq qubylys. Osyny eskergen Qa­zaqstan Úkimeti qyzmet kór­setý, saýda-sattyq, meıramhana bız­nesi, oıyn-saýyq orta­lyq­tary sekildi adamdardy kóptep jınaý arqyly tabys tabatyn sa­lalardy qoldaý maqsatynda Tó­tenshe jaǵdaı kezinde ta­by­synan aıyrylǵandarǵa Memle­ket­tik áleýmettik saqtandyrý qo­ry­nan 42 500 teńge kóleminde ar­naıy tólem berýge jarlyq berdi. Alǵashqy tólem 16 naýryz ben 15 sáýir aralyǵyn qamtydy. Osy aralyq boıynsha arnaýly tó­lem alýǵa ótinish bildirgen 3 mln 960 myń adamǵa 42 500 teń­ge járdemaqy taǵaıyndaldy. Al onyń ekinshi kezeńi 16 sáýir men 11 mamyr aralyǵyn qamtyp, 2,9 mıllıonnan astam adam 42 500 teńge tólemin ekinshi ret aldy. Bul shekteýler kezeńinde taby­sy­nan aıyrylǵan el turǵyn­daryn qoldaýdyń jarqyn úlgisi boldy.

11 mamyrdan keıin elimizdiń keı qalalarynda karantın sha­ra­lary saqtalǵanymen, tótenshe jaǵdaı rejımi alynyp tastal­dy. Alaıda saýlyǵyna mán ber­me­gen adamdardyń áreketinen COVID-19 dertine shaldyqqan­dar­dyń sany artyp, aýyr halde aýrýhanaǵa túskender qatary kó­beıe bastady. Osyǵan oraı mem­leketimizde maýsymnyń 10-ynan bastap tórt aptalyq lok­daýn re­jımi kúshine endi. Osy ara­lyq­ta koronavırýspen aýyr­ǵan­dardyń sany azaıǵany belgili bolyp, lokdaýn rejımi tamyz­dyń 2-sine deıin uzartyldy. So­nymen birge 24 shildeden bas­tap osy aıdaǵy shekteý shara­la­rynyń engizilýine baılanysty ta­bysynan aıyrylǵandar Mem­lekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan eń tómengi jalaqy – 42 500 teńge mólsherinde birjolǵy tó­lem 1 mln 661 myń adamǵa ta­ǵaıyn­daldy. Bul atalǵan tólem­niń el turǵyndaryna úshinshi ret berilýi edi. Al tamyz aıyndaǵy lok­daýn rejıminiń taǵy eki ap­taǵa sozylýyna oraı tabyssyz qalǵan 799,6 myń adamǵa MÁSQ-tan 21 250 teńge kóleminde bir­jol­ǵy tólem taǵaıyndaldy. So­laısha, Memlekettik áleýmet­tik saqtandarý qorynan qazaq­standyqtarǵa bólingen qarjy­nyń kólemi 260 mıllıard teńge­deı boldy. Bul mynadaı tóten­nen kelgen apatty jaǵdaıda Qa­zaqstan basshylyǵynyń hal­qyn indetten saqtap qalý jo­lyn­da shuǵyl da durys sheshim qa­byldaýynyń kórinisi. Atap aıtý kerek, pandemııa kezinde Qazaqstan Densaýlyq saqtaý, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý, Bilim jáne ǵylym, Ishki ister mınıstrlikteri tynymsyz ju­mys istep, el azamattarynyń saý­lyǵyn saqtaý jolynda Mem­leket basshysynyń tap­syr­ma­laryn asa yjdahatpen oryn­da­dy jáne olardyń jumysy qa­zir de sol qarqynmen jalǵasyp ja­tyr. Atalǵan mınıstrliktiń biri halyqtyń indetten saq­tanýy men aýyryp qalǵandaryn emdeý sharalaryn qatań ba­qy­lasa, taǵy bir qatań rejım ke­zin­de halyqtyń ál-aýqatynyń tómendep ketpeýine járdem ber­di. Taǵy biri pandemııa kezinde bi­lim sapasy quldyrap ketpeýin qadaǵalasa, endi biri jalpy tár­tiptiń saqtalýyn kúndiz-túni qas qaq­paı nazarynda ustap otyr­dy. Sonyń arqasynda pandemııa kezinde indetke shaldyqqan el azamattarynyń kóbi ajaldan arashalandy.

Tehnogendik apattar keıde bir elden ótip, ekinshi ber elge zar­dabyn tıgizip jatady. Son­daı apattyń biri osy jyldyń ma­myr aıynyń 1-i kúni kórshi­les ózbek elindegi Sardoba sý qoımasynyń jarylýynan bol­ǵan apat. Ózbekstannyń Qazaq­stan­men shekarasyna óte jaqyn jer­ge salynǵan bul sý qoım­a­syn­da 922 mıllıon tekshe metr sý bolǵan. Sardobanyń buzylýy­nan sý tasqyny  Ózbekstannyń Syrdarııa oblysynyń biraz jerin sý basyp, tasqyn sý kelesi kú­ni Qazaqstannyń Túrkistan ob­lysy, Maqtaaral aýdany aı­maǵyna jetken. Sol kúni sý bas­qan tórt eldi mekenniń tur­ǵyn­dary shuǵyl evakýaııalanyp, adam shyǵynyna jol berilmedi. Sý tasqynynan 620 úı búlinip, 14 eldi mekennen 31 606 turǵyn qaýip­siz jerge kóshirilgen. Apat­tan kelgen shyǵyn kólemi 404 mıllıon teńgeden asqan. De­gen­men Tótenshe jaǵdaı mınıstr­ligi men Túrkistan oblysy bas­shylyǵynyń tez qımyldaýy­nyń arqasynda apat aımaǵyndaǵy otandastarymyz aman qaldy.

Atalǵan jaǵdaıǵa oraı, Qazaqstan Úkimetiniń tótenshe re­zervinen qarajat bólý týraly bıy­lǵy 13 mamyrdaǵy №291 qaý­­lysymen Túrkistan obly­syn­da bolǵan tótenshe jaǵdaı­dyń zardaptaryn joıý úshin, onyń ishinde  Maqtaaral aýdany­nyń sý astynda qalǵan Dostyq, Jeńis, Jańa Turmys, Órgebas jáne Fırdoýsı eldi meken­deri­niń turǵyndaryna ótemaqy tú­rinde keltirilgen zııandy (za­laldy) 100 000 teńgeden óteý úshin 650 mln teńge,  turǵyn úıler­di salý úshin 4 mlrd teńge, Myr­zakent eldi mekenindegi ın­jenerlik ınfraqurylym qury­lysyn júrgizý úshin 3,738 mlrd teńge,  Órgebas jáne Fırdoýsı eldi mekenderindegi sýmen jab­dyqtaý júıesin qaıta jańar­tý jáne qalpyna keltirý úshin 562 mln teńge,  kólik ınf­raquryly­myn qalpyna keltirý úshin 1,05 mlrd teńge kóleminde qarajat bólingen. Tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılardyń salda­ry­nan bes eldi mekende (Jeńis, Jańa Turmys, Dostyq, Órgebas jáne Fırdaýsı) 1 030 turǵyn úı zardap shekken. Júrgizilgen tehnıkalyq zerttep-qaraýdyń nátıjeleri boıynsha 437 úı jańa úı, sonyń ishinde 235 úı Úki­mettiń tótenshe rezerviniń qara­jaty esebinen salynǵan. Sý tas­qynynan zardap shekken za­laldy aldyn ala baǵalaý qory­tyn­dysy boıynsha, Úkimettik komıssııa Dostyq, Jańa Turmys jáne Jeńis kentteriniń tur­ǵyndaryn kóshirý jáne Myr­za­kent kenti aýmaǵynda ornalas­qan jańa shaǵyn aýdanda olarǵa ar­nalǵan úıler salý týraly she­shim qabyldady.  Osy maqsat­ta eldi mekenniń shetine 70 ga alańy­men jer ýchaskesi bólindi.  Ázirlengen úlgilik jobalarǵa sáıkes árbir úıdiń jalpy alańy 100 sharshy metrdi quraıdy, ból­me sany 4 bolady.

Mine, kórshi eldegi tehnogen­dik apat nátıjesinde sý tasqy­ny­nyń kesirinen zardap shekken Túrkistan oblysy, Maqtaaral hal­qynyń qalypty ómirge qaı­ta oralýyna jaǵdaı jasaǵan Qa­­­­zaqstan Úkimeti osyndaı aý­qym­dy jumystar atqardy.

Qazaqstan basshylyǵy eli­mizde oryn alǵan tabıǵı jáne teh­nogendik apattardyń salda­ryn joıý úshin árdaıym shuǵyl she­shim qabyldap, jaqsy nátı­je­lerge qol jetkizip keledi.

Sońǵy jańalyqtar