13 Tamyz, 16:10 575 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Sheteldegi qazaq jastary bolashaǵyn atajurtpen baılanystyrady

Sheteldegi qazaq jastaryn elge tartý jáne olarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý – Qazaqstannyń mańyzdy strategııalyq baǵyttarynyń biri. Bul saıasat Táýelsizdikten de buryn ótken ǵasyrdyń 60-70-jyldary bastalǵan bolatyn. Alaıda el egemendik alǵannan keıin bilim alý jáne eńbek shartymen keletin sheteldegi qazaq jastaryn elge shaqyrý máselesi keshendi túrde jolǵa qoıyldy. Sonyń nátıjesinde kóptegen qazaq jastary atajurtqa kelip bilim alyp, sharýaǵa aralasty. Qazir bul úrdis qalaı júrýde, jastardy qoldaý úshin ne qajet? Sony bilý maqsatynda shetelden kelgen jastardyń pikirin bilgen edik.

  1. Sizdi atameken Qazaqstanmen ne baılanystyrady?
  2. Sheteldegi qazaq jastaryn elge tartý úshin jáne olardy jan-jaqty qoldaý úshin ne qajet?
  3. Qazaqstanda birjola qalý oıyńyzda bar ma jáne ne sebepti?

Nurbek KEŃESBAI, aýdarmashy (Qytaı elinen kelgen):

– Bala kezde úlkenderden «Sovetke (bizdiń jaqtyń úlken­deri Qazaqstandy kóbine osylaı ataıtyn) baramyn, Sovetke ketken baýyryma rásim (sýret) jiberdim, meniń naǵashylarym Sovette» deıtin áńgimelerdi jıi estıtin edik. Aýyldan bir adam Qazaqstanǵa baryp kelse, sol kisiniń úıine aýyldyń kári-jasy bári jınalatyn edi. Sonda suraıtyndary: «Áı, meniń naǵashym pálenbaıdyń úıine bara aldyń ba, sálemdememdi bere aldyń ba? Meniń týysqandarym burynǵy turǵan jerinen basqa jaqqa kó­ship ketipti deıdi, sony bile aldyń ba?» desip jatatyn. Ata­jurtpen baılanystyń tamyry osylaısha tereńde jatyr. Al jańaǵy Sovetke barǵan adamnyń aýyldaǵy bedeli sodan bastap tipti de arta túsip, kún aralatyp árkim óz úıine shaqyryp, etin asyp, áńgimege tartatyn edi. Sosyn ájelerimiz Sovettiń kám­pıtin sandyǵynyń túbine saqtap, syıly qonaq nemese aýyl aq­saqaldary kelgende ǵana shyǵaratyn. Bizdiń atamekenge de­gen qurmetimiz, elge jetsek degen armanymyz mine, dál sol kez­den bastaldy deýge bolady. Jastaıymyzdan bizge jumaq bop elesteıtin Qazaqstanǵa biz de jetsek eken, osynda bilim alyp, osynda ósip-ónsek eken degen arman boldy. Aqyry ýnı­versıtette oqyp jatqan oqýymdy tastap, atamekenge at basyn tiredim. Al túptep kelgende meni atamekenmen baılanystyrǵan ne ekenin dál basyp aıtý qıyn. Múmkin elge qyzmet etemiz, osy eldiń bir kirpishi bolyp qalanamyz degen shyǵarmyz, biraq el úshin áli eshteńe isteı qoımadym. Bes jyldan asty, Qa­zaqstannyń zańdy azamatymyn. Qazir osy eldegi keıbir qo­ǵamdyq ózgeristerge, ishki jaǵdaılarǵa alańdaımyn. Al syrt kóz­ge Qytaıdaǵy týys-týǵanǵa «bizde bári jaqsy» deımin. Óıt­keni syrttaǵy jaǵdaımen salystyrǵanda, ras jaqsy. Men­degi jalǵyz Otan osy – Qazaqstan.

Symbatbek DÁRIGERHAN (Mońǵolııadan kelgen):

– Meni Qazaqstanmen baılanystyratyn nárse – bolashaq. Qazaq bolyp týdym, qazaq bolyp qalýym kerek. Qaı elde de jaq­sy ómir súrýge bolady. Al óz elińde ómir súrý odan da jaq­sy.

Azat IZBASAROV, talapker (Qaraqalpaqstannan kelgen):

– Meni atajurt Qazaqstanmen áýeli týysqandyq qarym-qa­tynas baılanystyratyn edi. Biz kishkentaı kezde úlkender Qa­zaqstanǵa kelip-ketip júretin. Olardyń atajurttan ala ke­letin táttileriniń dámi bizdi tartsa kerek. Mine, qazir Qazaq­stanǵa kelip oqý baqyty buıyrdy. Menińshe shetelderde tura­tyn jastardyń kóbi bolashaǵyn Qazaqstanmen baıla­nys­tyrady. Osynda kóship kelmese de, Qazaqstandy kórýge qumar. Sondyqtan Qazaqstan bolashaqta Orta Azaııadaǵy úlken týrıstik aımaq bolady dep oılaımyn. Bizdi osyndaı senim, úmit baılanystyrady.

Shalqar QASEKIN, talapker (Qytaı elinen kelgen):

– Eń bastysy, boıda týlaǵan qazaqy qan, ultym dep soqqan júrek, ishtegi asqaq rýh jáne salt-sana meni atajurtpen baılanystyryp turatyn. Biz oqýshy kezimizden Qazaqstandaǵy úlken qazaq ádebıetimen az-kem sýsyndadyq. Uly aqyndardyń jyrlary, keremet romandar – bizdi asyldaı tartty, solardaı bolsaq degen asqaq arman atajurtqa jetelep keldi. Sondyqtan meni baılanystyrǵan rýhanııat desem bolatyn sııaqty.

Nurbek KEŃESBAI:

– Qazir elge kelmekshi bolyp júrgen jáne kelip alǵan jas­tardyń kóbi oqyǵysy keledi. Osy eldiń joǵary oqý oryn­daryn­da bilim alyp, mamandanǵysy keledi. Sondyqtan shetel­den kelgen etnıkalyq qazaq jastaryna arnalǵan grant sanyn áli de kóbeıtý  utymdy joldyń biri dep esepteımin. Ótken jyly Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy ulty qazaq, biraq áli azamattyq almaǵan jastardy magıstratýraǵa túsýge jaǵdaı jasap, olardyń kóbiniń bilim alýyna jaqsy múmkindik týǵyzyp edi. Al bıyl sol jalǵasyn taba qoıǵan joq. Oǵan árı­ne álemdi sharpyǵan pandemııanyń da kesiri bar.

Mamandyǵy joq, biraq túrli sharýashylyqpen, óndirispen shuǵyldanamyn deıtin jastardy arnaıy kýrstardan ótkizip, aza­mattyq alý jolyn barynsha ońtaılandyrý qajet. Tipti, olar da ıpotekamen úı alsa, «Baqytty otbasy» sekildi baǵdar­la­malarǵa qatyssa, olarǵa da «jumyspen qamtýdyń jol kar­tasy» óz septigin tıgizse quba-qup bolar edi. Qazir qaıda bolsa da, naryq ústemdik etip tur, kelgen jastar ne jumys isteýi, ne oqýy kerek. Sol sebepti kelgen jastardyń da, kelmekshi bolyp júrgen jastardyń da qolyna qalamyn ıakı kúregin tez ustatý qajet dep oılaımyn.

Symbatbek DÁRIGERHAN:

– Sheteldegi qazaq jastaryna zamanaýı tetikter arqyly na­sı­hat jasaý qajet. Iaǵnı, «jumsaq kúsh» saıasatyn ınternet múm­kindigin paıdalanyp júrgizýge bolady. Qur maqtaý emes, jaı múmkindikterdi ashyp kórsetse bolǵany. Qazaqstan osyn­daı el, osynda kelseńder osyndaı-osyndaı múmkindikter bar degen sııaqty. Bastysy, tek qazaq bolǵany úshin emes, basqa da tartatyn sebepter bolsa.

Azat IZBASAROV:

– Sheteldegi qazaq jastaryn qazaq eline tartý úshin má­denı-rýhanı baılanys jáne bilim granttaryn arttyrý qajet. Sonymen qatar ulty qazaq jastar qazaq elinde jumys isteýge, ká­sippen aınalysýǵa belgili bir deńgeıde múmkindikter bolsa deı­min. Sosyn, árıne eń qajetti nárse ol adamnyń óz basyn kýá­landyratyn qujat. Shetelden eshkim osy elge kelgende bárin basyma úıip-tógip tegin beredi degen elespen kelmeıdi. Buryn solaı bolǵan shyǵar, biraq qazir eshkim olaı oılamaıdy. Tek qana qujatty ońtaıly jolmen berý qajet. Qalǵanyn adam ózi jasap alady.

Shalqar QASEKIN:

– Sheteldik qazaq jastarynan áýeli qoǵamdyq qoldaý qa­jet. Moraldik qoldaý dep aıtýǵa da bolatyn shyǵar. Sosyn qyz­metke turýǵa jáne baspana alýǵa memlekettiń jeńil­detil­gen múmkindikteri bolsa. Árbir qazaq jastaryna «er týǵan je­rine, ıt toıǵan jerine tartady» degen ıdeıany sińirý qajet. Elim dep emirengen rýhty jastardy odan ary shabyt­tan­dy­ratyn memleket tarapynan jasalatyn jaqsy jobalar ke­rek dep oılamyn.

Nurbek KEŃESBAI:

– Men oqýymdy oqyp bolǵan soń, osynda qaldym. Endi osy eldiń otymen kirip, kúlimen shyǵýǵa daıynmyn. Óz qolymnan kel­genshe, múmkindigim jetkenshe osy eldiń damýyna, ór­ken­deýi­ne úles qosqym keledi. Ózimn qazir orysy qalyń aımaq – Pav­lodarda turamyn.  Meniń bir baıqaǵanym, shetten kelgen qandastar jergilikti qazaqtarǵa birtindep áser ete bastady. Tur­mys-salt, taza qazaqsha sóıleý jaǵynda az da bolsa il­gerileýshilik bar. Endigi keletinder de osy soltústikke qaraı bet alsa, myna óńir rýhanııatqa, qazaqy bolmysqa, tipti san-salaly damýǵa shólirkep tur. Osy olqylyqtardyń ornyn toltyrý úshin, kelgen qazaq keri qaıtpasa eken deımin.

Symbatbek DÁRIGERHAN:

– Men Qazaqstanda qalamyn. Óıtkeni týysqandarymnyń kó­bi jáne otbasym osynda. Otbasy – barlyǵyn bir jerge sho­ǵyrlandyrýshy ǵoı.

Azat IZBASAROV:

– Árıne, adamnyń týǵan jeri, ósken ortasy qashanda ys­tyq. Baýyrlarym, dostarym ózge elde turady. Sol sebepti de biz ol jaqty umyta almaımyz. Deıturǵanmen men bolashaǵym­dy atajurt Qazaqstanmen baılanystyramyn. Buıyrsa, alda ata-anamdy kóshirip alyp kelemin. Sebebi olar da atajurttaǵy erkindikti sezinse deımin.

Shalqar QASEKIN:

– Árıne, atajurtta qalý oıymda bar. Sebebi men osynda qal­sam, týǵan jerine tartqan er bolar edim.  Men osynda qal­sam meni es tutyp  Qazaqstanǵa oralatyndar kóp. Qazirde osy jaqqa kelgisi keletinder qanshama? Qazaq elinde bolashaq baǵdarymdy túzep, baqytymdy tapsam dep armandaımyn.

Baqytbek  QADYR

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar