13 Tamyz, 15:04 746 0 Bilim Anar LEPESOVA

Muǵalimniń mınıstrden nesi kem?

«Alty alashtyń balasy bas qossa, tór – muǵalimdiki» degen Maǵjan aqynnyń sózi­men ósip-óngen qazaq ustazdy árqashan ulyq tutqan. Qurmet-qoshemetti áýeli muǵalimge kórsetken. Alaıda búginde dıplom satatyn oqý oryndarynyń kóbeıýi, jalaqynyń tómendigi, júktemeniń kóptigi, qoǵamdyq jumys ataýlyǵa muǵalimderdiń jegilýi «ustaz» degen uly ataýdyń qadir-qasıetin tómendetkendeı. Muny Bilim jáne ǵylym mınıstrligi de moıyndap, muǵalimniń qoǵamdaǵy bede­lin kóterý úshin «Pedagog mártebesi týraly» zań jobasyn usyndy. Zań shyǵarýshy organ qabyrǵasynda uzaq talqylanǵan qujat ótken jyldyń sońynda qabyldandy, bıyldan bastap qoldanysqa endi. Ustazdar qaýymy uzaq kútken bul zań, shynynda, muǵalimderdiń mártebesin kótere ala ma? Qıt etse muǵalimdi aıyptap, ataq-abyroıyn aıaqqa taptaýdan taıynbaıtyn ata-ananyń aldynda pedagogtyń quqyǵyn qorǵaýǵa qaýqarly ma?

Ustaz mártebesi nege tómendedi?

Jasyratyny joq, osy kúnge deıin muǵa­limdersiz eshbir qoǵamdyq shara ótken emes. Balalarǵa bilim berý, dápter tekserý, qujat toltyrýdan bólek, ustazdar ákimderdiń eseptik jıyny, mádenı sharalar, semınar-konferenııalarda adam qarasyn toltyrý, «tiri dáliz» jasaý úshin jegiletin. Qaǵazbastylyqtan qajyp, tolastamaıtyn tekseristerden júıkesi tozǵan pedagogtar eń basty mindeti – bilim berý, óskeleń urpaqty tárbıeleýge kelgende aqsamaı qaıtsin? Júk­temeniń kóptigi, jalaqynyń azdyǵy ustazdyqqa bet burýǵa yntaly jastardyń qataryn azaıtty. Áleýmettik zertteýler talantty, qabiletti jas­tardyń pedagog bolýǵa  qulyqsyz ekenin kór­setip otyr. Aqparattyq-saraptamalyq ortalyq mamandary júrgizgen saýalnama qorytyndysyna súıen­sek, elimizde  «Altyn belgi» ıegerleriniń  7 paıyzy ǵana pedagogıkalyq mamandyqtardy tańdaıdy eken.

Al damyǵan memleketterde, má­se­len, Japonııada muǵalim – eń qadirli mamandyq. Ustazdyń jalaqysy sol eldiń úkimet basshysynyń eń­bek­aqy­­sy men birdeı. Eýropada eń úzdik oqý­shylar ǵana muǵalim mamandyǵyn tań­daı alady. Ustazdyń bedeli Fınlıan­dııada, Sıngapýr, Ońtústik Koreıada da  joǵary.  Pedagogıkalyq mamandyqtar baı­qaýynda bir orynǵa 10 adam talasatyn kórinedi.

«Pedagog mártebesi týraly» zań Qa­zaq­­standa da muǵalim deıtin mártebeli ma­­mandyqty óz tuǵyryna qondyrýdy maq­­sat etken. Mamandardyń aıtýynsha, eń áýeli, buǵan deıin mundaı zań TMD keńis­tiginde tek Qyrǵyzstanda ǵana qa­byldanǵan. Al bizdiń elimizde áli kún­ge deıin ustaz bedeli 2007 jylǵy 27 shil­dede qabyldanǵan «Bilim týraly» Zańdaǵy «Pedagog qyzmetkerdiń már­tebesi» taraýyndaǵy 4 bapqa ǵana ıek artyp keldi. Munda ustazdardyń irili-usaqty áleýmettik máselelerin sheshý tetigi, jalaqy tóleý, jumysqa qabyldaý tártibi ǵana naqty kórsetildi. Sonyń saldarynan búgingi qoǵam ustaz bedelin kóterý máselesimen betpe-bet keldi.

Máseleniń kún ótken saıyn kúr­delene túskenin kórip, ótken jyly tamyz konferenııasynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Úkimetke muǵalimderdiń bedelin kó­terý­diń keshendi sharalaryn ázirleýdi tap­syrdy.

«Búginde muǵalimderdiń eńbekaqysy eń tómengi aılyqtardyń biri bolyp tur. Ekonomıkadaǵy ortasha eńbe­kaqy­nyń 65 paıyzy ǵana. Árıne, munymen kelispeımiz. Sondyqtan Úkimetke bilim júıesine bilikti mamandar tartý maqsa­tynda jáne pedagogtardyń mártebesin kóterý úshin muǵalimderdiń eńbekaqy­syn 4 jyldyń ishinde 2 ese arttyrýdy tap­syramyn», – degen edi Prezıdent sol jıynda.

Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda «Pe­dagog mártebesi týraly» Qazaqstan zańy qabyldandy. 21 baptan turatyn qu­jat 4 baǵytty qamtıdy. Atap aıt­qan­da, birinshi – ustazdardyń quqyq­ta­ryn keńeıtý jáne ózine tán emes ju­mystan bosatý, júktemesin azaıtý, ekin­shi – muǵalim qyzmetine qoıatyn ta­laptardy kúsheıtý, úshinshi – ma­terıal­dyq emes yntalandyrý tetikteri, tórtinshi materıaldyq yntalandyrý máseleleri qarastyrylǵan.

Ustazdar qoǵamdyq jumystarǵa jegilmeıdi

Birinshi baǵyttaǵy normalar muǵalimderdi artyq jumystan, negizsiz tekserýlerden, qyzmetine kedergi keltiretin qaǵazbastylyqtan aryltýdy kózdeıdi. Halyqaralyq TALIS zertteýleriniń kórsetkishterine súıensek, TMD, EQYU memleketterimen sa­lystyrǵanda qazaqstandyq pedagog­tar­dyń júktemesi óte kóp. Mysaly, EQYU memleketterinde 38 saǵat bolsa, bizde – 48,8 saǵat.

Zańdaǵy negizgi jáne mańyzdy nor­ma – «Ákimshilik quqyq buzý­shylyq týraly» Kodeks sheńberinde pe­dagogtiń laýazymdyq mindetterin oryn­daý kezinde olarǵa qatysty jeke tul­ǵalardyń ádepsiz minez-qulyq ta­nyt­qany, sonyń ishinde buqaralyq aqparat quraldary nemese telekommýnıkaııa júıesi arqyly dórekilik kór­setkeni, bylapyt sóılegeni jáne qor­laǵany úshin aıyppul salynady.

Budan bólek, pedagogti kásibı min­dettermen baılanysty emes ju­mys túrlerine tartqan, muǵalimnen bi­lim berý salasyndaǵy QR zańna­ma­syn­da kózdelmegen eseptilikti nemese aq­paratty talap etkender de eskertý alyp, aıyppul arqalaıdy.

Sondaı-aq memlekettik orta bilim berý uıymynyń muǵalimderine taýar­lar men kórsetiletin qyzmetterdi sa­typ alý boıynsha mindet júkteý já­ne onyń óz kásiptik qyzmetin júzege asyrý kezinde memlekettik emes uıym­dardyń is-sharalaryn ótkizýge tartý túrindegi áreketter de budan bylaı jazasyz qalmaıdy.

Psıhıatrııalyq jáne narkolo­gııa­lyq esepte turǵan nemese óz­g­e de shekteýleri bar azamattardy, son­daı-aq, pedagogıkalyq bilimi baryn ras­taıtyn qujaty joq adamdardy mu­ǵalimdik qyzmetke tartqandar da jazalanady. «Pedagog mártebesi týraly» zań boıynsha olarǵa 64 myń teńge aıyppul salynady.

Muǵalimderdiń mártebesi degende eń áýeli oıǵa oralatyny – us­taz­dar­dyń oqýshy aldyndaǵy bedeli, ata-ana aldyndaǵy abyroıy. Muǵalimge dórekilik kórsetetin, balaǵattaýdan, tipti kúsh kórsetýden taıynbaıtyn oqý­shylardyń kóbeıýi, balasynyń sózin sóıleımin dep ustazdyń ar-namysyn aıaqqa taptaıtyn ata-ananyń artýy qo­ǵamnyń pedagogıkalyq maman­dyq­tarǵa degen kózqarasyn ózgertti. Ustaz­dyqty júrek qalaýymen emes, májbúr­likten, memlekettik grant arqyly oqý úshin ǵana tańdaıtyndardyń qatary kóbeıdi.

Bilim jáne ǵylym mınıstrligi jańa zań arqyly bul máseleniń de sheshimin tabýǵa tyrysypty.  Káme­let­ke tolmaǵandardy tárbıeleý men oqy­tý, olardyń quqyqtary men múd­de­lerin qorǵaý jónindegi óz mindetterin oryn­damaǵany úshin ata-analarǵa nemese olardyń zańdy ókilderine aıyp­pul salynady.  Atap aıtqanda, ustaz­dyń ar-namysyna nuqsan keltirý, onyń ishinde BAQ nemese telekommýnıkaııa jelileri arqyly abyroıyna nuqsan keltirgeni úshin jeke tulǵalarǵa 77 myń teńge kóleminde aıyppul salynady.

Al 12 jastan 16 jasqa deıingi ja­­­sóspirimderdiń jasaǵan jú­gen­siz áreketteri úshin olardyń ata-ana­sy 53 myń teńge (20 AEK) aıyppul tó­leýge mindettelmek. Al oqýshy 1 jyl ishin­de orynsyz qylyǵyn qaıtalaıtyn bol­sa, ata-anasyna salynatyn aıyppul budan eki ese artady.

Zańnyń ekinshi baǵyty muǵa­lim­derdiń qyzmetine qoıylatyn ta­laptardy kúsheıtýge baǵyttalǵan. Mun­daǵy maqsat – ustazdyqty ekiniń bi­rine qoljetimdi kásip emes, tańdaý­lylar, bilimdiler ǵana ıgere alatyn mamandyq retinde moıyndatý.  Qujatqa sáıkes, 2022 jylǵy 1 qańtardan bastap muǵalim retinde kásibı qyzmetin júzege asyrýǵa alǵash ret kirisetin tulǵalar pedagog biliktiliginiń sáıkestigin rastaýy tıis. Iaǵnı, bilim berýge, shákirt tár­bıeleýge qabiletti ekenin dálel­de­meıin­she jumysqa ornalasa almaıdy.

Muǵalimderdiń etıka máseleleri de aıryqsha nazarǵa alynbaq. Ár bilim berý mekemesinde ádep boıynsha keńester ınstıtýty engiziledi.

Aılyǵy shaılyǵyna jete me?

Zańdaǵy úshinshi baǵyt – mate­rıal­dyq emes yntalandyrý te­tik­teri. Budan bylaı muǵalimderdiń ba­lalaryna balabaqshalarda birinshi ke­zekte oryn beriledi. Buǵan qosa «Qa­zaq­stannyń eńbek sińirgen ustazy» mem­lekettik marapatynyń jańa túri sııaq­ty birqatar materıaldyq emes yn­talandyrý da engizildi. Áskerı qyz­metke shaqyrýdy keıinge qaldyrý, aýyl muǵalimderiniń eńbekaqysyn arttyrý, «Úzdik pedagog», «JOO-nyń úzdik oqy­tý­shysy» granttary sııaqty áleýmettik kepildikter de zańda saqtalǵan. Budan bó­lek, barlyq pedagog aldaǵy ýaqytta ke­zekti eńbek demalysyna 42 kúnnen emes, 56 kúndik demalysqa shyǵatyn bo­lady.

Al tórtinshisi – materıaldyq yn­talandyrý máseleleri. Pedagog bedeli jaıly aıtylǵanda, jalaqy máselesine soqpaı ótý múmkin emes. Ustazdar eńbekaqysynyń azdyǵy, mu­ǵa­limderge artylǵan júktemeniń tó­le­netin aılyqqa saı kelmeýi talaı már­te aıtyldy, jazyldy.  Árıne, barlyǵyn qarjyǵa tirep qoıýǵa taǵy bolmaıdy. Bi­raq qaı ýaqytta da, qaı salada da eń­bektiń laıyqty baǵalanýy mańyzdy.

Statıstıkaǵa súıensek, qazaq­stan­dyq ustazdardyń jalaqysy respýblıkadaǵy ortasha jalaqynyń 65 paıyzy. Al bilim salasynyń damýyna erekshe kóńil bóletin Fınlıandııa, Shve­ııa, Nıderland elderinde muǵalim­der­diń eńbekaqysy eldegi ortasha jala­qy­nyń 100 paıyzyna teń.

Jyl saıyn túrli salalarǵa zert­teý júrgizip, qoǵam ómi­rin­degi mańyzdy kórsetkishterdi jarııalaıtyn Willis Tower Watson konsaltıngtik kompanııasynyń deregine súıen­sek, Lıýksembýrgte ustazdardyń or­tasha jyldyq jalaqysy 79 myń dollar bolsa, Shveıarııada – 69 myń, Germanııada – 61 myń, Norvegııada  47 myń dollar shamasynda eken. Danııa ustazdary jylyna 46 myń dollardan astam tabys tapsa, AQSh muǵalimderiniń jyldyq eńbekaqysy – 43 myń dollar.

Al Qazaqstanda muǵalimderdiń jyl­dyq jalaqysy 5 myń dol­lar­ǵa da jetpeıdi. Bıylǵy qańtarǵa deıin qala mektepterinde sabaq beretin 25 jyldyq eńbek ótili bar, joǵary sa­­­­­nat­taǵy muǵalimniń naqty jalaqy-sy – 83 176 teńge, dápter tekserip, synyp jetekshi bolǵany úshin – 25 130 teńge, bilim berýdiń jańartylǵan mazmuny úshin – 24 953 teńge, jalpy  aıyna 133 258 teńge tabys taýyp keldi. Al  15 jyl­dyq eńbek ótili bar, birinshi sa­nat­taǵy muǵalimniń naqty jalaqysy – 72 381 teńge, dápter tekserip, synyp jetekshi bolǵany úshin – 24 050 teńge, bilim berýdiń jańartylǵan mazmuny úshin – 21 714 teńge, jalpy 118 145 teń­ge alyp júrdi. Eńbek ótili az, sanaty joq muǵalimniń jalaqysyn ári qaraı ózińiz shamalaı berińiz.

Qaladaǵy áriptesterine qara­ǵan­da, aýyl muǵalimderiniń ja­­­la­qysy birshama joǵary. 25 jyldyq eń­­bek ótili bar, joǵary sanattaǵy mu­ǵa­limniń naqty jalaqysy – 103 970 teń­­ge, dápter tekserip, synyp jetekshi bol­ǵany úshin – 27 209 teńge, bilim be­rý­diń jańartylǵan mazmuny úshin –  31 191 teńge tólendi, ıaǵnı aılyq ta­bysy  162 370 teńge boldy. Al 15 jyl­dyq eńbek ótili bar, birinshi sanattaǵy mu­ǵalimniń naqty jalaqysy – 90 476 teńge, dápter tekserip, synyp jetekshi bol­ǵany úshin – 25 860 teńge, bilim be­rý­­diń jańartylǵan mazmuny úshin – 27 143 teńge, jalpy 143 478 teńge alyp júrdi. 3 jyldyq eńbek ótili bar, sanaty joq muǵalimniń naqty jalaqy­sy –
70 788 teńge, dápter tekserip, sy­nyp jetekshi bolǵany úshin – 23 891 teńge, bilim berýdiń jańartylǵan mazmuny úshin – 21 236 teńge, jalpy  115 915 teńge tabys taýyp keldi. Muny 12 aıǵa kóbeıtip, 420-ǵa (AQSh dollarynyń baǵamy) bólińiz de, shyqqan somany joǵaryda atalǵan elderdegi ustazdar­dyń jalaqysymen salystyryp kó­rińiz. Aıyrmashylyq jer men kókteı. Osydan keıin pedagog mártebesin jalaqymen baılanystyrýdyń qajeti joq deı almasymyz anyq.

Memleket basshysynyń Tamyz konferenııasyndaǵy tapsyrmasy boıynsha bıylǵy jyldyń qańtarynan bastap el ustazdarynyń jalaqysy 25 paıyzǵa kóbeıdi. Aldaǵy úsh jylda eńbekaqylaryna taǵy 25 paıyzdan qosylyp, jalpy 4 jyl ishinde muǵalimderdiń tabysy 2 ese artpaq.

Budan bólek, «Pedagog mártebesi týraly» zań aıasynda bıylǵy qyr­kúıekten bastap  ustazdarǵa dápter tekserý men synyp jetekshiligi úshin tólenetin ústemaqy kólemi eki esege ar­tady. Sondaı-aq ǵylymı-pedagogı­kalyq baǵyt boıynsha magıstr dáre­jesi bar bastaýysh, negizgi orta, jalpy orta bilim berý uıymdarynyń muǵa­lim­derine 10 AEK (26 510 teńge) kóleminde qosymsha aqy tólenedi. Al bastaýysh, negizgi orta, jalpy orta bilim berý uıymdarynyń tálimgerlik júrgizetin mu­ǵalimderiniń jalaqysyna 17 697 teńge kóleminde ústemaqy qosylady.

Sonymen qatar ustazdardyń mártebesin kóterýdi kózdeıtin zań sheńberinde fızıka, hımııa, bıologııa, ınformatıka pánderin aǵylshyn tilinde ótetin oqytýshylardyń baza­lyq laýazymdyq jalaqysyna 200 paıyz­ǵa deıin qosymsha aqy taǵaıyn­dalady. Al pedagog-sheber biliktiligi bar mu­ǵalimderge – laýazymdyq jalaqy­nyń 50 paıyzy, pedagog-zertteýshi sana­ty úshin – laýazymdyq jalaqynyń 40 paıyzy, pedagog-sarapshy sanaty úshin – laýazymdyq jalaqynyń 35 paıy­zy, pedagog-moderator sanaty úshin  laýazymdyq jalaqynyń 30 paıy­zy mólsherinde ústemaqy tólen­bek.

«Pedagog mártebesi týraly» zańdy iske asyryp, muǵalimderge ýáde etilgen ústemaqylardy tóleý úshin respýb­lı­kalyq bıýdjetten 2020-2022 jyldarǵa qosymsha 2 trln 282 mlrd teńge (2020 jyly – 404 mlrd teńge, 2021 jyly – 770 mlrd teńge, 2022 jyly –1 trln 108 mlrd teńge) bólingen. Az qarjy emes. Dit­tegen jerine jetip, kózdelgen maq­satty oryndaýǵa jumsalsa bolǵany. Igerilmegen, qoldy bolǵan, jelge ushqan qazyna qarjysy onsyz da qyrýar.

P.S.

Jańa oqý jylynyń alǵashqy toqsanynda mektepter men joǵary oqý oryndary qashyqtan oqytatynyn syltaý­ratyp, muǵalimderdiń jalaqysyn azaıtýǵa oqtalǵandar bolypty.  Mınıstr Ashat Aımaǵambetov buǵan jol berilmeıtinin qadap aıtty. Óıtkeni onlaın oqý muǵalimderdiń júktemesin kóbeıtpese, azaıtqan joq. Jańa formatqa ózi beıimdelip qana qoımaı, oqýshylar men stýdentterdi úıretý ońaı sharýa emes. Tehnıka tapshylyǵy, ınternettiń álsizdigi sekildi túıini tarqamaǵan túıtkilderge qaramastan, óskeleń urpaqqa sapaly bilim, taǵylymdy tárbıe berý úshin talmaı izdenip júrgen ustazdardyń eńbegi – erlik. Kóktemde balalaryn qashyqtan oqytamyz dep sabyry sarqylyp, júıkesi syr bere bastaǵan ata-analardyń aýzynan «ustazdarǵa eskertkish qoıý kerek» degendi kóp estidik. Rasynda da, temirdeı tózim, sarqylmas meıirim, tereń bilim ıesi – muǵalimderdi qalaı qurmettesek te artyq etpeıdi.

Sońǵy jańalyqtar