13 Tamyz, 14:22 500 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Abaı ańsaǵan azattyq

Ókinishke qaraı, Abaı bilim teńizinde emin-erkin júze almaı, 13 jasynda oqýyn tastap, ákesine kómek­shilikke jarap, el basqarý isine aralasý úshin aýylǵa qaıt­ty.

El basqarý isine, dalalyq saıa­satqa aralasý Abaı úshin úl­ken ómir mektebi bolǵany ras. Bodandyqtaǵy qazaq eli­niń kúndelikti ómiri, turmys-tir­shiligi, ómirdiń jaqsy jaq­tary da, kóleńkeli tustary da onyń kóz aldynan ótip jat­qan bolatyn. Aǵaıyn-týys­tyń baqaıeseppen orys ulyq­tarynyń aldynda qurdaı jor­ǵalaýy, qarasha halyqty áb­den qanap, mineýi, kedeı­shi­liktiń saldarynan óz otynda ózi kúıgen qaıran jurtynyń baıansyz tirshiligi bári onyń jú­regine, sanasyna silkinis ja­sady.

Teginde aqyn adam, shy­ǵar­mashyl adam bárin júregine jaqyn qabyldap, ómirdegi qıly-qıly jaǵdaılardy sol aqyn-júregimen saraptap, oı eleginen ótkizbeýshi me edi? Iá, sol júrekke jaqyn alǵannan Abaı qazaq ortasynda júrip tez qartaıyp, zor ýaıymǵa soqtyqty.

Anyǵynda, Abaıdyń eń úl­ken ýaıymy – qazaqtyń bos­tandyǵy men azattyǵy, er­kindigi edi. Jeriniń taryl­ǵany, dininiń tunshyqqany, diliniń synǵany, ulttyq bar belgisinen aıyrylyp, ala­qan­daı ǵana jerde kıimsiz, ash-ja­lańash otyrǵan eliniń beı­qamdyǵy men sharasyzdyǵyna nalyǵan-dy. Bul kezeńde aqyn:

Ózderińdi túzeler

deı al­maımyn,

Óz qolyńnan ketken soń

endi óz yrqyń,  – dep

júrek zapyranyn tókken. Ashyndy. Nalydy. Qorlandy. Qyjylyn tókti. Biraq jalǵyz adam ne isteı alsyn?

Sol zamandaǵy qazaq qan­daı edi? Ábden júdegen, er­kin­dik jolyndaǵy kúresteri jan­shylǵan. El bastaǵan ba­tyrdyń basy ketken, elge tóre bolǵan sultannyń baǵy taıǵan. Qazaqty tek orystyń jandarmy ǵana taǵaıyndaǵan adamy basqaratyn kún týǵan. Abaı aıtqan – «óz yrqyń» ketkeni osy edi.

Jazýshy, abaıtanýshy-ǵa­lym Tursyn Jurtbaı: «Abaı kóshpeli zamannyń sońǵy, jańa nızamnyń alǵashqy uly tulǵasy boldy. Sondyqtan da onyń shyǵarmalaryndaǵy jan kúızelisi qazaq hal­qy­nyń qasireti men rýhanı dú­nıesiniń aınasyna aınaldy. Kóshpeli qoǵamnyń uly ka­tar­sısi tusynda uly aqyn ómir­ge keldi. Abaı óziniń «za­man­dy zaman bılep» jatqan tustaǵy arpalysty sezimin aqy­lyna sýaryp, ótken men jań­anyń arasyndaǵy qu­bylystardy teń baıqap, ony óleńine ózek etti», – dep jaz­ǵan. Ǵalymnyń osy oıyn qýat­taı tússek, rasymen de Abaı otarlyq saıasatqa bilek­tiń kúshimen emes, aqyldyń kúshimen jetýdi oılady? Biraq Abaı ómir súrgen dáýirde basqa oqyǵan kim bar edi? Bi­lek­ke sengeni darǵa asyldy. Ba­sy kesildi. Sol qaıran er­lerdiń basy kesilip qana qoı­ǵan joq, ult múddesin kó­tertpeý úshin patshalyq bılik arystardyń basyn Peter­borǵa aldyryp, kúl salǵysh qy­lyp qorlady. Qanshama qa­zaqtyń basy Ermıtaj mý­zeıinde eksponat bolyp tur. Ony oılasań qanyń basyńa sha­bady emes pe?

Abaı ómir súrgen kezeń jumaq ornaǵan tus emes-tin.  Qazaqtyń eski salt-dástúrine, sharıǵat jo­lyna aqyn jetik bolatyn. Orys, batys ǵula­ma­lary men aqyn-jazýshylarynyń shyǵarmalaryn oqyp, kıiz úıde jatyp-aq akademııalyq tereń bilim ıgergen, óz betinshe álemniń tylsym qu­pııasyn ashqan dana Abaı ishki Reseıden aıdalyp kelgen demokrat, ozyq oıly azamattarmen tanysa júrip, aralasa júrip, demokratııalyq qundylyq pen erkindik týraly kózqarasyn qalyptastyrdy. Ómirge, zamanǵa jańa kózqaraspen qarap, alǵa qaraı progrespen qadam basqan-dy.

Abaıdyń azattyq pen otarlyq saıasatyna qar­sy kúresi  1885 jylǵy mamyr aıynda ótken Shar­daǵy bılerdiń tótenshe sıezi bolatyn. Sıez bary­synda Abaı bastaǵan qazaqtyń aqyldylary ereje qabyldap, patshalyq bılikke joldady. Asylynda,  osy erejeniń mazmunymen tanysqan adam HIH ǵasyrdyń sońǵy shıregindegi qazaqtyń jalpy quqyqtaný ǵylymyna jáne Abaıdyń reforma­torlyq kózqarasyn anyqtaýǵa eleýli úles qosylǵanyn baǵamdaýǵa bolady. Abaı qol qoıǵan quqyqtyq qujatta qyr ómiri tirshiligin ıslam dini bekitken sharıǵat sharttarymen zaman talabyna saı beıimdeýge, neke, qylmystyq, azamattyq quqyq buzýshylyq pen áıel bostandyǵy, erki týraly máselelerdi sheshýge baǵyttalǵany bar.

Zań ǵylymdarynyń doktory, professor, Abaıdyń quqyqtyq-saıası kózqarasy haqynda monografııa jazǵan Sáken Ózbekuly: «Abaıdyń saıası-quqyqtyq kózqarastarynyń arasynda ókimet basqarý, memlekettik apparatty jetildirý týraly aıtqan keleli de kesek oılary óz aldyna bir tóbe. Ol osy máseleler haqynda zaman aǵymy men talaptaryna saı keletin asa qundy pikirlerdi, ıdeıalardy tilge tıek etedi», – dep Sharda jazylǵan «Qaramola» erejesin, jalpy 73 babyn tolyq taldap, tarazylaǵan.

Ahmet Baıtursynuly Abaı týraly maqalasynda: «Zaman burynǵydaı bolsa, Abaı alashtyń ataqty bıleriniń biri bolýy shúbásiz. Bilimmen bı bolyp, jurt bıleıtin zaman ótip, tasyń (taspen) bı bolatyn zamanǵa qarsy týǵan», – dep jazǵanyndaı, Abaı rasymen eski zaman bolsa tóbe bı bolar edi. Dese de, Abaı osy Shardaǵy sıez barysynda bıdiń mindetin atqarǵan dalanyń kemel oıly tulǵasy bolatyn. Máselen, Abaıdyń kelini Kámálııanyń Ibadı Mataqovqa aıtqan áńgimesinde: «... qaýym endi Abaı osy sıezge tóbe bı bolsyn, berekeli bitimmen tarqasyp, budan bylaı da eldikteriń ketpesin – dep Álimhan bata berdi. Kóp qol jaıyp, bata qylysty. Álimhan endigi sóz oıazda qaldy, osy jıylǵan qaýym túgel oıazǵa baryp, eldiń toqtasqanyn, Abaıdy tóbe bıge saılaǵanymyzdy aıtaıyn dep, barlyǵy sıezge kelgen topty ertip, oıazdyń úıine júristi. El kelgen soń oıaz tysqa shyǵyp, jurttyń sózin tyńdap:

– Abaı Qunanbaev, sen munda kel, – dep qasyna sha­qyryp alyp, oryssha sóılesip ketedi. Jurt ol kúni úıdi-úıine tarasty. Men Álimhanǵa erip, Ra­qyshtyń tikken úıine kettim. Erteńinde el turǵan soń, Álimhan Abaıdikine bardy. Abaı:

– Áleke oıazben sóılestim, orystyń bizdiń qa­zaq daýy týraly shyǵarǵan zańy týra kelmeıtinin aıttym. Oıaz oǵan toqtap, olaı bolsa sen qazaqtyń ǵuryp-ádetine, turmysyna laıyqty zań shyǵaryp jaz. Osy sıezge jınalǵan bılerge, elge oqyp ber. Eger olarǵa unamaǵany bolsa, túzet. Sol kóptiń unat­qan zańyn men bekiteıin, budan bylaı qazaq orta­syna belgili zań bolsyn, – dedi, sony jazyp ja­tyrmyn», – delingen. Osy kózkórgenderdiń este­li­gindegi oqıǵanyń ózi aqynnyń quqyqtyq kózqarasyn anyq ári aıqyn kórsetedi. Aqıqa­tynda, Abaı orystyń ulyqtary belgilep bergen zańyna qarsy shyǵyp, qyr balasynyń ómi­rine laıyqtalǵan qazaqy ádet-ǵuryp, sharıǵat jolymen jazylǵan jańa zańyn usynyp, el-jurttyń talqysyna salǵan. 73 baptan turatyn ereje qazaq ómi­rine, qazaq kózqarasyna saı jazyl­ǵanyn oqyp, ózińiz de baıqap, tú­sinýińizge bo­lady. Bul da Abaı­dyń otarlyq saıa­satqa qarsy kúres týdyrǵan ilim jolyn­daǵy erligi. Árıne, bilekpen emes, aqyl, parasat­pen ja­saǵan erlikti qadamy dep uqqanymyz abzal bo­lady.

Akademık Salyq Zıma­nov Abaıdy tulǵasy jónin­de: «Ǵasyrlar boıy qalyp­tas­qan ádet-ǵuryp, jol-jora erejelerine negizdelgen qa­zaq zańdarynyń kúshi áli de Reseı otarshylyq dáýi­rinde de joıyla qoımaǵan or­tada, olardy qazaq hal­qy­nyń birligi, tynyshtyǵy, bolashaǵy úshin jańa­sha kóz­qaraspen meılinshe paı­dalana bilgen, HIH ǵasyrdyń ekin­shi jartysynda ómir súr­gen iri tulǵa­lardyń aldy – Abaı. Onyń sheshen-bı retinde atqarǵan qyzmeti, jol-jora erejelerine engizgen jańa úlgileri kóshpeli qazaq halqynyń rýhanı ómiriniń damýyna edáýir áserin tıgizdi.

Abaıdy kúni búginge sheıin uly aqyn dep qarap kel­dik. Bul oryndy. Oryndy bolsa da jetkiliksiz. Uly aqyn óleń sózben beınelegen júrek syryn, tereń oıyn tek armany etip qaldyrmaǵan. Sol úshin kúresken. Sheshendik, bılik joly onyń ha­lyqtyq sana-bolmysty bıiktetýdegi negizgi quraly sanalǵan. Abaı – tutas tulǵa»,  – dep taný qajet­tigin aıtyp, Abaıdyń tulǵalyq qyryn ashyp, tarqata jazady. Teginde, Abaıdyń jer daýy, jesir daýy jáne aǵaıyn-týystyń qanaýshylyǵy jaıyn­daǵy keleńsiz isterge belsene aralasyp, sózimen yq­pal etip, aıbat kórsetip, ádildik ornatýy da sonyń kórinisi.

Sóz joq, Abaı Qunanbaıuly otarlyq bılikti unatqan da, súıgen de emes. Orys ádebıetin tanýy, aqyndaryn qurmetteýi bılikti unatty degen sóz emes. Abaı da qazaqtyń baıaǵy Aq Ordasynyń kóterilip, óz aldyna derbes el bolýyn tiledi. Sol tilegine jetýi úshin uldaryn orys tilinde bilim alýyna úgittedi. Onyń sol kezdegi oıyn aǵaıyn-týysy túsinbeı, Abaıdy tipti «orysshylsyń» dep te kinálaǵan. Abaıdyń úmiti – Ábdirahman bilim izdep, Peterbor baryp, ókpesine qurt túsirip, arman-tilegine jete almaı, qapııada kóz jumyp, ómirden ótýi  aqynnyń júregine qaıaý túsirgen eń úlken muń edi. Súıikti inisi Ospannyń myrzalyǵy men adaldyǵyna tánti bolyp, ony bıligine jaratyp-aq júrgende mezgilsiz kelgen baýyrdyń qa­zasy da opyndyrdy. Oryssha bilim alyp, mýzykaǵa áýestenip, aqyn ákedeı óleń jazyp, sóz órneginde óz qoltańbasyn anyq qaldyrǵan Maǵashtyń raqmettik dúnıege erte kósh bastaýy...  Abaıdyń kúreskerligine de, aqyndyǵyna da orasan zor qaıǵy bolǵan júrek muńy, kóńil sheri bolatyn.

Túzetpek edim zamandy,

Ózimdi tym-aq zor tutyp,  – dep ómiriniń sońǵy jyldarynda kúreskerliginiń baıansyzdyǵyn moıyndap, bárinen jerigen.

Abaı – azattyq jarshysy, tilekshisi. Onyń armanyn Ábishtiń qatarlas-zamandastary Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dý­latuly, Jaqyp Aqbaıuly, Halel Dosmu­hamed­uly bastaǵan oqyǵandar toby oryndaǵan. Azattyq kú­nin jaqyndatqan ultshyldar qatarynda Abaıdyń kindiginen óngen Týraǵul, Mekaıyl, Izkaıyl, súıikti ini Shákárim qajy men Kákitaı Ysqaquly da bar edi.

Abaı tilegi – Alash ıdeıasymen jalǵasqanyn ýaqyt ta kórsetip tur emes pe? Sondyqtan Abaı men Alash – qazaqtyń bútin bitimi.

 

P.S. Osy kúnderi biz Abaıdy tolyq tanı almaı júrgendikten, hakim týraly tek­ten-tekke halyqaralyq ártúrli pikir tara­typ, daýryǵyp júrmiz. Bul zor na­dan­dyq edi. Abaıdyń ortasy men aına­lasyn tanyp-bilsek, bas aqynnyń tul­ǵasyna qatysty shý shyǵarmaǵan bolar edik. Sondyqtan biz Abaı tulǵasyn ult­tyq kýltke aınaldyrǵan Alash oqyǵan­da­rynyń ádebı-mádenı qyzmeti haqyn­daǵy sózimizdi jalǵastyra bermek­piz...

Eldos TOQTARBAI,

Alashtanýshy, «Daryn» memlekettik jastar syılyǵynyń laýreaty

 

Sońǵy jańalyqtar