13 Tamyz, 11:23 2372 0 Tarıh Anar LEPESOVA

Álemdik sensaııa: kóne Túrkistan ornynan mektep jáne qysh buıymdar ehy tabyldy

Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi aýmaǵynan tarıhı nysandar tabyldy. Arhelogtar bul álemdik sensaııalyq jańalyq ekenin málim etti.

«Eski Túrkistan qalasynyń kóne shahrıstanynan XVIII-XIX ǵasyrlarǵa tán kerýen saraı, monsha, keramıkalyq eh, mektep oryndary jáne Jeti ata qaqpasyna deıingi ortaǵasyrlyq magıstraldy kóshe boıynan handardyń namaz oqıtyn jeke bólmesi men áskerı munaralar, qonaq qabyldaıtyn bólmeler tabyldy», delingen «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń habarlamasynda.

Tákııa qaqpasynyń janynan tabylǵan úlken kerýen saraıda - qujattar men baǵaly zattar saqtaıtyn arnaıy qýystar, qabyldaý bólmesi, aýlasy men qoımalary, kerýenshiler turatyn bólmeleri, namazhanasy, «múrıchá» dep atalatyn bir bólmeli monshasy bar.

Sonymen qatar zertteýshiler kóne Túrkistanda alǵashqy mektepti tapty. Mektep aýlasynyń ekige bólinýi bir jaǵynda ul, ekinshi jaǵynda qyz balalar oqyǵanyn kórsetedi. Munda syrttan kelgen balalardyń jatyp oqýyna arnalǵan bólmeleri bar. Sondaı aq, Qazaqstanda alǵash ret qysh ydys jasaıtyn eh tabyldy.

«Úlken kólemdegi qysh (keramıka) buıymdar shyǵaratyn orynnyń anyqtalýy sensaııalyq oqıǵa deýge bolady. Iasaýı kesenesi aýmaǵynda ornalasqan qysh buıymdaryn daıyndaıtyn keń aýqymdy keshende saz ıleıtin, ydys-aıaq jasaıtyn, keptiretin, kúıdiretin, saqtaıtyn oryndardyń barlyǵy qarastyrylǵan», delingen habarlamada.

Shahrıstannan tabylǵan kishigirim monsha qurylysy birneshe bólmelerden turady. Sý rezervýary sııaqty – sardoba da saqtalǵan. Ereksheligi qurylystan bólek qyzmetkerler úshin arnaıy bólmeleri bar. Emdik qasıeti bar tunbalar daıyndaıtyn vanna sııaqty ydys ta saqtalǵan.

Arheologııalyq qazba jumystary QR Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń bastamasymen «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń damý tujyrymdamasyna sáıkes júzege asyrylýda.

Zertteý jumystarymen Qazaq ǵylymı-zertteý mádenıet ınstıtýty men «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń tarıhshy, ǵalym, arheolog mamandary aınalysyp keledi.

 

Sońǵy jańalyqtar