6 Tamyz, 17:56 647 0 Týrızm Túrkistan Gazeti

Túrkistan tarıhı týrızmniń oshaǵy bolýy kerek

Bıyl Túrkistan oblysynyń qurylǵanyna eki jyl toldy. Bizge pikir bildirgen sarapshylar oblystyń ekonomıkalyq áleýetin, Maqtaaraldaǵy sý tasqynynan bolǵan apattarǵa qatysty óz oıyn aıtty.

Shekaradaǵy sý qoımasyn Qazaqstan men Ózbekstan birdeı qadaǵalaýy tıis – Temirhan Medetbek

Aqyn, memlekettik syılyqtyń ıe­geri Temirhan Medetbek azyn-aýlaq kem-ketikter bola beredi, bastysy Túr­ki­standy oblys retinde saqtaý keregin jáne Ózbekstanmen shekaradaǵy sý qoımasyn eki el birdeı qadaǵalaý keregin aıtty.

– Túrkistan oblysynyń jeke oblys bo­lyp qurylǵanyna qýanǵandardyń biri­min. Tipti, keshigip qaldyq desek te bolady. Budan da erterek qımyldaý kerek edi. Degenmen jaqsylyqtyń ertesi men keshi joq. Men ózim osy oblystyń týmasymyn. Azyn-aýlaq kem-ketikter bola beredi. Bir úıden ekinshi úıge kóshseń de ońaı emes. Onyń qasynda oblys ortalyǵyn bir qaladan ekinshi qalaǵa aýystyrý ájeptáýir jumys. Kósh júre túzeledi ǵoı. Arystaǵy jarylys, Maqtaaraldaǵy sý tasqyny, koronavırýs indeti halyqty biraz eńsiretip tas­taǵany ras, – deıdi Temirhan Medetbek.

Memlekettik syılyqtyń ıegeri osy rette oblys ortalyǵynan qashyq jat­qan aýdandarmen qarym-qatynasty, ıaǵ­nı logıstıka quraldaryn kóbeıtý kerek dep otyr.

– Túrkistan oblysynda jol máselesi bar. Bul jerde Maqtaaraldyń oblys or­ta­lyǵynan qashyq jatqanyn aıta alamyn. Syrdarııanyń arǵy jolymen bolsyn, bergi jolymen bolsyn qashyqtyqty jaqyndatý jaǵyn oılastyrý kerek. Men ózim Mań­ǵystaýda 25 jyl turǵanmyn. Oblys orta­lyǵy Aqtaýdan alys ornalasqan aýyldar kóp. Bir sheti anaý Gýrevtiń bir jaǵynda, bir sheti Túrkimenstanmen shekaraǵa tirelip jatyr. Bir jyldary Mańǵystaý qıynshy­lyqqa tap boldy dep oblysty jaýyp tas­taǵan. Qaıtadan amalsyz ashty. Sondyq­tan oblys ortalyǵy qashyq eken dep Túrki­stan­nan aıyrylyp qalmaý kerek. Qıyn­shylyqtardy jeńýge bolady. Joldy jaq­sartsa durys bolar edi. Sosyn avtobýs, poıyz, qysqa marshrýttardy jıiletip, qa­rym-qatynasty jedeldetý qajet. Túrkistan ózi Shymkentten 160 shaqyrym ǵana qashyqtyqta ornalasqan. Jalpy, Túrkistan oblysynyń bolashaǵynan úlken úmit kútemin, – deıdi aqyn.

Al kóktemde Maqtaaraldaǵy sý tas­qynynan keıin kelisimshartta eki eldi birdeı qadaǵalaýǵa quqyǵy bar degen pýnkt bolýy qajetin jáne bul máseleni prezıdentter ǵana sheshe alatynyn aıtty.

– Estip otyrmyz, sol burynǵydaı qyz­ǵan­shaqtyq jasap, sýyn jóndi bermeı, qoı­madan aǵyp ketken ǵoı. Qanaǵatsyzdyq de­gen sol emes pe? Bul bir jekelegen adam­dardyń nemese toptardyń tirshiligi. Endi olarmen kelisimshartqa otyrypty. Ári qaraı qaraımyz. Osyndaı jaǵdaıdy bol­dyrmaý úshin memlekettik dárejede sheshilýi tıis. Bul máseleni eki kórshiles oblystyń ákimderi emes, Toqaev pen Mırzıeev sóı­lesip, sheshý qajet. Talaı qoımalardy bile­min, etek jaǵynda eldimekender turady. Endi osy jaǵdaılar qaıtalanbasyn dese, eki jaq birdeı qadaǵalaýy kerek. Jalǵyz Ózbekstan emes, Qazaqstan tarapy da qada­ǵalap otyrsyn. Kelisimshartqa sondaı pýnkt­ter engizilýi shart, – deıdi qoǵam qaı­ratkeri.

Eki jylda Túrkistan qalasy alyp qurylystardyń mekenine aınaldy

Fılologııa ǵylymdarynyń kan­dı­daty, Qazaqstan Jýrnalıster oda­ǵynyń múshesi Noıabr Kenjeǵaraev Túr­kistan oblysyndaǵy jetistiktermen qatar prob­lemalardy da kóterdi.

– Elbasy Jarlyǵymen 2018 jylǵy 19 maýsymda  Túrkistan  oblysynyń qurylýy aza­mattardy túrli oı̆larǵa jetelegeni bel­gili. Biri quptasa, keı̆bireýler qarsy bolyp ta jatty. Sońǵy kezeńderi demokratııashyl kúshterdiń belsendiligimen Nazarbaev, qazaq eliniń astanasyn ońtústiktegi Almatydan, arqadaǵy Aqmolaǵa aýystyrǵandaǵy stra­te­gııalyq kóregendiligi syndy kóziri ekinshi márte Ońtústik Qazaqstan oblysy ataýyn ózgertip, oblys ortalyǵyn Túrkistan qala­syna aýystyrý týraly sheshimi, Elbasy erteńgi kúni prezıdenttikten ketse de, keı̆in­gi ýaqytta eldiń aldynda aýyz tolty­ryp aı̆typ, tarıhta jaqsy atpen qalý úshin jasalǵan strategııalyq, ımıdjdik, pıar qa­damy degender de boldy. Túrki jurtyna or­taq, rýhanı piri – Qoja Ahmet Iasaýımen qa­tar, qazaqtyń mańdaı̆yna bitken han­dary, sultan, bı, batyrlary jatqan qa­sıetti mekenge berilgen basymdyq Elba­synyń atyna jaǵylǵan barlyq kúı̆eden aqtap alady degen pikirler aı̆tyldy, – deıdi Noıabr Kenjeǵaraev.

Onyń aıtýynsha, mártebesi ózgergen sońǵy 2 jylda Túrkistan qalasy alyp qurylystardyń mekenine aınalyp, túrlenip sala berdi.

– Qalanyń ınfraqurylymy qarqyndy damı bastady. Túrki dúnıesiniń astanasy delinetin Túrkistannyń ekinshi tynysy ashyldy. Degenmen Túrkistan qalasynyń oblys ortalyǵy bolyp ózgertilýi, Myr­za­shól óńirindegi shalǵaı̆da jatqan Maqtaaral, Jetisaı̆, Keles, Saryaǵash, Shardara aýdan­dary úshin qıyndyqtar týǵyzǵany da anyq. Sońǵy kezderi 710 myń halqy bar osy 5 aýdannan jańadan Myrzashól oblysyn qurý keregi jóninde kóterilip jatqan bastamalar negizdi degen de oı̆ keledi. Onyń ústine osy jyldyń 1 mamyrynda Ózbek­stannyń Sardoba sý qoı̆masyndaǵy apattan keı̆in, Maqtaaral óńiriniń aýyldaryn sý basyp qalýy, she­kara­las aı̆maqta orna­lasqan aýdandardyń shoǵyrlanǵan, sheshilýi kerek máseleleri shash-etekten ekenin kór­setti. Atalmysh 5 aýdan elimizdiń qunarly topyraqty, agrarlyq aýdandary. Jerdi emgen halyq jyl saı̆yn sý tapshylyǵyn kóredi. Al sý máselesin shalǵaı̆daǵy Túr­ki­stanǵa (500 shaqyrymǵa jýyq) baryp sheshý qıyn sharýa, – deıdi ǵalym.

Sondaı̆-aq ol osy óńirdegi din, ıdeo­lo­gııa, bilim máselelerindegi ol­qy­lyq­tar bar ekenin aıtty.

– Qazirgi tańda Túrkistan qalasynda 175 nysannyń qurylysy júrip jatyr eken. Tarıhı qalamyz úshin óte qýanyshty jaǵdaı̆. Alaı̆da barlyq nazar men qarjy oblys ortalyǵyna bólinip, qalǵan óńirler kenje qalyp jatqany taǵy bar. Onyń bir kórinisi dep byltyrǵy áskerı qoı̆ma­lar­daǵy jarylystardan zardap shekken Arys aýdanyn aı̆týǵa bolady. Ekonomıkasy aýyl sharýashylyǵyna negizdelgen, iri ónerká­sipteri joq aýdan. Jarylystan keı̆in Úki­met «Arys qalasyn qalpyna keltirý já­ne jańǵyrtý baǵdarlamasyn» qabyldaýy ke­rek degen senim boldy. Ókinishke qaraı̆, qa­lany jańǵyrtýǵa arnalǵan Úkimettik baǵ­darlama joq bolyp shyqty. Qala ja­rylysqa deı̆ingi kelbetinen anaǵurlym jaq­sardy degenmen, keshendi damý stra­tegııasy men jospary joqqa uqsaı̆dy. Tarı­hı qala Túrkistannyń órkendep damyǵa­ny­na óńir jurtshylyǵy qýanbasa, renjimesi anyq, degenmen óńirdegi basqa da  aı̆maqtar­dyń qolaı̆lylyǵyn, damýyn, órkendeýin esten shyǵarmaı̆, qatar órbitý kerek, – deıdi Noıabr Kenjeǵaraev.

Daǵdarys ýaqytynda ınfraqurylymdyq jobalardy kóptep bastaý kerek – ekonomıst

GSB UIB bıznesti taldaý ortaly­ǵy­nyń sarapshysy, ekonomıst Maqsat Halyq Túrkistan oblysynyń qurylýynyń ekonomıkalyq jaǵynan qandaı paıdasy bar ekenin aıtty.

– Rasymen de, Túrkistan oblysynyń qurylýy oryndy boldy. Kóptegen kisiniń ıdeologııalyq máni bar degen pikirge kelisemin. Sonymen qatar ıdeologııalyq mánnen bólek, ekonomıkalyq jáne áleýmettik mańyzy bar ekenin de umytpaý kerek. Tizbelep aıtyp beretin bolsam, qazirgi tańda Túrkistan oblysynyń ortalyǵy Túrkistan qalasynyń órkendeýi men damýyna qaraıtyn bolsaq, eki jyldyń ishinde úlken ózgeristerdiń bolyp jat­qanyn baıqaımyz. Endi onyń aımaqtaryn­da ınfraqurylymdardyń jasaqtalýy, sol jerde joldardyń jasaqtalýy jáne qosym­sha turǵyn úılerdiń salynyp jatqany, árıne kóńilden shyǵady. Sondyqtan mun­daı tendenııanyń bolǵany durys, – deıdi Maq­sat Halyq. Onyń aıtýynsha, daǵdarys ýa­qytynda, ıaǵnı ekonomıkalyq krızıs, pan­demııa kezeńinde oblysty ınfraqury­lym jaǵynan jasaqtaý mańyzdy.

– Osy ınfraqurylymnyń ózi jol salý, elektr júıeleri men gaz tartý, qalany jab­dyqtaýmen retteý bul ekonomıkalyq mánge ıe.  Sonymen qatar qosymsha jumys ashyp jatqan jaǵdaıy bar. Sondyqtan da bul ha­lyqty qosymsha jumyspen qamta­ma­syz etetini anyq. Synshylar bul ýaqytsha maý­symdyq jumys qoı dep aıtyp jatady. Olardyń keltiretin mysaly, ınfraqury­lym bitken soń, qurylysta júrgender ju­mys­syz qalady. Biraq birden aıtqym keledi, daǵdarys ýaqytynda eki qolǵa bir kúrek ta­bylǵany jaqsy emes pe? Osyndaı qıyn kezeńde jumys tabýdyń tıimdi tetigi. Osyn­daı ınfraqurylymǵa baılanysty jáne turǵyn úıge qatysty kóptegen joba júzege asyrylýy kerek. Sáıkesinshe, memleket ju­mysynan aıyrylyp qalǵan azamattary­myz­dy balamaly jumyspen qamtýdyń jol­daryn sheshedi. Keıin ekonomıka qal­pyna kelgen kezde ınfraqurylym eko­no­mıkalyq ósimge ımpýls beredi. Sondyqtan onyń uzaqmerzimdi jospar turǵysynan mańyzy joǵary, – deıdi ekonomıst. Onyń aıtýynsha, daǵdarys ýaqytynda ınfra­qu­rylymdyq jobalardy kóptep bastaý ke­rek. Turǵyn úı salýdy da qolǵa alǵan du­rys dep otyr.

– Árıne, halyqtyń qazir satyp alý múmkindigi joǵary emes. Degenmen de, bul jobalar biraz jumys ornyn ashatyny anyq. Ekinshisi, týrızm máselesi. Bul óńirde tarıhı oryndar, tabıǵaty tamasha jerler óte kóp. Sondyqtan ishki týrızmdi damytý boıynsha úlken qadamdar jasaýǵa bolady. Ásirese, ınfraqurylymdy rettese, kelý­shiler sany artar edi. Úshinshisi,  adam kapı­talynyń áleýeti joǵary. Bul óńirde halyq tyǵyz ornalasqan. Biraq halyqtyń ortasha jalaqysy tómen óńirlerdiń biri. Sondyq­tan halyqtyń tabysyn arttyrý, ortasha jalaqyny kóbeıtý máselesin retteý qajet. Bul árıne, memleket tarapynan oryn­da­latyn dúnıe. Eń tómengi jalaqyny 42 500 emes, 70 myń qylyp qoıý kerek degen usy­nys daıyndap jatyrmyz. Odan keıin orta­sha jalaqyny arttyrýǵa tıispiz. Tabys art­qan saıyn ekonomıkamyz da qaryshtap da­mı beredi, – deıdi GSB UIB bıznesti taldaý or­talyǵynyń sarapshysy. Ol sonymen qa­tar, aýyl sharýashylyǵy máselesi de ózekti eke­nin atap ótti.

– Bul jerde aýyl sharýashylyǵymen aı­nalysýǵa aýa raıy qolaıly. Kókónis, jemis-jıdek ósiremin dese, qıyndyq joq. Tek tótenshe jaǵdaıda qyryqqabattardyń dala­da bosqa shirip ketkenin kórdik. Son­dyq­tan bul jerde problema aglomeraııany damytý. Iri qalalardy tıimdi qamtamasyz etý.  Aımaqtardyń taza tabıǵı ónimimen iri qalalardy qamtamasyz etýdiń logıstı­kalyq tizbekterin uıymdastyrý. Ókinishke qaraı, buǵan deıingi jyldarda kamazdar ózderi alyp ketip júrgen. Sharýalar soǵan úırenip qalǵan. Endigi jerde ol sharýashy­lyq uıymdastyrý azamattarǵa belgili dáre­jede biliktilik qajet. Bir jaǵynan bul – ıfrlandyrý. Ónimderin sýpermarket, tutynýshyǵa deıin jetkizýdiń logıstıka­lyq tizbekterin uıymdastyrýdyń jańa tehnologııasy kerek. Osyndaı utymdy she­shimder bolsa negizinen bul óńir damıtyn bolady, – deıdi Maqsat Halyq.

Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi týrıstik habtyń ortalyǵy bolýy tıis

Ekonomıka ǵylymdarynyń doenti, belgili ekonomıst Baýyrjan Ysqa­qov Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iasaýı ke­se­nesin memlekettiń ishinde jeke sala retinde týrıstik habtyń ortalyǵy etip qalyp­tastyrý kerek degen usynys aıtty.

– Túrkistan oblysynyń qurylǵanyna 2 jyl boldy dep jatyrmyz ǵoı. Jalpy, táýel­sizdik jyldary birneshe oblystyń ortalyǵyn kóshirdik. Sondyqtan tájirıbe bar. Aqmola oblysynyń ortalyǵyn Kók­she­taýǵa, Almaty oblysynyń ortalyǵyn Tal­dyqorǵanǵa aýystyrdyq. Óıtkeni bul qa­lalar bir kezderi oblys ortalyǵy már­tebesinen aıyrylyp, basqa oblystyń orta­ly­ǵyna qaraǵan kezde ekonomıkasy tó­mendep ketkeni belgili. 1997 jyldary son­daı jaǵdaı bolǵanyn jaqsy bilesizder. Qa­zir Semeı osyndaı jaǵdaıdy bastan ke­ship otyr. Sondyqtan dotaııalyq qalaǵa aı­naldy. Taldyqorǵan men Kókshetaý ob­lysy ortalyǵy bolǵandyqtan, ekono­mı­ka­s­y kóterildi. Oblys ákimshiligi otyrady, qan­shama apparat barady. Túrkistan obly­synyń, Túrkistan qalasy bolýynyń bir­ne­she utymdy tusy bar. Oǵan árıne saıası, de­mografııalyq, ózbekterdiń qysymyna kóp ushyramaý kerek degen sekildi. Sonymen qatar ekonomıkalyq jaǵynan tıimdiligi bar, – deıdi Baýyrjan Ysqaqov. Onyń aı­týyn­­sha, Shymkent qala retinde ósti, endi Túr­kistandy damytýdyń tıimdi jaqtary bar.

– Shymkent úshinshi megapolıs. Osyǵan deıin oblys ortalyǵy boldy. Qanshama óndiris ortalyqtary ashyldy. Ózin-ózi qam­tıtyn qalaǵa jetkendikten respýblıkalyq qalaǵa aınaldyryp, oblys ortalyǵyn Túrkistanǵa kóshirdi. Qazir endi bul qalada oblys ákimshiligi otyr, kóptegen qurylys salynyp jatyr. Munyń, árıne ekonomı­kalyq jaǵynan qaıtarymy bar dep aıta alamyn. Sonymen qatar týrızmdi damytýǵa yq­paly tıeri anyq. Túrkistannyń sımvoly Qoja Ahmet Iasaýı kesenesiniń qaıta jón­deýden ótýi de sózimizdiń aıǵaǵy bolsa kerek. Infraqurylymdy jaqsartýǵa kóp­te­gen qarjy bólinip jatyr. Osynyń bári týrıstik habqa aınalýǵa múmkindik beredi,  – deıdi sarapshy. Qarjy mamanynyń aıtýyn­sha,Túrkistan oblysy qurylǵan kezde onyń qalyptasýyna dep 900 mıllıard teńgedeı qarajatty eseptegen.

– Onyń ishinde 400 mıllıardy respýb­lı­kalyq bıýdjetten, 30-40 mıllıardy jer­gilikti bıýdjetten, al jartysynan kóbi ın­vestıııalyq kózderden bolady dep jos­parlanǵan. Óıtkeni ınvestorlar qara­jat­taryn salý arqyly paıda kóre alady. Iaǵnı, salyqtyq jeńildikter, kanıkýldar beriledi. Sondyqtan qazirgi kezde ınvestorlar aýyl sharýshalyǵy, týrızm, basqa da salalardyń barlyǵyna qarjy quıyp jatyr,  – deıdi Baýyr­jan Ysqaqov. Ol osy rette óz usyny­syn da aıtty. Italııa sekildi tarıhı tý­rızmdi álemdik dárejege jetkizý kerek dep sanaıdy.

– Jalpy, buryn Ońtústik Qazaqstan ob­lysy bolǵanda jeńil ónerkásip, onyń ishinde maqta klasteriniń damyǵany belgili. Endi Túrkistan týrızmge kóńil bólýi kerek. Ási­rese, tarıhı týrızmdi qolǵa alǵan du­rys. Mundaıdy Italııaǵa barǵannan kó­rip júrmiz ǵoı. Sondaı álemdik dárejege jetkizýimiz kerek. Arnaıy baǵdarlama bol­ǵan durys, jergilikti bıýdjetten qarjy­lan­dyrýdyń qajeti joq. Qoja Ahmet Iasaýı ke­senesiniń tóńireginde arnaıy memleket­tik baǵdarlama qalyptasý kerek. Memle­ket­tik-jekemenshik áriptestik arqyly júzege asyrýǵa bolady. Jeke sektordy qyzyq­ty­ryp, osyǵan tartqan durys. Iaǵnı, Qoja Ah­met Iasaýı kesenesin memlekettiń ishinde jeke sala retinde týrıstik habtyń ortaly­ǵy etip, qalyptastyrý kerek degen usyny­sym bar. Aýyl sharýashylyǵy sekildi sala­lar jergilikti bıýdjetke túsim beretin bol­sa, týrızmnen túsetin qarajat arnaıy esepshoty bar ózin-ózi aqtaıtyndaı jeke bolsa degen usynysym bar. Iaǵnı, oblystyq bıýdjetke ketpegeni jaqsy. Sol jerdiń damýyna jumsalyp, habqa aınalatyndaı dáre­jege jetý kerek,  – deıdi ekonomıst.

Daıyndaǵan Erkebulan BEK

Sońǵy jańalyqtar