30 Shilde, 15:09 723 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Týraǵul myrza

Týraǵul myrza!

Ol osyndaı qurmetke ábden laıyq­­ty tulǵa. Onyń ómir jo­ly, taýqymetti taǵ­­dyry – Abaı men Alash degen bólin­bes, bir-birine maǵyna men mán ústemelep otyratyn rýh kıesin jalǵaǵan úmit jibi. Abaıdy qazaq aqyny retinde hám ultymyzdyń asyl tekti perzenti raıynda shetsiz-sheksiz súıgen Alash arystarymen oıaný dáýirinde, ulttyq uly bulqynys týǵan shýaqty mezette at ústinde júrgen Týraǵul áke amanatyn oryndaǵan, fánı ǵumyrdyń qyzyǵyn kóre almaı armanda ketken Ábish (Ábdirahman), Maǵash (Maǵaýııa), Aqylbaı aǵalarynyń kózindeı el-jurtyna qorǵan bolǵan er edi.

Týraǵul 1875 jyly týǵan. Jasy­nan bilgir ákeniń tárbıesimen danalyqqa úıir, esti sózdi uǵýǵa beıil. Dombyra, skrıpka sııaqty mýzykalyq aspaptarda sheber oınaǵan kánigi óner adamy.

Alash qaıratkeri Týraǵuldyń kózin kórgen zamandastary onyń adamgershiligi eren, kesek bol­mysty azamat bolǵanyn jazady. My­saly, «Týraǵul sózge sheshen, maıda tildi, bııazy sóıleıtin óte qabiletti bolǵan. Abaıdyń súıikti áıeli Áıgerimnen týǵan tuńǵysh uly. Men óz basym osy kúnge deıin er adamda Týraǵuldaı symbattyny kórgem joq. Men kórgende ol kisi uzyn boı­ly, deneli, qyzyl shyraıly, qoıý qara saqaldy, qara murtty, óte symbat­ty kisi. Úlkenderden estigenim sheshesine tart­qan deýshi edi», – dep jazǵan  Nııaz­bek Aldajarov aqsaqal. Parasatty, shyn zııaly Týraǵul.

Týraǵul el múddesi tarazyǵa tús­ken bulyńǵyr shaqta saıası ister­ge de qatysqan. 1917 jylǵy 5-13 jeltoq­sanda ótken Ekinshi jalpyqazaq sıezine delegat retinde shaqyrylǵan. «Alash» par­tııasynyń Semeı qalasyndaǵy bóli­miniń múshesi. Alash Orda úkimetiniń aty­nan Túrkistan qazaqtarymen kelis­sóz júrgizý maqsatyndaǵy Syrdarııa sıe­zi­ne qatysqan. Bul sıezde ol Baqty­kereı Qulmanuly, Mirjaqyp Dýlatuly syndy arystarmen qatar qazaq másele­sin sheshisken. Júsipbek pen Muhtarǵa de­meý kórsetip, «Abaı» jýrnalyn shy­ǵarys­qan.

1922 jyly Álıhan Bókeıhan, Mir­jaqyp Dýlatulymen qatar túrmege qa­ma­lyp, tórt aı abaqtyda otyrǵan. 1927 jyldyń kúzinde qaıta tutqyn­dalǵan. 1928 jylǵy 19 qarashadaǵy Semeı okrýgtik komıssııasynyń qaýlysymen baı, feodal retinde aıdalǵan. Qunanbaı qajynyń tuqymy jáne Alash Ordanyń múshesi dep aıyptalǵan. Nııazbek Alda­jarov aqsaqaldyń esteligine nazar aýdarsaq, Turash Qunanbaı sııaqty adamnyń nemeresi jáne Alashordany jaq­tady dep, 1928 jyly nebary otyz alty qaranyń múlkimen kámpiskelenip, Qostanaıǵa jer aýdarylǵan.

Turashtyń abaıtaný ǵylymyna qosqan qomaqty zor úlesi – «Ákem Abaı týraly» esteligi. Bul este­liktiń tarıhı da, ádebı de mán-maǵynasy óte keń. Birtýar Abaıdy tolyq tanýǵa, onyń minez-bolmysyn, shyǵarmashylyq kredosy men psıhologııasyn, jeke zerthanasyn tanýǵa múmkindik beretin ǵylymı sóz. Akademık Muhtar Áýezovtiń jeke ótinishimen jazylǵan bul estelik sovet zamanynda bir-eki ret qana jarııa­lanyp, keıinnen ǵylymı aınalymnan qa­lys qalsa da, Abaı týraly úlken ro­man-epopeıa jazǵan jazýshyǵa molynan qyzmet etkeni shyndyq.

Asylynda, Turashtyń esteligi ar­qyly aqyn óleńderiniń jazylý tarıhy, shyǵý sebebin anyq bilemiz. Ekin­shiden, estelikte ár óleńniń shaǵyn tarı­hynan bólek jazylǵan orny nemese jy­ly anyq aıtylǵan. Sosyn eń qymbat sóz – Abaıdyń jumys grafıgi, kisini qabyldaýy týraly máseleler. Osy sóz arqyly árqaısymyzdyń júregimizge jol tapqan aqyl-oı ıesiniń qandaı adam bolǵanyn oısha sıpattaı alamyz. Kóz aldymyzǵa anyq sulbaly Abaı beı­nesi elesteıtini sózsiz.

Alash týy kóterilgen kezeńde qa­zaq oqyǵandarymen birigip rý­hanı ómirge belsene aralasty. Sol jyl­dary ol buqaraǵa ádebı aýdarmashy re­tin­de keńinen tanylǵan bolatyn. Abaı­dyń Turashy Maksım Gorkııdiń «Chel­kash» áńgimesin alǵash ret qazaqshalaǵan («Tań» jýrnaly, 1924 jyl, №3-4). So­syn, A.Neverovtiń «Men ómirge jerikpin» (Máskeý, 1927), Djek Londonnyń «Bala­nyń erligi» (1927), B.Prýstyń «Ántek qy­ran» áńgimesin tárjimalaǵan. Sony­men qatar ár jyldary A.Beler­diń «Qol­daǵy maldardyń, qustardyń qurt aýrýy bolmaǵy jaıy» (1926), S.Pırı­dolınniń «Mal sharýasynyń nası­hat­tary» (1926), G.Speranskııdiń «Balaly áıel ne bilý kerek?» (1927) kitaptaryn aý­darypty.

Aýdarmashy Týraǵuldyń kitabyna ult kósemi, rýhanı qundylyq­tary­myzdyń jón-jobasyn daıarlaǵan  Máskeýdegi úı qamaqta otyrǵan bas ıdeo­log Álıhan Bókeıhan reenzııa jaz­ǵan. 1927 jylǵy «áıel teńdigi» jýr­naly­nyń №6 sanynda jaryq kórgen reen­zııaǵa qaraıyq: «Usaq janýarlar juq­paly aýrýdy taratady». Qazaqshalaǵan Abaıdyń Týraǵuly. Basqan Máskeý, 1927 jyl. Qazaqta tórden oryn alǵan, bas, jaıa, jambasty jegen juqpaly aýrý, oba, shýma, qaryn da qaıtalama súzek, bezgek, qurt aýrýy, qan súıek, teńge, qotyr, osylardyń bári bıt, búrge, qandala, shybyn, masa arqyly birden-birge juǵady. Bilim – aýrýdyń bári mıkrobtan bolady dep tapty. Mıkrob – aspapsyz kózge kórinbeıtin jándik. Bir tamshy sýda áldeneshe júz myńdap mıkrob bolady. Mıkrobtyń kólemin osydan baıqa. Mıkrob qanda, ishekte mıllıon­dap ósip, ý jasap, ýymen ózi jaılaǵan ján­dikti ýatady da aýrý osydan bolady. Bul kitapshada bıt, búrge, qandala, shy­byn, masa qaıda ósip-ónedi, qaıy­sysy  qan­daı aýrýdyń daıashysy, qaıtkende adam jaýdan qutylatyny jazylǵan»,  – dep jazady. «Qyr balasy» ádebı esimimen jazǵan syn pikirinde Alash serkesi Abaıdyń balasyn zor baǵalaıdy. «Turash qazaqtyń turmysynyń tamyryn ustaı biletin, qazaqtyń qolynan keletin aıla-amaldy jazǵan. Kitaptyń tili túsinikti, jeńil jazylǵan. Oqýdaǵy balalar, hat biletin áıelder bul kitapty oqysa, ar­tyq is bolady» dep jazýy sonyń naqty dáleli.

Ádebı biligi men toqyǵany kóp aza­mat D.Londonnyń «Martın Iden» romanyn aýdarǵan, biraq qoljaz­basy saqtalmaǵan. Alash arysy Názir Tórequluly basqarǵan Máskeýdegi «Kindik» baspasynyń turaqty avtory bolǵan ol budan bólek taǵy basqa ádebı týyndylardy aýdaryp jazǵan da bolýy múmkin. Ol stalındik bıliktiń qandy qyzyl quryǵyna ilinbegende kóp eńbek eter me edi? Ásirese, ákesi Abaı týraly, onyń aqyndyǵy týraly júıeli sóz, ǵylymı bási bólek oılaryn jazatyny anyq edi.

Qýǵynnyń soıylyn tartyp, aza­byn kórgen Turash otbasymen Shym­kentke de aıdalǵan. Onyń eń sońǵy tura­ǵy sol – Shymkent eken. 1934 jyl­ǵy 6 naýryzda Týraǵul er dúnıemen qosh­tasqan-dy. Onyń súıegi Shymkent­tegi qorǵasyn zaýytynyń astynda qal­ǵan eken.

Saıyp kelgende, Týraǵul – Abaı men Alash degen úlken tarıhı oqıǵa­nyń tiregi, dánekeri. Tý kótergen er dárgeıinde azattyq ıdeıasyn bar jan-tánimen qoldaǵan, Alash rýhanııaty men ǵylymy, ádebıeti jolynda qolyna qalam ustap, júrek sózin qaǵaz betine túsirgen mádenıet qaıratkeri.

 

Eldos TOQTARBAI

 

Sońǵy jańalyqtar