30 Shilde, 14:47 925 0 Densaýlyq Anar LEPESOVA

Búgingi kúnniń qaharmany – dáriger

Bul kúnderi dáriger týraly pikir kóp el arasynda. Bireýler jerge syıǵyzbaı maqtap jatsa, ekinshileri  jerden alyp, jerge salyp dattap, qaralap jatady. Ómirdiń ózi solaı ǵoı. Adamnyń ala-qulasy bolǵannan keıin, dárigerlerdiń arasynda da kemshilikter, minezi yńǵaısyz, tipti dóreki dárigerler tabylady. Kópshilik qoı. Biraq bir-eki dáriger sondaı eken dep barlyǵyna kúıe jaǵý orynsyz bolar. Osyndaı oı ústinde otyrǵanymda esime erterekte bir basylymnan oqyǵan myna bir oqıǵa eriksiz oıǵa keldi.

...Tún ishi. Beımezgil ýaqytta saqa dá­riger-hırýrgtyń úıine telefon shalynady. Aýrýhanadaǵy kezekshi jas hırýrg asyp-sasyp: «Aǵa, sizdiń kómegińiz kerek. Mashına jibere­miz. Tezirek aýrýhanaǵa jetpeseńiz, aýyr jaraqatpen túsken aýrýǵa ota ja­saý­ǵa meniń batylym jetpeı tur. Táji­rıbem de shamaly ekenin bilesiz  ǵoı. Kómegińiz ke­rek, aǵa...».

– Jaraıdy, men qazir óz kóligimmen je­temin. Sen aýrýdy dáriger-aneste­zıo­log­qa kórset te,  ota bólimine kótere  ber, – dep dáriger-hırýrg tez jınala bastady.

Ota bólimine engende operaııa sto­lynda óńi shúbereteı bop-boz jas jigit su­lyq jatyr edi. Tizbekterden kók tamy­ryna dári-dármek tamshylap tur.

– Aǵa, tezirek qolǵa almasaq, qan qy­sy­my tómen, júrek soǵysy tym jıi, jo­ǵal­typ alý qaýpi mol, – dep anestezıo­log naýqasqa jedel ıntýbaııa jasap, tynys berý  apparatyna qosyp jatyr.

– Erıtroıti men gemoglobıni qandaı eken? Qan kóp joǵaltqan sekildi.  Qan or­talyǵymen habarlasyp, erıtorıtarlyq massa jáne tońazytylǵan plazma (qan sa­rysýy) aldyryńdar. Ota jasaýdy ýaqyt jibermeı biz bastaı bereıik, – dep saqa hırýrg  shapshań qımyldap, tez-tez qol­daryn jýyp, ústine sterıldi halat ilip, qoldaryna rezeńke qolǵap  kıip otany bas­tap ketti. Operaııa kúrdeli bolyp, ony aıaq­taǵansha biraz ýaqyt ótti. Ábden silik­pesi shyǵyp otany aıaqtaǵan hırýrgtar aq jeleńderin sheship, mańdaıynan sor­ǵala­ǵan terdi súrtip terezege qarasa, tún túń­ligi túrilip, búkil álem nurǵa bólenip, tań sibirlep atyp keledi eken.

– Otanyń protokolyn ózim jazamyn. Sen­der aýrýdyń  jaǵdaıyna qarańdar. Qan qysymyn qadaǵalap, baqylap turyńdar. Qajetti dári-dármekterdi esh aıamańdar, jas jigit eken. Ota uzaq bolsa da oryndy ótti, endi onyń ómirin qalaıda saqtap qalýy­myz kerek, – dep tájirıbeli dáriger-hırýrg áriptesterine nusqaý berip, úıine jınaldy. Ota bóliminen syrtqa shyǵar esik aldynda turǵan adamdarǵa esh kóńil ból­meı, suraqtaryna  jaýap qatpaı, tez-tez basyp syrtty bettep, asyǵys kete bardy.

– Myna dáriger qandaı meıirimsiz, má­denıetsiz, qatygez jan. Bizdiń suraǵymyzǵa bir aýyz jaýap bermeı, bir sát bógelmeı, qa­symyzdan selt etpeı óte shyqty. Ózinde adam­ǵa degen qasıet, sezim, júrek bar ma?  Mun­daı tasjúrek dáriger de bolady eken-aý-á?! – dep daýryǵa, shý etip, ashý-ókpelerin aı­typ jatqan álgi topqa taıap qalǵan jas dáriger:

– Keshirińizder. Aǵamyzdy beker sógip, ba­laǵattap jatyrsyzdar. Ol ortamyzdaǵy eń tájirıbeli maman-hırýrg, adamgershiligi j­oǵary, mádenıeti mol, syıly dáriger. Ke­she onyń kenje qyzy jol apatyna tú­sip, ókinishke qaraı, sodan kóz jumdy. Búgin jerleý rásimi. Sondyqtan, ýaqyt tap­shylyǵynan,  aǵamyz sizdermen sóı­lesýge múmkinshiligi bolmady. Ol áriptesi­miz basyna túsken aýyr qaıǵysyn jeńip, bar jumys-tirshiligin jıyp tastap, tún ishinde kelip, ózi ota jasap bergenine raq­met aıtyńyzdar. Ony durys túsinińizder. Basqasha bolýy da múmkin edi ǵoı. Eger olaı bolmaǵanda ne ister edik? Júrińizder, ordınatorlar bólmesine. Barlyq jaıdy túsindiremiz...

Bul bir dárigerdiń ómirinde bolǵan bir ǵana oqıǵa. Baıqaǵan bolarsyzdar, aýrý úshin, onyń densaýlyǵyn saqtap, ajal tyrnaǵynan arashalap qalý úshin olar barlyq  dúnıeni umytýǵa daıyn. Tipti, ózi­niń basyndaǵy qaıǵy-qasiretti de sy­dyryp tastap, ýaqytpen sanaspaı, qa­jetti dárigerlik járdem berýge qol sozady. Dárigerlik paryz, tańdaǵan mamandyǵyna adal bolý  degen, sirá, osy bolý kerek.

Densaýlyǵy syzat bergen, abaısyzda ja­raqat alǵan adam dárigerdiń kómegine júgi­nedi. Ondaı janyn shúberekke túıip kel­gen kezde «Birinshi Qudaıǵa, ekinshi Sizge se­nip keldim, dáriger. Kómegińizdi aıamańyz. Kórer jaryǵymdy uzarta kórińiz», – dep jalynyp-jalbarynatyndary  ras.

Dárigerdiń aldyna shıpa izdep kelgen jan­ǵa eń áýeli jyly sóz, jaıdary qabaq ke­rek. Qabaǵynan qar jaýyp, dóreki minez kórsetken dáriger men naýqas arasynda ózara túsinispeýshilik, senimsizdik paıda bo­la­dy.  Árbir dáriger adam janyn túsine­tin jaqsy psıholog bolǵany durys: kim­men qalaı sóılesý, oryndy jerde ázil-qal­jyń aıtyp, aýrýdyń kóńilin jadyratyp, boıyn­daǵy  ýaıymyn seıiltkeni jón. Dári­gerdiń keıbir naýqaspen birge qına­lyp, onyń emdeý jolyn izdep, mazasy ke­te­tin, júıkesi  syr berip, tún uıqysy qasha­tyn (ásirese, kúrdeli ota jasaǵan  hı­rýrg­tardyń, gınekologtardyń) kezderi az emes.

«Dárigerlik – sanany sarǵaıtatyn aza­by da, janyńdy jadyratar ǵajaby da mol uly mamandyq» deýshi edi aqtóbelik belgili hı­rýrg, professor, akademık, marqum Na­maz Izimbergenov. Shynynda solaı, aýrýǵa  degen shıpagerlik eńbegiń aqtalyp, naýqas aýrýynan aıyǵyp, aıaǵyna tik turyp, otbasyna ketip bara jatyp: «raqmet sizge, dáriger!»  dep rızashylyǵyn bildirip jatsa, dárigerdiń kóńili tasyp, mártebesi ósip qa­lady. Al isi kerisinshe bolyp jatsa, aýrý­men jáne onyń jaqyndarymen birge jany kúızeledi, kóńili jabyrqaıdy, júıkesi juqarady, uıqysy qashady, tipti, keıde aýyr depressııaǵa shaldyǵady.  Ne degenmen onda da júrek bar, sezim bar, júıke bar, jan bar.  Álgi «bul qazaq myń ólip, myń tirilgen» degendeı, dáriger de aýrýmen birge qınalyp, birge qýanady.

Kesirli keselden qalaı saqtanamyz dep ha­lyq úreılenip júrgen kezde Jambyl oblystyq kópsalaly aýrýhana ákimdik sheshimimen ýaqytsha ınfekııalyq aýrý­ha­naǵa aınaldyryldy. Óıtkeni ýaqyt ta­la­by solaı boldy. Juqpaly aýrýlar aýrý­­hanasy, oblystyq ftızıopý­lmo­nologııa emdeý ortalyǵy jáne de qaladaǵy basqa emdeý oryndarynda oryn tapshy bo­lyp, pnevmonııaǵa shaldyqqan  naý­qastar top-top bolyp kúndiz-túni túsip jatty. Aýrýhana ujymynyń dárigerleri men meıirgerleri, sanıtarlar jáne de bas­qa qyzmetkerler qoldaryn qýsyryp qa­rap otyrmaı, birden basqa qatań ka­ran­tındik rejımge, jumys tártibine osylaı tez arada kóshýge májbúr boldy. Ásirese, anestezıolog-reanımatolog dárigerlerge túsken salmaq aýyr edi. Sol jankeshtilik­pen eńbek etken, ózderine tónip turǵan indetten esh taısalmaı, aýyr naýqastardy ajal tyrnaǵynan arashalap júrgen  me­dıına qyzmetkerleriniń birnesheýin áń­gi­mege tarttyq.

 

Ernest BAQAEV, dáriger-anestezıolog:

Bul jaı ǵana pnevmonııa emes, búkil aǵzanyń aýrýy

–Shyndyǵymdy aıtaıyn, bastap­qydan, aýrýhana karantınge jabylysymen úıimizge barmaı, aýrýhana janyndaǵy pansıonatta, qonaqúılerde qonyp júrmiz. Al­ǵashqyda naýqastar ústi-ústine tolassyz kelip jatty. Tańnyń qalaı atyp, keshtiń qa­laı batqanyn, qaı kún, saǵat neshe eke­nin bilmeıtinbiz. Eki-úsh  saǵattan ǵana uıyqtap júrdik. Adam qatty stress kezin­de uıqyny da umytady eken. Uıqyń keledi, biraq kózińdi jumǵan sátte hal ústindegi naýqas «kómektesshi maǵan, dáriger» dep kózderi jáýdirep, saǵan qarap turǵandaı bolady. Kórdik, bul indetti týǵyzatyn pále, óte jaýyz vırýs eken. Aǵzaǵa tús­kennen keıin tez arada shyǵyp bolmaıdy. Endi táýir bolyp kele jatyr degende qaıta bas kóteredi. Adamnyń psıhologııasyna keri áser etedi. COVID-19 qozdyratyn pnev­monııaǵa shaldyqqandarda qorqynysh sezimi basym bolady. Janarynan úreı kóresiń. Kirpigin qaqpastan saǵan qarap: «Meni myna tajaldan  aman alyp qalshy!» deıdi. Óńmenińnen ótip ketetin ondaı ja­nardy birinshi ret osy jerde kórdim. Bul dertke shaldyqqandar uıyqtamaıdy. «Uıyq­taıyn desem, bireý qylǵyndyratyn sekil­di» dep úreılenedi. Qany qoıýlana­tyny, ókpesine sý jınalatyny taǵy bar.

Pnevmonııa – aýrýdyń jalpy ataýy. Bi­raq bul jaı ǵana pnevmonııa emes, búkil aǵza­nyń aýrýy. Búırek, baýyr – bári zar­dap shegedi. Qant dıabetimen aýyratyn, bu­ryn ınsýlt alǵan, júrek ınfarktymen  aýyr­ǵan  adam bolsa, naýqasty alaqanǵa sal­ǵandaı kútemiz. Kóp nárse adamnyń ózi­ne de baılanysty. Keı adamdar birden úreı­ge boı aldyrady. Al endi bireýler kóńi­line múlde kúdik kirgizbeıdi. Aýrýdyń yrqyna kónbeı, qasqaıyp qarsy turady. Aqyry aýrýyn jeńip shyǵady.

Vırýs naýqastyń boıyndaǵy ózge aý­rýlaryn qozdyryp, sonyń saldarynan ajal sheńgelinen qutylmaǵandar da óte kóp boldy. Aldymyzǵa ózimizdiń  áriptes­teri­miz – dárigerler, feldsherler jáne de bas­qa tanystar qınalyp túsip jatty. Olar­dyń qazasyn kórý qıyn eken. Keı­birin óldi deýge de qımaısyń. Aqyrǵy sát­ke deıin úmitpen qyzmet ettik. Átteń, bar­lyǵy biz oılaǵandaı bola bermeıdi eken. Taǵdyrǵa qarsy kelý múmkin emes­tigin, dármensizdigimizdi moıyndap, júre­gimiz ezilip aýyrǵan sátter az bol­mady. Buryn minezim qatty dep oılaýshy edim, burynnan tanys, belgili áriptesterimniń kóz aldymda sheıit bolǵanyn esime tússe, kóz jasym tyıylmaıdy.  Qasiretke, qaı­ǵyǵa, ólimge qarsy keletin eshqandaı dú­nıe joq eken... Aldymyzǵa keletin ár naý­qastyń otbasy, týys-jaqyny bar. Sony oılap, tezirek saýyǵyp ketse eken dep tileısiń. Qaı dárigerdiń de, medbıkeniń de armany – naýqasty aıaǵyna turǵyzyp jiberý. Osyndaı qıyn sátte bizge qatty qoldaý tanytqan eriktilerge, qarapaıym qala turǵyndaryna ujym atynan alǵy­sym sheksiz. Qıyn kezdegi kishkentaı qol­daý júregińe jylý, boıyńa kúsh-qýat be­redi.

 

Baǵıla  DÁÝRENBEKOVA, meıirger:

Dáriger ózi qajyp tursa da, naýqasyn oılaıdy

– Biz qyzmet etetin Jambyl oblystyq kóp­salaly aýrýhanany basqa aýrýhana­lar­da oryn jetpeı qalǵan kezde ınfek­ııa­lyq aýrýhanaǵa aınaldyrǵanda kóbimiz tań­ǵalys bildirgenimiz ras. Aýrýhana qyz­metkerleriniń ol sátte indetke shaldyqqan naýqastardy  qalaı emdeý kerek ekeni jaı­ly túsinikteri az bolatyn.  Óıtkeni olar juqpaly aýrýlarmen buryn-sońdy ke­zikken emes jáne tájirıbeleri joqtyń qasy. Alǵashqyda qıyndyqtar az bolmady, naýqastarmen birge qınaldyq, júıkemiz syr berip, júregimiz aýyrdy, uıqymyz qash­ty, dármensizdigimizdi moıyndap naý­qastarmen birge ishteı jyladyq, biraq sabyr­lyqqa  salynyp, barlyǵyna tózdik. Ýaqyt óte kele aýyr jumysqa da úırendik.  Qazir jumys sál de bolsa bir júıege túsip qaldy. Naýqas sany da kúnnen-kúnge  azaı­ǵandaı. Árıne, qıyn kezder boldy. Bir mez­gilde birneshe adamnyń hali nasharlap ja­tady. Aýysymnan shyqqan kezde qasy­myz­daǵy qyzdarǵa kómek kerek bolady. Tastap kete almaısyń. Qansha jerden qı­nalsam da «jumystan ketemin» degen oı ba­syma kelmepti. Bizden em, kómek surap kelgenderdi kóziń qıyp qalaı tastap kete­siń? Eshkim májbúrlegen joq, bul ma­man­dyqty ózimiz tańdadyq emes pe?

Áriptesterime óte rızamyn. Bir de bi­reýi «sharshadym» demedi. Aýyryp júrse de jumysyn adal atqardy. Kezekshilikten shy­ǵyp, «meniń saǵatym bitti, demalýym kerek» dep ketip qalǵan eshkim bolmady. Kúni­ne  otyz-qyryq  naýqas túsip jatty. Vı­rýs­tyq pnevmonııamen aýyryp, tynysy tarylyp, demi jetpeı túsken jaǵdaılary aýyr naýqastar óte kóp boldy. Olardy der kezinde ottegi tizbegine qospasań, tunshy­ǵyp qalýy ábden múmkin. Zyr júgirip jú­rip,  qoldan kelgen járdemimizdi aıamadyq.  Ezilip, egilip otyratyn ýaqytymyz bolǵan joq. «Qıyndyqtyń bárin jeńip shyǵamyz», – dep tyrystyq.

Pendeshilik qoı, deniń saý mamyrajaı kezde «aılyǵymdy alǵan soń mynany sa­typ alamyn», «osylaı istegim keledi», «ke­zekti demalysymda basqalar uqsap shetelge shyǵyp, demalǵym keledi» dep ylǵı birnár­seni josparlap, qııalǵa oryn berip, alǵa  talpynyp júresiń. Biraq densaýlyǵyń bol­masa, bári de jaıyna qalady eken. «Bas­ty  baılyq – densaýlyq» dep qazaq atam beker aıtpaıdy eken. Eń basty nárse – densaýlyǵyń, otbasyńnyń bútindigi ekenin bil­dim. Óz basym pandemııanyń «arqa­syn­da» baqyt degen tym qarapaıym nárseler­den turatynyn uqtym. Tezirek bul aty ja­man aýyr indetten el-jurtymyz qutyl­sa eken, mamyrajaı «beıbit» zaman ornasa eken.

Kezinde orystyń ǵalym-dárigeri  N.Petrov «Dáriger aýrýǵa óziniń bilgenin ǵana bermeıdi, ol sonymen qatar óziniń jaqsy ishki sezimderin, tilektestigin, júrektegi  sezim­taldyǵyn beredi»  degen eken. Kórip otyr­syzdar,  dáriger bolý, medbıkelik ma­man­dyqqa ómirin arnaý kim bolsa sonyń qolynan kele bermeıdi. Ol úshin tańdaǵan sol mamandyǵyńdy súıý kerek, berile eń­bek etý kerek. Jastarǵa, mekteptiń jas tú­­­lekterine aıtarym, mamandyq tańdar aldyn­da qatelikke urynbaǵanymyz jón. Oı­lanyp, tolǵanyp, úlkendermen, maman­dar­men aqyldasyp, oı tarazysyna salyp bar­yp qana bolashaq  mamandyǵyńdy tańda.

Adam ómirinde eki nárseden qatelespeý kerek: Birinshi – ózińe ómirlik serik, jar tańdaýdan. Ekinshi – baǵyńdy ashatyn, ár­daıym júregińdi jylytyp, rahat sezimge bóleıtin, kúsh-qaırat beretin  mamandyq tańdaýdan. Eger osy ekeýi bir adamnyń boıynan tabylyp jatsa – ol eń baqytty jan. Osy esińizde bolsyn!

 

 Saǵyndyq ORDABEKOV,

dáriger-hırýrg, medıına ǵylymdarynyń doktory, professor, densaýlyq saqtaý salasynyń úzdigi,

 Jýrnalıster odaǵynyń múshesi

Sońǵy jańalyqtar