23 Shilde, 09:17 981 0 Saıasat Araılym Bımendıeva

Halyqtyń senimi bárinen de mańyzdy

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Halyq únine qulaq asatyn memleket»  tujyrymdamasy kóptegen máselege qozǵaý salyp, qalyń el tarapynan qoldaý taýyp otyr. Qarapaıym jurt kókeıdegi muń-zary men ótinish-shaǵymynyń memleket qulaǵyna jetkenin qalaıdy. Prezıdenttiń bastamasymen byltyr Prezıdent Ákimshiliginiń ótinishterdi qaraýdy baqylaý bólimi qurylǵany esimizde. Sodan bergi bir jyl ýaqyt ishinde bólim qansha adamnyń máselesin sheshýge kómektesti, halyq únine qulaq asatyn memleketti qalyptastyrýdaǵy jumysy qandaı nátıje berdi degen suraqtarǵa bólim basshysynyń orynbasary Danııar Qadyrov jaýap berdi.

– Memleket basshysynyń tujyrym­da­masy azamattar men memleket arasyndaǵy dıa­logtyń, ózara baılanys pen yntymaq­tastyqtyń jańa negizin quraıdy. Azamat­tar ótinishine jedel ári tıimdi jaýap berý –tujyrymdamanyń bir aspektisi ǵana. Halyqpen tikeleı jumys isteı júrip kóptegen adam úshin Prezıdent Ákim­shi­liginiń Qabyldaý bólimi  máselesin sheshýdiń sońǵy úmiti ekenine kýá boldym. Olar bizge úlken senimmen keledi, sondyqtan jaýap­ker­shilikti sezine otyryp, máseleni sheshýdiń zańdy múmkindigin tabýǵa tyrysamyz. Bólim ashylyp, jumys istegen bir jyldan keıin biz belgili nátıjege jettik dep senimmen aıta alamyn, – deıdi Danııar Qadyrov.

Onyń aıtýynsha, Bólim azamattar men memlekettik organdar arasyndaǵy baıla­nys sapasyn arttyrý úshin halyqtan kel­gen ótinish-shaǵymdarmen jumys isteýdiń biregeı ekojúıesin qurýdy kóz­deıdi. Bólimniń mindeti – memlekettik or­gan­dar men halyq arasyndaǵy ózara áre­kettes­tiktiń túbegeıli jańa sapasyn qa­lyp­tastyrý.

«Bólim azamattardy qabyldaýdyń eki formatyn qarastyrady: Prezıdent Ákimshiliginiń front-keńsesindegi qabyldaý jáne Prezıdent kómekshisiniń  kóshpeli qabyldaýy. Qabyldaýǵa jazylǵan  kez kel­gen azamattyń tańdaý jasaý quqyǵy bar, ıaǵnı ol Nur-Sultanǵa kelip ótinishin aýyzsha aıta alady nemese óz óńirindegi ákimdik pen Prezıdent Ákimshiliginiń front-keńsesi arasyndaǵy beınekonfe­ren­ııa  arqyly qabyldaýǵa qatysa alady. Sonymen qatar ózi turatyn óńirde Prezı­dent kómekshisi kóshpeli qabyldaý ótkizgen­de qabyldaýyna kire alady.  Eger adamnyń densaýlyǵy, qarjylyq, otbasylyq jaǵ­daıy nemese ýaqytynyń jetispeýi syndy sebepterge baılanysty Nur-Sultanǵa kelýge múmkindigi bolmasa da, biz oǵan árdaıym qoljetimdimiz. Bul, ásirese Nur-Sultan qalasyna, Prezıdent Ákimshiliginiń front-keńsesine kelýge qarjylyq múmkin­digi joq áleýmettiń álsiz azamatta­ry­na qatys­ty», – deıdi ol.

Jalpy, bólimde azamattardy qabyldaý­dy Prezıdenttiń kómekshisi nemese onyń orynbasarlary ǵana júrgizedi. Ótinishti qaraýǵa quzyretine belgili bir azamattyń ótinishin qaraý máselesi kiretin memlekettik organ ókilderi de qatysady.  Ótinish berýshiniń kótergen máselesi sol jerde sheshiletin jaǵdaılar da kezdesedi eken.

Bólim basshysynyń orynbasary bir­lesken jumysqa azamattyq qoǵam ıns­tıtýttary da tartylǵanyn aıtty. Qazaq­stan Zańgerler palatalary qaýymdastyǵy­nyń ókilderi kelip túsken ótinishterge táýelsiz saraptama júrgizip, tıisti qory­tyndy daıyndaıdy, ol qorytyndy pro­kýratýra, quqyq qorǵaý, ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa jiberiledi. Bul oraıda byltyr qalyptasqan tájirı­beniń joǵary tıimdiligin atap ótýge bolady.  Mysaly, jekelegen ótinishter boıynsha, azamattyq qoǵammen ózara árekettesýdiń arqasynda prokýrordyń áreket etý akti­lerin engizýge qol jetkizildi, al sot organ­dary aldyńǵy sot sheshimderin qaıta qara­dy. Sonymen qatar azamattardy qabyldaý kezinde tartylǵan zańgerler myńǵa jýyq tegin zańgerlik keńes bergen.

Bólim jumys istegen bir jyldyń ishinde qabyldaýǵa 1 777 azamat kelgen. Al 2019 jyl­­dyń 21 qarashasynda bólim basta­masymen tuńǵysh ret Biryńǵaı qabyldaý kúni ótkizildi. Ol kúni ortalyq memlekettik organdardyń basshylary men barlyq deńgeıdegi ákimder azamattardy jeke qabyldady. Biryńǵaı qabyldaý kúninde respýblıka boıynsha qabyldaý organ­dary­na 14 myńnan astam adam júginipti.

Bólim búgingi tańda pandemııaǵa baıla­nys­ty ótinishterdi beınekonferenııa arqyly  qabyldap jatyr. Al Prezıdentke óti­nish aıtýshylar sany kóp-aq. Mysaly, maý­sym aıynda Prezıdent kómekshisi Ta­mara Dúısenova elimizdiń 7 óńirinen 55 adam­dy qabyldady. Búgingi qıyn kezeńde óti­nishterdiń arasynda shuǵyl sheshýdi ta­lap etetinderin saraptaý kúsheıtildi jáne ol máseleni jedel túrde sheshýge nazar aý­da­rylady. Sebebi bólimniń negizgi mindeti – osynaý qıyn kezeńde ótinishterdi sapaly jáne ýaqytyly qaraýdy qamtamasyz etý.

Bólim azamattardy qabyldap, ótinishin qaraýdan bólek, aı saıyn memlekettik organdardyń azamattardy qalaı  qabyl­daıtynyna da baqylaý júrgizedi. Eger memlekettik organdardyń arasynda azamat­tarǵa arnap qabyldaý ótkizbeıtin nemese azamattardy qabyldaýǵa tirkemeı jatqany týraly derekti anyqtasa, birden ol máse­leni zerttep, naqty shara qabyldanady. Bola­shaqta bul tájirıbeni de oblys ákim­dik­teri deńgeıinde taratý josparlanyp otyr eken.

Danııar Qadyrovtyń aıtýynsha, bólimge túsken ótinishterdiń 47 paıyzy Almaty, Aq­mola, Qostanaı, Jambyl jáne Túrkistan oblystarynan kelgen.  Olardyń basym bóligi (68,8%) kommýnaldyq qyzmet, áleý­mettik qorǵaý, turǵyn úı jáne jer má­se­lelerin kóterdi.

– Azamattardyń kóteretin máseleni al­dyn ala jan-jaqty zerttep alǵany ózde­rine paıdaly. Qabyldaý sol azamattardyń ózi muqııat daıyndalyp kelgen kezde ǵana maǵynaly bolatynyn aıtqym keledi, – deıdi ol.

Bólim ótinishterdi qaraý sapasyn jaq­sartýǵa basymdyq berip otyr. Eger birneshe azamattyń ótinishi bir-birin qaıtalaıtyn bolsa, onda bólimniń qoldaýymen mekemearalyq úılestirý júzege asyrylady, onyń ishinde naqty problemalar boıynsha jumys toptary qurylady. Mundaı my­sal­dy  úleskerler ótinishterine qatysty kel­tirý­ge bolady.  Bul rette bólim qyzmet­ker­leriniń usynysy boıynsha memlekettik organdardan bastapqy materıaldardy qalpyna keltirý jáne taldaý tájirıbesi engizildi. Ádette, bul ınspekııalyq hat­tamalar, sarapshylardyń pikirleri, oty­rystardyń hattamalary, tıptik kelisim­sharttar jáne t.b.

Osylaısha, memlekettik organdardyń ótinishterdi qaraý sapasyn baǵalaý bólimge berilgen jaýapqa ǵana emes, biraq mem­le­kettik organdar júrgizetin jumystardyń barlyq spektrine negizdeledi.

– Joǵaryda atap ótkenimdeı, qajet bol­ǵan jaǵdaıda ótinish berýshiniń suraǵy boıynsha, sondaı-aq memlekettik organ­dardyń jaýaptary boıynsha quqyqtyq saraptama júrgiziledi. Sonymen qatar bólim qyzmetkerleri memlekettik organ­dardyń dálelderin eki ret tekserý úshin ótinish berýshilermen mindetti túrde baılanysqa shyǵady. Turǵyndar ótinishine negizdelgen máseleler sheshilgen soń  shaǵym jıi aıtylatyn qurylymnyń jumysyna  shaǵyn tergeý júrgizemiz. Sebebi biz kó­terilgen máselelerdiń  túpki sebebin anyq­taýǵa tyrysamyz. Sondaı jaǵdaıda kóbine-kóp adamı faktorǵa tap bolamyz, ıaǵnı bireý  qyzmetine nemquraıdy qaraıdy, qa­telik jiberedi, laýazymyn teris paıda­lanady nemese múlde áreket etpegen bolyp shy­ǵady.  Sondyqtan biz formalızm fak­tilerimen, qyzmettik mindetine nemquraıly qaraýshylarmen de kúresip jatyrmyz, – deıdi Danııar Ramazanuly.

Eń bastysy, bólim qurylǵaly beri ót­ken bir jylda mol tájirıbe jınaldy. Endi óńirlerdegi turǵyndar ótinishin qaraý ju­mysyn bastaǵan oblys ákimdikterindegi uqsas bólimder de osyndaı faktilerdi anyq­taýǵa jáne ýaqytyly jaýap berýge ju­myl­dyrylmaq.  Bul rette bólimde qyz­metker­leriniń daǵdysy, bilimi men tá­jirıbesi basqa memlekettik organdar ara­synda tara­tylatyn ádisnamaǵa negiz etip alynbaq.

Sońǵy jańalyqtar