16 Shilde, 11:32 13198 0 Rýhanııat Baqytbek Qadyr

Shyǵys Túrkistan jáne Alash ıdeıasyn qoldaǵan Shalǵynbaev

Shyǵys Túrkistan qazaqtarynyń mádenı-rýhanı jańǵyrýy jolynda tutas bir ǵumyryn sarp etken tulǵalar qanshama. Óki­nishke qaraı, olar­dyń sol dáýirde ultqa jasaǵan adal qyzmeti búgingi táýelsiz urpaqqa tolyqqandy tanylmaı keledi. Bul olqy­lyqtyń ornyn toltyrý úshin halyq jadynda umytyla bastady degen tarıhı tulǵalardy qal-qadirimizshe zerttep kórdik. Sol ta­rıhı tulǵalardyń biri – Nurtaza Shalǵynbaev. Ol kisi týraly tar­qatyp aıtýdan buryn bul óńirdiń mádenı-rýhanı hám tarıhı mańyzyna  toqtala keteıin. Sol arqyly N.Shalǵynbaevtyń tulǵaǵa aı­nalýyna áser etken taǵdyr men ortanyń túpki mánin túsine alamyz.

HH ǵasyrdyń basy kezinde Shyǵys Túr­kistannyń Sháýeshek qalasyn ortalyq etken rýhanı-mádenı jańa bir kezeń qa­lyptasty. Qazan, Ýfa, Semeı qalalarynyń tatar, noǵaı oqyǵandary men baı-manap, iri saýda shonjar­lary Sháýeshekti pana tu­typ kele bastady. Olar kelgen bette meshit-medrese jáne zamanaýı úlgidegi mektep ashty. Osy kezeńde Sháýeshek qazaqtary buryn-sońdy bolmaǵan jańa rýhanı dúnıemen tanysty. Sháýeshek qalasynda ashyl­ǵan jańa úlgidegi mektepter qata­ryn­da «Oma­rııa» (1901), «Namýna» (1907), «Gúlan­damııa» (1911), «Mahmýdııa» (1930) mektepterin ataýǵa bolady. Osy oqý ornyn taýysqan qazaq, tatar, noǵaı jáne ózbekter Tarbaǵataı óńiriniń kóptegen eldi mekeninde dinı medreseler men jańa oqý ornyn ashty. Sonymen qatar 1880-1910 jyldar arasyn­da Sháýeshek óńirinde qajyǵa barý úrdisi de keńinen etek aldy. Qajy sapary barysynda kórgen Semeı, Qazan, Stam­bul qalalarynyń zamanaýı hám mádenı jetis­tigi qazaq ıgi jaqsylaryna tyńnan oı saldy.

Qajy saparynan oralǵan ólkeniń ıgi-jaq­sylary ózi turǵan eldi mekende meshit, med­rese ashatyn boldy. Basty maqsat qa­rańǵylyqta qalǵan qaımana jurtty zaman­nyń eń jańa órkenıetine jetkizý edi. Osyndaı kóp ıgi jumystyń basy-qasynda Isa qajy Sonan­baıuly da boldy. Ákesi Sonanbaı aqsaqalmen birge 16 jasynda qa­jyǵa barǵan. Sonanbaı aqsaqalǵa Mekkede topyraq buıyryp, bala Isa sapardan aman oralǵan. Elge jetken soń áke jolyn jańǵyrtyp Jıek eldi mekeninde meshit-medrese ashady. Tarıhı qujatqa «Isa qajy med­resesi» dep saqtalǵan bul meshit-medre­seniń irgetasy Q.Manjybaevtyń dere­ginshe 1907 jyly qalanypty. Maqala­myz­dyń arqaýy bolǵan Shalǵynbaev osy meshit-medre­seniń rýhanı dárisinen ótken tulǵa edi.

Bul kezeńniń taǵy bir ereksheligi 1905 jyldan bastap keńinen etek jaıǵan Alash qozǵalysynyń yqpalyn da eskermeý múm­kin emes. «Aıqap» jýrnaly men «Qazaq», «Sa­ryarqa» gazetteriniń tilshileri Sháýe­shekti nazardan tys qaldyrmady. Sháýeshek qazaqtary da «Aıqap», «Qazaq» jáne «Sa­ryarqa» gazetiniń turaqty oqyrmany ǵana emes, tól baspasózdi qarjylandyratyn meenat qoldaýshysy da boldy. Ol týraly anyq dáleldi «Saryarqa» gazetiniń 1918 jylǵy 25 sáýir jáne 8 shildedegi san­dary­nan bilýge bolady. Atalǵan sandarda «Ti­leýlestik» degen atpen Altaı qazaqtary, «Basqarmaǵa hat» degen atpen Sháýeshek tur­ǵyndary qarjylaı soma (2200 som) ji­bergen ári joldanǵan qarjynyń deregin qa­daǵalap, hat jazǵan.

Osymen qatar A.Baıtursynuly, M.Dý­lat­­­uly, R.Mársekuly, S.Amanjoluly bas­taǵan Alash arystarynyń 1918 jyly sáýir aıynda Sháýeshek óńirine jasaǵan tarıhı saparyn aıryqsha atap aıtýǵa bolady. Osy saparǵa baılanysty búgingi qazaq bas­pasózinde san túrli derek bar. Alash arys­taryn sýretke túsirgen, sonymen birge 1918 jyly qazaq baspasózine qarjylaı kómek ataǵan sháýeshektik fotograf Muqametjan Iýsý­pov (gazettegi aty Mahmetjan Iýsýf­uly), kúıeý balasy Balqash Bafın men qyzy Nıkár Bafına ájeıden jáne Zeı­nolla Sánik, Tursyn Jurtbaı, Asqar Igen­uly, Beken Qaıratuly, Seıit Kenjeah­met­uly, Bilisbek Ábdirazaquly, Erkin Rahme­tolla qatarly jazýshy, tarıh­shy aǵalardan jetken qundy derekter bar. N.Bafına ájeıdiń dereginshe, mańyzdy tarıhı bas­qosýǵa bolys Qanaǵat Sú­leı­menuly jeti-segiz joldasymen birge (ishinde Áset aqyn da bar) Baqtydan arnaıy kelip qatysqan. Áset aqynnyń Qanaǵat bolystyń aǵasy Japar Súleımenulymen baja bolǵany sebepti, Mámbet elinde turaqtap qalǵan kezi eken. Z.Sániktiń dereginshe, Sháýeshektegi kezdesýden soń Seıilhan Záńgi bastaǵan Shaǵantoǵaı eliniń basshylary alystan kelgen Alash arystaryn óz aýylyna shaqyryp, bir juma kútip, dúbirli oıyn-saýyq uıymdastyrǵan. Sol sebepti sol jyly týǵan balalarǵa Mámbet eliniń úlkenderi yrymdap «Álıhan», «Aqmet» jáne «Mirjaqyp» dep at qoıypty (Sánik, Z. Dala mádenıeti týraly tolǵanystar. –Úrimji, «Shyńjań halyq baspasy». 326-b). Osyǵan baılanysty Mámbet elinde hatshy bolyp keıin Sháýeshektegi orys konsýlyna qyzmetke aýysqan naǵashy atam Kákimjan aqsaqaldan da jetken aýyzsha derekterdi bala kúnimde úlkender keńesinen kóp estıtinmin. Túıindeı kelgende, Shaǵan­toǵaıdaǵy Mámbet eliniń ıgi-jaqsylary bul tarıhı kezdesýden eshqashan shet qal­maǵanyn kórýge bolady. Rýhanı qazany qaınaǵan ortada týyp-ósken Shalǵynbaev­tyń mádenı qundylyqtan nár almaýy, ta­rıhı ortanyń bulaǵyn qanyp ishpeýi múm­kin emes edi.

Aǵartýshy, qoǵam qaıratkeri Nurtaza Shalǵynbaev nemese Nurtaza Úkirdaı 1896 jyly Sháýeshekke qarasty Shaǵantoǵaı aý­danynda dúnıege kelgen. Ákesi Shalǵynbaı aqsaqal qajyǵa barǵan, óz ortasyna syıly, dáýletti kisi bolǵandyqtan, 1893 jyldan bastap Shaǵantoǵaıdaǵy Mámbet eliniń záńgisi atanypty (500 tútin úıdiń bas­shysy). Shalǵynbaı aqsaqal Nurtazany Isa qajy medresesine bergen, bala Nurtaza medresedegi Shaıh ustazdan bilim alypty. Nurtazany kózimen kórgen Zeınesh Jal­baǵaı aqsaqaldyń aıtýynsha, Isa qajy medresesinde Osman-Reseı soǵysynda tut­qyn bolýdan qashyp, bul aımaqty pa­nalaǵan Mahmýd Qarı esimdi túrkııalyq ápendi dáris beredi eken. Óńi qaratory kisi bolǵandyqtan, turǵylyqty qazaqtar «Qara ápendi» atap ketipti. Isa qajynyń qolynda turyp bala tárbıelegen sol Qara ápendiden Q.Manjybaevtyń dereginshe Raqmanqul qazy, Káttabaı qajy, Shaıh molda qatarly beldi din ǵulamalary oqyp shyqqan. Nurtaza osyndaǵy Shaıh moldanyń shákirti. Bul medreseden soń da Sháýeshektegi tatar-noǵaı medresesinde bilimin jalǵastyrǵan (Manjybaev, Q.Qazaq oqý-aǵartý tarıhynan qysqasha derekter. Úrimji, 2009j. 361-b).

Nurtaza Shalǵynbaev

(Nurtaza Úkirdaı)

Nurtaza oqyǵan medrese keıin jádıttik úlgige tolyqtaı kóshken (medrese
A.Baıtursynuly usynǵan tóte jazý ádisin qoldanǵan). Q.Manjybaevtyń dereginshe, Nurtaza Qapez Orazaevty arnaıy Semeı, Zaısan qalalaryna jiberip, Alash arys­tarymen baılanys jasap medresege qajetti oqý quraldaryn, sonymen qosa, «Aıqap» jýrnaly men «Qazaq» gazetin aldyryp oqyp turǵan. Áýeli osy tusta, Peterborgte 1909 jyly jaryq kórgen «Qazaq aqyny Ibyrahım Qunanbaıulynyń óleńi» atty Abaıdyń tuńǵysh shyǵarmalar jınaǵyn da arnaıy aldyryp oqyp, bul ólkedegi Abaıdyń alǵashqy rýhanı shákirtteriniń birine aınalady. Z.Sániktiń dereginshe, Kákitaı men Turaǵul baspaǵa daıyndaǵan «Abaı óleńder jınaǵyn» Shaǵantoǵaı Mámbetteri (Seıilhan záńgi bastaǵan) 1910 jyldyń ózinde-aq jaqyn tanysa bastaǵan. Osyndaı mádenı baılanystardan soń, bul óńirge Alash ıdeıasy men Abaı shyǵarma­shylyǵy keńinen tarady. Nurtaza Qytaıǵa ótken aqtar quramyndaǵy Alash áskerimen de baılanys jasady. A.Bakıch qosyny Baqtydan Sháýeshekke ótkende qosyn quramyndaǵy Alash jasaqtaryn ózi turǵan eldi mekenge alyp qalmaq bolady. Biraq Aqtar quramynda kelgen Alash áskerleriniń kóbi eline qaıtyp, az bóligi basqa ýálaıat­tarǵa aýyp ketkendikten, bul is aıaqsyz qala­dy. Keıin Hılavskıı bastaǵan aqtar ar­mııa­synyń on shaqty jaýyngeri Nurta­zany jaǵalap, Shaǵantoǵaıdyń Júnjúrek eldi me­keninde tam soǵyp, egin egip turaqtap qa­lady (30 jyldary 150 otbasyǵa deıin ósti). Al general Bakıch bastaǵan áskerı top Al­taıǵa ótip, ondaǵy qazaqtarǵa saıası úgit-na­sıhat júrgizedi jáne táýelsizdik ja­rııalaýǵa jeliktiredi (Seıituly, Á. Mıngo dáýi­rindegi qazaq tarıhy. Úrimji, 2015j. 52-b).

Alash ıdeıasyna jany jaqyn Nurtaza Shalǵynbaev óz halqyn otyryqshy bolýǵa úgittep, Júnjúrek pen Beriktastan úı tur­ǵyzyp, jańa úlgidegi mektep qurylysyn sal­dyrady. Bul mektep keıin «Beriktas mektebi» degen atpen aýdanǵa tanymal al­ǵashqy oqý ornyna aınaldy. Mekteptiń alǵashqy túlegi Mahmýt Salyqulynyń dere­ginshe, mektep aýlasy baý-baqshaly jáne ishi ersili-qarsyly 20 bólmeli, erekshe jobalanyp salynǵan. Nurtaza Shalǵyn­baevtyń áýelgi maqsaty Beriktas eldi mekenin qalaǵa aınaldyrmaq bolǵan eken de, sol úshin jurtty jappaı qonystandyra bastaǵan (Manjybaev, Q. Qazaq oqý-aǵartý tarıhynan qysqasha derekter. Úrimji,
2009 j. 362-b).

Osydan soń Mámbet eli jappaı oty­ryq­shylyqqa kóshedi. 1935-1937 jyldary ara­synda aýdan Nurtazanyń basshy­ly­ǵy­men Búrgentekshe, Dolaty, Úski, Taraıyq, Bur­ǵan, Tasbastaý, Qyzylbulaq, Qaıyńdy, Jan­kórpe qatarly úlkendi-kishili eldi meken­derden 20 shaqty mektep ashady (Sha­ǵantoǵaı ol kezde Sháýeshekten bólinbegen). 1925 jyly Sháýeshektegi «Turan» mektebiniń túlekteri Nııaz Ysqaqı men Fýat Ábdire­shıtter Qazan qalasynan baspa mashınasyn aldyrady da, «Bizdiń Taýysh» degen atpen derbes gazet shyǵaryp, baspa qurady. Gazet pen baspa qurý isine Nurtaza Shalǵynbaev ta belsendi aralasty. Ol gazetke «Baı­tur­syn emlesi» týraly maqala jarııalap, halyqqa alǵashqy bolyp Ahmet Baıtur­synulyn tanystyrdy. Keıin Qapez Orazaev ekeýi birigip A.Baıtursynulynyń «Álipbı», «Til qural», «Oqý qural» qatarly kitap­ta­ryn qaıtadan basyp shyǵaryp, Sháýeshektegi qazaq mektepterine qoldanýǵa berdi (Sánik, Z. Dala mádenıeti týraly tolǵanystar. Úrimji, «Shyńjań halyq baspasy» /Shyń­jań halyq bas baspasy. 331-b).

Ólkelik koalıııalyq úkimetttiń qarjy mekemesinde hatshy qyzmetin at­qarǵan Qabımolda Manjybaevtyń «Keshir­melerim» atty esteliginde, 30 jyldary Sháýeshekte shyǵyp turǵan «Bizdiń Taýysh» gazeti A.Baıtursynulynyń emlesin arnaıy tanystyryp jeliles maqala joldaǵanyn tilge tıek etedi. Sháýeshekten bastaý alǵan «A.Baıtursynuly emlesiniń» Shyǵys Túrkistan betinde qaıta jańǵyrýy ondaǵy qazaq, uıǵyr jáne tatar zııalylary ara­synda úlken rýhanı hám mádenı revolıýııa jasady. Osydan keıin Shyǵys Túrkistan qazaqtary jańa álipbı men ulttyq emle-erejege baılanysty pikirtalas bastap ketti. Bul ǵylymı pikir-tartys Shyǵys Túrkistan qazaq baspasózinde «kóneshilder men jańashyldar daýy» degen atpen júrildi. Al Shyǵys Túrkistan uıǵyr baspasózinde dúmpý týdyrǵan «Baıtursynuly emlesi» (tóteshe) uıǵyrlardyń jazý erejesin belgileýdiń basty baǵdaryna aınaldy.

“Bizdiń Taýysh” baspasynan bir kórinis

1936, Sháýeshek

1934 jyly ólkede zor saıası ózgeris oryn aldy. Osy saıası ózgeristen soń «Alty úlken saıasat» urany jarııalandy. Onda ár ult halqynyń mádenı, aǵartý isin damytatyn múmkindikter qarastyryldy. Sol negizde keıin ólkelik, aımaqtyq jáne aýdandyq uıymdar quryldy. 1934-1935 jyldary Sh.Kógedaıuly, B.Qarekeuly,
S.Nurtaev, Á.Qudysh qatarly ult zııalylarynyń uıytqy bolýymen Úrimjide tuńǵysh ret qazaq-qyrǵyz quryltaı jınalysy ótti. Jınalystan soń «Ólkelik qazaq-qyrǵyz mádenı, aǵartý uıymy» quryldy. Osy Ólkelik uıymnyń tóraǵasy bolyp Seıitqazy Nurtaev taǵaıyndaldy. Ólkelik Qazaq-Qyrǵyz uıymy 1935 jyldyń shilde, tamyz aılarynda Qulja, Sháýeshek jáne Altaı qalalarynda kishi quryltaı ótkizdi. Jınalystardan soń ólkelik uıymnyń aımaqtaǵy bólimsheleri men uıym tóraǵalaryn saılady. Osy jyly Muqametqalı Kóksegenuly, Aqat Baltabaev, Nurtaza Shalǵynbaev, Myrzasadyq Qurbanov, Qazyhan Emilbaev, Nazarbek Turysbekov, Omar Úkirdaı, Ýáıis záńgi, Áseıinǵazy, Myrzahmet, Myrzabek syndy zııalylardyń bas bolýymen «Tarbaǵataı ýálaıaty qazaq-qyrǵyz mádenı, aǵartý uıymy» Sháýeshekte quryldy. Uıym tóraǵalyǵyna Muqametqalı Kóksegenuly taǵaıyndaldy, Aqat Baltabekov orynbasary boldy. Nurtaza Shalǵynbaev 1939 jyly Úrimjidegi ólkelik qazaq-qyrǵyz uıymyna aýysyp ketkenge deıin osy uıymnyń jaýapty qyzmetkeri mindetin atqarady (Asyluly, O. Tarbaǵataı tarlany. Úrimji, 2012 j. 66-b). 1939 jyly Nurtaza Shalǵynbaev, 1941 jyly Aqat Qondyqazaqov ólkelik qazaq-qyrǵyz uıymyna tóraǵa boldy. Aımaqtyq qazaq-qyrǵyz uıymy qurylǵan soń Shaǵantoǵaı, Dórbiljin, Toly aýdandarynda bólimsheleri ashyldy. Uıym 1935 jyldan bastap Sháýeshekte «Tórt úkirdaı mektebi», «Sháýeshek dórtýil bastaýysh mektebi», «Sháýeshek erler mektebi», «Sháýeshek gımnazııasy», «Baltabaev mektebi», «Shánshıev mektebi» qatarly jańa oqý oryndaryn saldy. «Shyńjań oqý-aǵartý tarıhy» atty kitaptyń dereginshe, osy jyldary aımaqtyq qazaq-qyrǵyz uıymy basshylyǵymen tutas Tarbaǵataıda 210 qazaq mektebi salynyp, 14 594 oqýshy mektepke barǵan. Uıymnyń kórkem óner jáne baspasóz bólimi qurylǵan soń «Tarbaǵataı» teatry (1935), «Shyńjań-Tarbaǵataı» gazeti (1935), «Sháýeshek» gazeti (1938), «Tarbaǵataı habarlary» gazeti (1942) jáne «Jańa Shyńjań» (1935) jýrnaly jaryqqa shyqty.

Nurtaza Shalǵynbaev 1936 jylǵy «Jańa Shyńjań» jýrnalyna «Estigenderim men kórgenderim» atty uzaq áńgimeden turatyn eńbegin jarııalaıdy. Nyǵmet Myńjanı bul eńbekti Shyńjań qazaq prozasynyń alǵashqy týyndysy dese, tarıhshy Sý Beıhaı Qytaı qazaqtarynyń tuńǵysh romany dep baǵa bergen. Shyǵarma­da Patshalyq Reseı men ın ımperııasy qazaq dalasyn qalaı otarlaǵany, qalaı bólis­ke salǵany týraly qııan-keski oqı­ǵalar baıandalǵan, sonymen birge Jalbaǵaı Úkirdaı men Mamyrbek tóre dáýirindegi qazaq qoǵamynyń saıası, áleýmettik máseleleri de sóz bolǵan. Bul kezeńniń mádenı shyrqaý bıikke kóterilýi­niń bir kórinisi ulttyq teatrlardyń jaryqqa shyǵýy edi. Sháýeshekti rýhanı ózek etken ýálaıattaǵy barlyq qazaq aýdan­darynda qalalyq, aýyldyq teatr ujymdary paıda boldy. Áıgili akter, daryndy kompozıtor Málik Shıpanulynyń dereginshe, aımaqtyq qazaq-qyrǵyz uıymy N.Shalǵynbaevtyń basshylyǵymen Sháýeshek teatrynda «Er Tarǵyn», «Shuǵa», «Qyz Jibek» qoıylymdary sahnalanǵan. Nurtaza qazaq mektepteriniń oqýlyq máselesin de nazardan tys qal­dyrmady. Osy túıtkildi máseleni túbegeıli sheshý maqsatynda 1936 jyly Sháýeshek qalasynda «Qazaq álippesi» men «Qazaq ádebıeti oqýlyǵyn» qurastyryp shyqty. Bul oqý quraldary ýálaıat syrtyndaǵy qazaq aımaqtaryna da keńinen tarap ketti. Avtor oqýlyq qurastyrý kezinde  A.Baıtursynuly usynǵan emle-ereje prınıpterine barynsha adal boldy. A.Baıtursynuly, E.Omaruly bastaǵan Alash kósemderi usynǵan ulttyq álipbı jobasynyń arǵy bettegi rýhanı joqtaýshysyna aınaldy. Osy kezeńde Shyǵys Túrkistandaǵy qazaq baspasózi «álipbı daýyn» qyzý talqylap jatqan bolatyn. Ulttyq álipbı men emle-ereje prınıpterin anyqtaý kezinde ekijaqty ǵylymı pikir-talasty áýelde Muqash Jákeuly, Myrzasadyq Qurbanov bastaǵan eken. «Emle daýy» degen atpen 1935-1940 jyldar arasynda bir-biriniń ǵylymı usynysyn teristeıtin, synaıtyn maqalalar qazaq gazetterinde kóptep jarııalandy. Daýdyń basty nysanasy «h, h, v, f, ch» tańbalaryn álipbı quramyna qabyldaý kerek pe, kerek bolsa jazý erejesi qalaı ózgeredi, kerek emes bolsa arab, parsy, orys, qytaı sózderin qalaı ıgerip jazamyz? «Oquý» dep jazamyz ba, «oqyý» dep jazamyz ba, álde «oqý» ma? Osy másele tóńiregindegi pikirtalastar buryn aýdan, aımaq deńgeıinde talqylansa, endi tutas ólke deńgeıinde joǵary minberden talqylana bastady. Ólke ortalyǵy Úrimjide shyǵyp turǵan «Shyńjań gazetiniń» 1936, 1937, 1938 jyldardaǵy sandarynda (180/186/190 sandar) Muqash Jákeuly, Myrzasadyq Qurbanov, Nurtaza Shalǵynbaev, Sális Ámireuly, Ánýar Kókeev, Muqametqalı Kóksegenuly, Omar Aqyshuly, Aqmet Sálimjanuly, Shaıqy, t.b ult zııalylary eki tarapqa bólinip pikirtalas júrgizdi. Pikirtalas kezinde «jańashyldar men kóneshilder» birin-biri ájýalaıtyn zildi karıkatýralardy da basqan. 1939 jyly osy daýdyń belsendi qatysýshysy, Alashshyl ult zııalysy Nurtaza Shalǵynbaev ólkelik qazaq-qyrǵyz uıymynyń tóraǵa orynbasary bolyp taǵaıyndalady. Nurtaza ólkelik uıymǵa kelgen bette «emle daýyna» núkte qoıýǵa tyrysty. Biraq 1939 jyldan bastap ult zııalylary jappaı saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵany sebepti, atalmysh pikirtalas 1940 jylǵa kelgende kilt toqtap qalady. Tek Sális Ámireuly men Ánýar Kókeev bastaǵan jańa býyn zııaly jastar emle máselesine baılanysty baspasóz betterinde usynystar tastady (Shyńjań gazeti, 29 qyrkúıek, 1940 j). Nurtaza Shalǵynbaev 1939 jyly Úrimjige keler jolda ólke gýbernatory Shen Shıaıdyń saıası hám áleýmettik máselelerge baılanysty júrgizip otyrǵan kereǵar saıasaty men qatelikterin áshkereleıtin «Jol esteligi» atty maqalasyn «Shyńjań gazetine» jarııalady. Maqalada avtor Sháýeshek pen Úrimji arasynda kórgenderin jazbaǵa túsirip, áleýmettik teńsizdik pen qorda­lanǵan saıası túıtkilderdi kótergen.

Shyǵys Túrkistan qazaqtarynyń mańdaıyna bitken tulǵa, rýhanı joqtaýshysy hám aǵartýshy Nurtaza Úkirdaı Shalǵynbaev 1939 jyly Úrimjide ashylǵan ólkelik qazaq-qyrǵyz quryltaıy jınalysynan soń birden ustaldy. Bes ýálaıattan kelgen júzden astam qazaq zııalylarymen birge qarańǵy zyndanǵa qamaldy. Uzaq ýaqyt tergeýden soń óz kinásin moıyndamaǵan qalpy 1942 jyly 46 jasynda shahıd boldy. Sanaýly ǵumyryn ulttyń rýhanı-mádenı gúldenýine jumsaǵan, halqyna adal qyzmet atqarǵan birtýar ult ıntellıgenııasyn keıingi urpaq jadyna saqtap júrýi tıis. Olardyń ómiri men qyzmeti jańa býyn urpaq keleshegine jol silteıtin basty baǵdar.

Eldes ORDA,

shyǵystanýshy, /Túrkııa/

Sońǵy jańalyqtar