9 Shilde, 12:06 2266 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Maǵaýııa Sarbasov: Álem qazaqtarynyń syn-eskertpeleri eskerýsiz qalmaıdy

REDAKIIaDAN: Gazetimizdiń  2 shilde kúngi №26-sanynda shetelde turatyn qandastarymyzdyń qatysýymen ótken onlaın konferenııanyń jazba nusqasyn jarııalaǵan bolatynbyz. Onlaın konferenııaǵa Túrkııadan tarıhshy ǵalym Ábdýaqap Qara, Danııadan ekonomıst Ákbar Aıýbı, Ózbekstannan pedagog Qarlyǵash Jaqsybaeva jáne Qytaı elinen kóship kelgen aýyl sharýashylyǵynyń mamany Shámelhan Buqathanuly qatarly qandastarymyz qatysqan edi. Olar qazirgi qóshi-qon salasy jáne «Otandastar qory» men Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń atqaryp jatqan jumystary jaıly  óz pikirlerimen qatar usynystaryn da aıtqan-dy.

Atap aıtqanda, Túrkııanyń Mımar Sınan kórkem óner ýnıversıtetiniń professory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Ábdýaqap Qara myrza sheteldegi qazaq dıas­porasyn qoldaý saıasatynyń kemshin túsip jatqanyn aıta kele, «Osy oraıda dıaspora saıasatyn myqty belgileýde eń mańyzdysy Qazaqstanda qazaq dıas­porasyn zertteý ortalyǵy bolý kerek. Qaı elde qansha qazaq turady, olardyń jas mólsheri, saýattylyq deńgeıi, kásibi, mamandyqtary sııaqty ár eldegi qazaqtardyń erek-shelikterin zerttep biletin mamandar bolýy kerek» degen usynysyn aıtty.

Sonymen qatar danııalyq qandasymyz Akbar Aıýbı: «Otandastar qory» men Dúnıe­júzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy at­qar­ǵan jumystarymen endi tanysyp ja­tyr­myz. Deıturǵanmen memlekettik deńgeıde rýhanı-mádenı qarym-qatynasty nyǵaıtý úshin atqarylyp jatqan is-sharalar kóp bol­ǵanymen, nátıjesi anaý aıtqandaı emes. Eýropadaǵy qazaqtar mádenı ortalyq quryp, Qazaqstanmen baılanys jasaımyz degen maqsat bar edi. Ol júzege asqan joq. Jos­parlar kóp. Biraq aıtarlyqtaı is óngen joq», – degen synı pikirimen qatar «shet­eldegi qazaq­tildi aqparat quraldary jaıly aıt­saq, Eýropada bul jaǵy kemshin. Al ata­jurttaǵy BAQ-pen baılanys bar. Qazir ın­ternet zamany. Biraq sol aqparatty tuty­natyn jastar azaıyp bara jatqany alań­datady. Bul – «Otandastar qorynyń» qol­daýyn qajet etetin eń mańyzdy sala», – degen usynysyn da atap ótti.

Osy oraıda, «Otandastar qory» vıe-pre­zıdenti Maǵaýııa Sarbasov myrza kon­ferenııada kóterilgen máseleler men usy­nystarǵa qatysty qor tarapynan ar­naıy jaýap bergen edi.

Maǵaýııa SARBASOV:

– Halyqaralyq «Túrkistan» gazetiniń Atajurt jobasy betindegi qandastar jaıynda  jarııalanyp turatyn  ár materıaldy jiti qadaǵalap, kóterilgen másele men saýaldarǵa «Otandastar qory» tıisti sala boıynsha der ke­zinde jaýap berýge tyrysyp kelemiz. Oǵan gazet oqyrmany jáne qandastarymyz da kýá.

Bul joly elordasynyń mereıli mere­kesine oraı, sheteldegi qandastary­myzben uıymdastyrylǵan onlaın konferenııada aıtylǵan pikirler men usynystarǵa jaýap bere ketýdi jón sanadyq.

Elbasynyń tapsyrmasymen qurylǵan «Otandastar qory» jáne Elbasynyń ózi bas­­qaratyn Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýy­m­dastyǵy syndy eki ujym qazir bir­lese jumys atqaryp kelemiz.

Qandastar máselesi jaıly aıtylǵan syn-pikirlerdi qashanda nazardan tys qal­dyrmaımyz. Ondaı pikirlerdi biz «syn» emes, sheteldegi aǵaıyndy qoldaýǵa baǵyt­tal­ǵan jumystardy jetildirý boıynsha aı­tyl­ǵan «usynys» dep qabyldadyq. Son­dyq­tan atalǵan onlaın áńgime barysynda  qan­dastarymyz synı pikir aıtyp, keıbir kem­shin tustardy atap ótkeni bizdi qýan­ta­dy.

Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen júr­gizilgen kóshi-qon saıasatyn qoldap, bıikten baǵalaǵan pikirlermen qatar, ata­jurtqa degen saǵynysh jáne aqjarma tilek­terin de oqyp tebirendik. Sonymen birge, sheteldegi qazaq dıasporasyn qoldaý jáne zertteý ortalyǵyn ashý, shetelden jastardy tartý, sheteldegi qazaqtildi aqparat qural­darymen baılanys ornatý, olardy qoldaý jáne keıbir josparly jumystardyń ke­sheýildep jatqany jaıly synı pikir jáne usy­nystar aıtylypty. Bul jóninde toq­talyp ótpes buryn, qazirgi atqarylyp jat­qan birqatar eleýli ister men tarıhı qa­dam­darǵa sál sheginis jasaıyq.

Elimiz táýelsizdigin alǵannan beri syrt­taǵy baýyrlardy eshqashan esten shyǵarǵan emes. Ózderińiz bilesizder, osynaý táýel­siz­dik jyldarynan beri elimizdiń Tuńǵysh Pre­zıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev­tyń bastamasymen «Nurly kósh» baǵdar­la­masynyń keshendi qujattary qabyldanyp, sonyń nátıjesinde 1 mln 57 myń qan­da­symyz atamekenge kóship keldi.

Búgingi tańda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev sheteldegi qazaq­tardy qoldaýdy erekshe nazarda ustap otyr. Prezıdent tapsyrmasymen 2019 jyly Qazaqstan Úkimeti janynan Sheteldegi otandastarmen mádenı-gýmanıtarlyq baı­lanystardy damytý jónindegi ve­domst­voara­lyq komıssııa quryldy. Komıssııa tóra­ǵasy – Qazaqstan Premer-Mınıstri­niń orynbasary Eraly Toǵjanov. Komıs­sııa­nyń quramyna Prezıdent Ákimshiliginiń, Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń, Bas pro­kýra­týranyń ókilderi, ortalyq memle­kettik organdardyń birinshi basshylarynyń oryn­basarlary jáne ózim de atalǵan komıs­sııanyń múshesimin.

Komıssııanyń otyrysynda sheteldegi qandastardy memlekettik qoldaý saıasatyn normatıvtik-quqyqtyq qamtamasyz etý já­ne memlekettik organdardyń ózara tıim­di is-qımyl máseleleri, sheteldegi qa­zaq­tardy jáne erikti qonys aýdarýdy qoldaý jónindegi is-sharalar jobasy jáne qan­dastarǵa «bir tereze» qaǵıdaty negizinde mem­lekettik qyzmet kórsetý barysyndaǵy bız­nes-proesterdi ońtaılandyrýdyń jaıy qaraldy.

Meniń oıymsha, buǵan deıin sheteldegi aǵaıynnyń máseleleri osyndaı úlken deńgeıde qaralǵan joq. Qazir elimiz syrt­taǵy qandastardy qoldaýǵa erekshe kóńil bólip otyr. Sebebi sheteldegi qazaqtarǵa tarıhı Otany qanshalyqty mańyzdy bol­sa, elimiz úshin etnıkalyq qazaqtardyń mańy­zy odan da zor.

Al endi joǵaryda aıtalǵan usynystar men pikirlerge jeke-jeke toqtalyp ótkesek.

Keıbir josparly jumystardyń ke­sheýildep jatqany  álemdik pandemııaǵa baılanysty ekeni barshaǵa málim. Biraq biz pan­demııaǵa qaramastan, sheteldegi qan­dastarmen onlaın baılanysty nyǵaıtyp otyrmyz. Elimizde karantın jarııalan­ǵannan beri kóptegen onlaın baılanystar jasaldy.

Zertteý ortalyqtaryna toqtalsaq. Qa­zaq­stan táýelsizdik alǵaly álemdik jahan­daný úrdisine sáıkes ulttyq qaýipsizdikti nyǵaıtýǵa, demografııalyq ahýaldy saýyq­tyrýǵa jáne eldiń ornyqty áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna baǵyttalǵan ózindik kóshi-qon saıasatyn júrgizip keledi. Sheteldegi qandastardy qoldaý – qazaq qoǵamy úshin ózekti máselelerdiń biri.

Osy rette, «Otandastar qory» KEAQ 2019 jyldan bastap qandas aǵaıynǵa kómek kórsetý, elge qaıtarý praktıkasy, mem­lekettik baǵdarlamalar men dıasporalyq saıasatty túsindirý maqsatynda etnobire­geılikti damytýǵa baǵyttalǵan taldamalyq zertteý jumystaryn júrgizip keledi.

Jalpy, Qazaqstannyń dıasporalyq saıa­satynda kelesi baǵyttar kózdelgen. Etnıkalyq qazaqtardy Qazaqstanǵa qaı­tarý­ – repatrıaııa salasyndaǵy máse­l­e­ler­di retteý,  shetelde turatyn otan­das­tardy qoldaý jáne t.b.

Al tarıhshy ǵalym Ábdýaqap Qara myr­zanyń sheteldegi qazaq dıaspora saıasatyn qoldaý jáne zertteý ortalyǵyn ashý qajet degen usynysy erekshe. Alaıda qazirgi «Otandastar qory» men Dúınejúzi qazaq­tarynyń qaýymdastyǵy dál osy jumysty júzege asyryp keledi. Onyń dáleli retinde mádenıet baǵytynda da sheteldegi qazaq dıasporalarymen turaqty túrde jumys istedi. Búgingi kúni álemdegi barlyq ulttyq mádenı ortalyqtarmen baılanys orna­tyldy. Olardyń sany 250-ge jýyq jáne tek 2019 jyly olar mádenı-gýmanıtarlyq, iskerlik, bilim baǵytyndaǵy 3 myńǵa jýyq, al 2020 jyldyń birinshi jartysynda 100-den astam (barlyq memleketterdegi karan­tın rejımine oraı is-sharalar sany azaı­dy) is-shara ótkizdi. Osy mádenı orta­lyq­tardyń 57-simen yńtymaqtastyq týraly memorandým jasaldy.

«Abaı úıi» jobasy sheteldegi qazaq ult­tyq mádenı ortalyqtaryn biryńǵaı jelige biriktirý, mádenı murany tanymal etý, taıaý jáne alys shetelde qazaq dıas­porasymen iskerlik jáne gýmanıtarlyq baı­lanys­tar­dy damytý, nyǵaıtý, shetelde qazaqstandyq bıznesti nemese alystaǵy aǵaıynnyń ká­sibin Qazaqstanda uıymdas­tyrýǵa járdem berý.

Bul joba arqyly mádenı-gýmanıtar­lyq, bilim berý blogy boıynsha jumys­tar­dy qamtý, iskerlik baǵyt boıynsha shetelde qa­zaq bıznesin ilgeriletý jáne sheteldik qa­zaq­tar arqyly Qazaqstanǵa ınvestıııa tartý.

Bul másele boıynsha naqty jumys­tar­dy atap ótsek:

  1. Shetelde turatyn etnıkalyq qazaq­tar arasyndaǵy tildik jaǵdaı jóninde saraptamalyq sholý daıyndaý úshin saýal­nama júrgizilýde;
  2. Shetelde turatyn etnıkalyq qazaq­tar úshin «Kıeli Qazaqstan» boıynsha eli­miz­diń kıeli jerlerine ekskýrsııalar ót­kizý;
  3. Sheteldegi qazaq dıasporasy ókil­deri­niń sapyndaǵy oqýshylar arasynda shy­ǵar­mashylyq baıqaý ótkizý jospar­lanýda;
  4. Qandastarymyzǵa bilim alý múmkin­digin ońtaılandyrý maqsatynda BǴM Ko­mıs­sııasyna endi;
  5. BǴM, MSM-men jyl saıyn shetelge ji­beriletin kitaptar legine ózgertýler en­gizýde;
  6. Qazaqstandaǵy JOO-larmen Akade­mııalyq utqyrlyq baǵdarlamasy aıasynda sheteldegi qandastarymyzdyń Qazaqstanǵa kelip tájirıbe almasý múmkindikterin qarastyrýda jumystar atqarylýda.

Sheteldegi qazaqtildi aqparat qural­dary­men baılanys ornatý jáne olardy qoldaý boıynsha konkýrstar ótkizý jáne elimizde jyl saıyn ótetin jýrnalıstik marapattaýlarǵa iliktirý máselesimen aı­nalysyp jatyrmyz. Bul boıynsha Atajurt degen birlestik quryp, sonyń aıasynda shet­eldegi qazaqtildi BAQ-ty bir ortalyqqa top­tastyrý jáne olarǵa jan-jaqty qoldaý kórsetý, «Jas qazaq» jastar klýby negizinde sheteldegi qazaq jastary uıymdaryn bir jelige biriktirý sekildi sharalar áldeqashan qolǵa alyndy.

Shetelden jastardy tartý boıynsha aıtar bolsaq, biz sheteldegi qandastardy ál­bette tek bilim jolymen elge shaqyra ala­myz. Ol boıynsha ótken jyly alǵash ret stıpendııalyq baǵdarlama quryldy. 12 mem­­lekettiń 23 qalasynan onlaın túrde oqytatyn  31 qazaq synyby ashyldy. Qazaq ti­lin 4 tilde oqytatyn oqýlyq jasaldy. Jal­­py, Qazaqstanǵa kelip bilim alatyn qan­­­­dastarymyzdyń sany 2019 jyly 20 000-nan asty.

Qazir kandastarǵa arnalǵan bilim sala­sy boıynsha 15 joba júzege asyrylýda. Sonyń ishinde aıryqsha atap óterligi – JOO-na daıyndaıtyn daıyndyq bóliminiń jumystary. Bul joba boıynsha elge kelgen jastar bilim alyp, mamandyq ıesi atanǵan soń, elde qalyp jumys isteýde. Sonyń nátıjesinde demografııalyq ahýal, jumys kúshi, maman tapshylyǵy sekildi másele óz ózinen joıylyp otyr. Sondyqtan jas­tardy tartý máselesi burynnan bar, bul másele jyl saıyn jetildirilip keledi. Buryn daıyndyq bólimderine 1 000 grant bólinse, qazir 1 300-ge jetti.

Kóshi-qon máselesi boıynsha árıne, Kóshi-qon basqarmasy jaýapty. Alaıda qan­dastarymyzdy taǵy bir qýantarlyq jańa­lyq – kóship kelgen qandastar quja­tyn «Bir tereze» qaǵıdatyna sáıkes ońtaılandyrý jobasy boıynsha, talap etiletin qujattar sanyn 46-dan 20-ǵa, qyzmet kórsetý merzimin 6 aıdan 3 aıǵa, ótinishter sanyn 10-nan 5-ke deıin (qysqamerzimdi pers­pektıvada), al odan ári 2-ge deıin (uzaq­mer­zimdi perspektıvada) qysqartyldy.

Sóz túıini

Keıbir saraptamalyq derekterge qaraǵanda, alys jáne jaqyn shetel­derde 7-8 mln qazaq turady. 2019 jyly júrgizilgen áleýmettik saýalnamalardyń nátıjesinde, Qazaqstanǵa 1,5 mln etnıkalyq qazaq turaqty turýǵa qonys aýdarǵysy keledi. Buǵan qosa, sarapshy mamandardyń pikirinshe, qazirgi kezde Qytaı elindegi etnıkalyq azshylyqtarǵa qatysty saıası ahýal túzelgen jaǵdaıda, 800 myń etnıkalyq qazaq qujattaryn túgendep, Qazaqstanǵa kóshýge daıyn otyr.

Al elge kóship kelgen aǵaıynǵa kómek retinde, qazaqstandyq qoǵamǵa beıimdelýine járdemdesý úshin «Otandastar qory» janynan qurylǵan «Qandastardy aqparattyq qoldaý ortalyǵy» jumys isteıdi. Ortalyqtyń basty maqsaty – elge oralǵan qandastardyń qoǵamǵa beıimdelý proesin barynsha jeńildetý, bıýrokratııalyq kedergilerdi jedel eńserý, týyndaǵan máseleler boıynsha qandastarymyzǵa jan-jaqty kómek berý jáne máselelerdiń sheshilýin sońyna deıin baqylaýda ustaý.

Aıta bersek, atqarylyp jatqan jáne atqarylýǵa tıisti jumystar barshylyq. Biraq biz joǵaryda qandastardyń usynysy men suraýlaryna ǵana toq­talyp óttik. Osylaısha, gazet tilshisi jibergen saýalyna qanaǵattanarlyq jaýap qaıtaryldy dep esepteımin. Kóterilgen máseleni jaýapty orynǵa jol­dap, der kezinde tıisti jaýabyn surap, máseleniń sheshilýine atsalysyp otyrǵan halyqaralyq Turkistan gazetiniń redakııasy jáne jýrnalısteri sheteldegi qandastarmen baılanys ornatyp qana qoımaı, kóshi-qon salasyndaǵy qabyldanǵan sheshimderdiń oryndalýyn turaqty nazarǵa alýy basylymnyń redakııalyq jaýapkershiligi joǵary ekenin kórsetedi.

 

Sońǵy jańalyqtar