2 Shilde, 11:28 544 0 Tarıh Ahmet ÓMIRZAQ

Elbasy jáne el rýhanııaty

Memlekettiń myqtylyǵy elge rýhanı tirek bolatyn qun­dy­lyqtarǵa mán berip, memleket quraýshy ulttyń mádenı muralaryn el ıgiligine jaratýynan kórinedi. Álem kartasyna ózgeris engizip, táýelsiz memleketke aınalǵan jańa dáýirdegi jańa Qazaqstannyń úlken jetistiginiń biri − el kóleminde tarıhı-mádenı eskertkishterdi jańǵyrtyp, qazaq ultynyń óte baı mádenıetke ıe halyq ekenin tanytýy boldy.

Árıne, qazaq dalasynda kezinde órkenıeti damyǵan qalalardyń bolǵany jáne qazaq halqynyń telegeı teńiz ádebı, mádenı muralarǵa ıe ekeni burynnan belgili edi. Biraq sonyń bárin túgendep, júıelep, jınap, tolyqtyryp birtutas dúnıege aınaldyrý isi HHI ǵasyrda ǵana júzege asty.

Árbir úlken isti bastamas buryn onyń tetikterin taýyp, júzege asyrý úshin alǵysharttar jasalatyny belgili. Bul turǵydan alǵanda, rýhanı jaǵynan myqty, ıdeologııalyq turǵydan birtutas kúshti memleket bolý úshin eń aldymen myqty demografııa kerek ekeni belgili. Osyny jaqsy túsingen Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev kúlli álemdegi qazaq azamattaryn atajurtyna jınaýdy oılady. Osylaısha, Elbasynyń bastamasymen 1992 jylǵy 28 qyrkúıek pen 4 qazan aralyǵynda Qazaqstannyń sol kezdegi astanasy Almaty qalasynda

Dúnıejúzi qazaqtarynyń quryltaıy

ótkizildi. Quryltaıǵa Qytaı, Reseı, Mońǵolııa, Túrkııa, Ózbekstan, Túrkimenstan, Tájikstan, t.b. elderde ómir súrip jatqan qazaqtar qatysty. Quryltaı qarsańynda  álemdegi qazaqtyń sany 10 mln 537 myńǵa jetken edi. Alǵashqy quryltaıǵa TMD elderinen 350 adam jáne  shet elderden delegattar qatysty. Quryltaı delegattary Túrkistan, Jezqazǵan, Ulytaý sııaqty elimizdiń ejelgi saıası-áleýmettik, mádenı ortalyqtarynda boldy. Quryltaı jumysyn elýden asa teleradıokompanııalar eki júzden asa jýrnalıster nasıhattady. Quryltaı kúnderi «Qazaqtar: keshe, búgin jáne erteń» degen taqyrypta ǵylymı konferenııa ótip, onda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Nazarbaev «Qushaǵymyz baýyrlarǵa aıqara ashyq» degen taqyrypta baıandama jasady. Mine, sodan beri Dúnıejúzi qazaqtarynyń quryltaıy birneshe ret ótip, shetelderdegi qazaqty tarıhı Otanyna kóshirip alý jumystary belsendi nasıhattalyp keledi.

Dúnıejúzi qazaqtarynyń alǵashqy quryltaıynda

Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy

qurylyp, onyń tóraǵasy bolyp Nursultan saılandy. Bul orta­lyqqa dúnıe­júzindegi qazaqtardyń ómirin jan-jaqty zerttep, olardyń áleýmettik-ekonomıka, mádenı, rýhanı tynys-tirshi­li­gindegi máselelerdi sheshý mindetteri júkteldi. Osylaısha, Dúnıejúzi qazaq­tarynyń qaýymdastyǵy qurylǵaly beri Dúnıejúzi qazaqtarynyń tórt quryltaıy ótkizilip, qaýymdastyq júrgizgen úgit-nasıhat jumystarynyń nátıjesinde 28 jyl ishinde alys-jaqyn shetelderdegi bir jarym mıllıonǵa shamalas qazaqtar atajurtyna oralyp, qonystandy. Bul da jas táýelsiz eldiń ulttyq demografııasyn kóterýdegi úlken jeńisi boldy. Salystyra keteıik, Táýelsizdik qarsańynda (1991 jyly)  Qazaqstanda 16 jarym mıllıon­daı adam bolsa, onyń qyryq paıyzy ǵana jergilikti ult ókilderi edi. Biraq keıin elimizden ózge ult ókilderi ózderiniń ta­rıhı Otanyna kóship ketý úderisi bas­tal­ǵanda, halyq sany azaıyp, tek aradan 14 jyl ótkende (2013 jyly) ǵana 17 mıl­lıonǵa jaqyn­dady. Qazir el tur­ǵyn­darynyń sany 19 mıllıonnan asty, al memleket quraýshy ulttyń sany 70 paıyz­ǵa jetti. Bul osydan 28 jyl buryn Qa­zaq­stan basshylyǵy qolǵa alǵan shara­nyń jemisi deýge bolady.

Álemdegi qazaqtarmen tyǵyz baılanys ornatyp, olardy Qazaqstanǵa kóshirip alý máselesi jolǵa qoıylǵannan keıin qazaq atyn alyp otyrǵan memlekette memleket quraýshy ultqa tıisti tarıhı, mádenı muralardy túgendep, olardy nasıhattaý jumysyn bastaý qajet ekenin oılaǵan Elbasynyń bastamasymen

 «Mádenı mura» baǵdarlamasy

atty teńdessiz joba dúnıege keldi. «Bizdiń elimizde Mysyr pıramıdalary jáne rımdik kolızeıler joq, biraq Qazaqstan aýmaǵynda kóne dáýirde ómir súrgen kóshpelilerdiń róli Eýrazııa úshin ǵana emes, sondaı-aq álemdik tarıh úshin baǵasyz. Biz dala órkenıetiniń ulylyǵyn álemdik deńgeıde kórsetýimiz kerek. Bul – «Mádenı mura» baǵdarlamasynyń basty tapsyrmalarynyń biri», – dedi ol týraly N.Á.Nazarbaev.

2004 jyly bastalǵan «Mádenı mura» baǵdarlamasyn júzege asyrý basynda eki jylǵa eseptelgen edi. Keıin baǵdar­lama­nyń mańyzdylyǵy men aýqymy esepke alynyp, ony júrgizý taǵy eki kezeńge sozyldy. Osylaısha, baǵdarlama boıynsha 2007-2009 jáne 2009-2011 jyldarda bir­ne­she salada kólemdi jumystar atqaryldy.

Baǵdarlama arqyly tarıh hám mádenı mura sanalatyn 78 eskertkishke  res­tav­ra­ııa jumystary júrgizilip, tolyq aıaq­tal­dy. Tarıhı tegimiz jaıynda qundy máli­met beretin myńdaǵan artefaktilerge qol jetkizgen 26 ǵylymı-qoldanbaly, 40 ar­heologııalyq zertteý júrgizildi. Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Shilikti, Berel qorǵandaryna júrgizilgen qazbalardan «skıf-sibir ań stıli» ónerine jatatyn altyn buıymdar (b.z.d. V-III ǵǵ.) tabylyp, álemge áıgili boldy. Alǵash ret elimizdegi eskertkishterdiń keń masshtabty ınven­tarızaııasy ótkizilip, respýb­lıka­lyq mańyzy bar 218 nysan, jergilikti mańyzy bar 11 277 nysan anyqtalyp, sol arqyly tarıh pen mádenıet eskert­kish­teriniń tizimi bekitildi. Sondaı-aq  Qytaı, Túrkııa, Mońǵolııa, Reseı, Japonııa, Mysyr, Ózbekstan, Armenııa jáne AQSh pen Batys Eýropaǵa ǵylymı-zertteý ekspe­dıııalar jiberilip, tarıhqa, etnog­ra­fııaǵa, Qa­zaqstan ónerine baılanysty 5 myńnan astam qundy qujattar, qoljaz­balar men baspa ónimderi alyndy.

Sonymen birge alǵash ret «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda qazaq tilin­degi sapaly gýmanıtarlyq bilim berý qory qurylyp, bir jarym mıllıonnan astam tara­lymmen 537 kitap shyǵaryldy. Atap aıtsaq, qazaq halyq ádebıetinen quralǵan 100 tomdyq «Babalar sózi»,  Eýropa, Ame­rıka, Avstralııa, Afrıka, Azııa memleket­teriniń ádebı shyǵarmashylyǵyn qamtı­tyn «Álemdik ádebıet kitaphanasy», «Qazaq ádebıetiniń tarıhy», «Qazaq hal­qynyń ejelgi zamannan qazirgi kezge deıingi fılosovııalyq murasy», «Álemdik mádenıettanýshylyq oılar», «Eko­no­mıka­lyq klassıka», «Álemdik fılosofııalyq mura» serııalarymen kóptomdyqtar basyp shyǵaryldy.

Al halqymyzdyń mýzykalyq máde­nıetin tanytatyn isterge kelsek, orta ǵa­syrlardaǵy áýenderge, kúıler men ta­rıhı óleńderge zertteýler júrgizilip, qazaqtyń dástúrli ánderi men kúıleriniń «Máńgilik saryn: qazaqtyń 1000 kúı, 1000 áni» antologııasy shyǵaryldy. Qazaq ulttyq mádenıeti tarıhyndaǵy asa iri bul joba qazaq halyq ánderiniń túpnusqalyq oryndaýlaryn jınaý, daıarlaý, óńdeý, res­tavraııalaý, ıfrlandyrý jáne olardy CD-dıskilerge kóshirip shyǵarý boıynsha orasan zor jumystar atqarylýy nátı­jesinde júzege asty.

«Mádenı mura» baǵdarlamasy kıno sa­lasynda da kóptegen tolymdy eńbek­terdi dúnıege keltirdi. Atap aıtsaq, baǵdarlama aıasynda «Qazaqfılm» AQ kınostýdııasy ulttyq mádenıettiń mańyzdy tarıhı oryndary men muralary týraly «Mádenı mura», «Qorqyt. Kúı tarıhy», «Nomad­tar­dyń mýzykalyq murasy», «Ejelgi Túr­kistan sáýlet eskertkishteri», «Júsip Ata kese­nesi», «Tamǵaly petroglıfteri» t.b. 20-dan asa derekti fılm túsirdi.

«Mádenı mura» el ishindegi ǵana emes, sheteldegi qazaq tarıhyna qatysy  bar áıgili tulǵalarǵa arnalǵan jobalardy qamtydy. Olardyń ishinde sátti júzege asqan jobalar retinde Damaskidegi Sultan Az-Zahır Beıbars kesenesiniń, Kaırdegi Sultan Beıbars meshitiniń restavraııasy, Damaskidegi ál-Farabı tarıhı-mádenı orta­lyq jáne kesenesin salýdy aıtýǵa bolady.

Degenmen «Mádenı muradan» soń da bul baǵyttaǵy ister toqtap qalǵan joq. Osy oraıda Elbasynyń qoldaýymen 2013 jyly «Halyq – tarıh tolqynynda» baǵ­darlamasy arqyly álemniń eń úlken arhıvterinen qazaq tarıhyna qatysty qu­jattar júıeli túrde jınalyp, zert­telgenin aıta ketken oryndy bolady.

2017 jyly 12 sáýirde Elbasynyń

«Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý»

atty baǵdarlamalyq maqalasy jarııa­lanyp, onda kóptegen jobalardy júzege asyrý jaıynda aıtyldy. Atap aıtqanda, «Tý­ǵan jer», «Qazaqstannyń kıeli jerle­ri­niń geografııasy» degen baǵytynda kóp­tegen jumys atqaryldy. Máselen, Qa­zaqstan Ulttyq mýzeıi janynan qurylǵan «Qasıetti Qazaqstan» ǵylymı-zertteý ortalyǵy «Qazaqstannyń jalpyulttyq kıeli oryndary» jobasy negizinde ǵyly­mı-saraptamalyq keńestiń sheshimimen jalpyulttyq mańyzy bar qasıetti 100 nysan, jergilikti mańyzy bar 500 nysan­nyń tizimin jasady.  Sondaı-aq táýelsizdik jyldarynda tabysqa jetken, elimizdiń ár óńirinde turatyn túrli jastaǵy, san alýan etnos ókilderin nasıhattaý maqsatynda «Qazaqstandaǵy 100 jańa esim» jobasy óz dárejesinde iske asty.

«Rýhanı jańǵyrý» ıdeıasy elimizdiń BAQ-tarynda jan-jaqty nasıhattaldy jáne qazirge kezge deıin sonyń aıasynda kóptegen jobalar iske asýda.

Shartty túrde «Uly Dala eli» atanǵan Qazaqstan nesimen erekshelenedi degen suraqqa álemdik qaýymdastyq aldynda laıyqty jaýap berý jolynda jasalǵan baǵdarlama retinde Nursultan Nazarbaev­tyń 2018 jyldyń 21 qarashasynda jarııa­lanǵan

«Uly dalanyń jeti qyry»

atty maqalasyn aıtýǵa bolady. Onda al­ǵash ret qazaq eliniń álemdik órkenıetke qosatyn úlesi týraly keńinen aıtylyp, uly dala eliniń brendi bolýǵa tıis qun­dy­lyqtar naqty belgilenip kórsetildi. Onda «Atqa miný mádenıeti» osynda qalyptas­qany, «Uly daladaǵy ejelgi metallýrgııa» oryndary bolǵany, taý-ken óndirisiniń oshaqtary paıda bolyp, qola, mys, myrysh, temir, kúmis pen altyn qorytpalary alyn­ǵany,  «Ań stıli» arqyly janýarlar beı­nesin turmysta paıdalanyp, onyń adam men tabıǵattyń ózara baılanysynyń sımvolyna balanǵany, «Altyn adam» − dala halqy óz kósemderin erekshe ulyqtap, onyń mártebesin qudiret deńgeıine kó­tergenin, jerimizdiń uly kóshpendiler ımperııalary sabaqtastyǵynyń aıryqsha modelin qalyptastyrǵan «Túrki áleminiń besigi» ekenin, bir kezde Eýrazııanyń Shyǵysy men Batysy, Soltústigi men Ońtústigi arasyndaǵy saýda jáne mádenıet salasyndaǵy baılanystardyń transkon­tınentaldi jelisine aınalǵan «Uly Jibek joly» eń aldymen álemge qazaq jerinen bastalǵanyn,  sol sııaqty búginde álemge «Qa­zaqstan – alma men qyzǵaldaqtyń ota­ny» retinde tanytýǵa bolatyny aıqyn de­rektermen kórsetilip, dáleldengen.

Elbasynyń aldyńǵy baǵdarlamasynyń jalǵasy retinde jarııalanǵan «Uly Dala­nyń jeti qyry» maqalasynda aıtylǵan jaılar óte aýqymdy mindetterdi qamtıdy. Endi onyń oryndalýy túrli salada ter tógip júrgen jekelegen azamattarymyzǵa ǵana tıisti mindet emes, ol ulttyń rýhanı álemin damytyp, el mereıin ósiretin, Qa­zaq­stannyń tarıhy tereńde jatqan irgeli memleket ekenin tanytatyn búkil­halyq­tyq aýqymdy is. Táýelsiz Qazaqstannyń al­ǵash­qy otyz jyldyq tarıhynda Elbasy basshylyǵymen júzege asqan mundaı jobalar bolashaqta sózsiz jemisin beredi. Munymen qosa qazaq elin álemdik máde­nıet­tiń damýyna zor úles qosqan memleket retinde tanytary sózsiz.

 

Ahmetjan ÁShIROV, jazýshy-dramatýrg, «Qurmet» ordeniniń ıegeri, Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri:

 El birligin saqtap qalýy – qaharmandyq

– Men Elbasy jaıynda óte kóp jaz­dym. Ol kisiniń kitaptaryn, ma­qa­lalaryn oqı­myn, jeke basyn syılaımyn, qadir­leımin. Al ult aldyn­daǵy eńbegine keler bolsaq, Tuń­ǵysh Prezıdentimiz eldiń ty­nysh­­tyǵy men berekesin birinshi orynǵa qoı­dy. Elimiz táýelsizdik alǵaly bergi 30 jyl­ǵa jýyq ýaqytta jerdiń tutastyǵy, h­a­lyqtyń birligin saqtap qalǵany – qahar­mandyq. El astanasyn Alataýdan Arqaǵa aýys­tyryp, qazaq dalasynda jańa qala salyp, elordasyn kóterdi. Meniń «Astana» degen pýblııstıkalyq dra­mam osy el astanasyna arnalǵan. Elor­da jurtshylyǵy jyly qabyl­daǵan shyǵarmam bıyl Elba­synyń týǵan aýylynda kórsetilýi tıis bol­­ǵan. Bul sharýa indetke baılanysty toq­tap tur.

Shyndyǵynda,  halyqtar dos­tyǵyn saq­taý, ony dástúrmen sa­baq­tas­tyra jal­ǵaý – úlken másele. Elbasynyń eńbegin búgin­gi jastar jaqsylyqpen jalǵastyryp áket­se deımin. Táýelsizdiktiń 30 jylǵa jýyq kezeńi – kóp ýaqyt emes. Osy jyldar ara­lyǵynda halqymyz da kóp jumys is­tedi, qanshama qıyn­shylyqqa shydady. Hal­q­ymyzdyń ózi de Prezıdentpen birge erlik jasady. Búgingi kúnde aıtylatyn alyp-qash­pa sózder men pikirler ýaqytsha nár­­se. Óıtkeni tarıhta eńbek etken adam­nyń aty qalady. Elim, halqym aman bolsa eken dep tileımin!

Sońǵy jańalyqtar