4 Maýsym, 18:42 461 0 Qoǵam "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Mádenıet kóktemegen jerde ekonomıka da órkendemeıdi

Adamzattyń kóp ǵasyrly tarıhy syn saǵattarda rý­ha­nı baılyqtyń sheshýshi ról atqa­ratynyn talaı márte dálel­degen. Mádenıeti, ıman­dy­ly­ǵy, ıntellektýal­dyq poten­ıa­ly baı adam men qo­ǵam ǵana qandaı qıynshy­lyq­ty da jeńýge qabi­letti. Eko­nomıkalyq daǵda­rys­qa mádenı kúıreý men ımansyz­dyq qosyl­sa – aqyrzamanǵa apara­­tyn týra jol sol.

Statıstıkalyq málimet deıtin bir ǵajaıyp bar. Ol samsaǵan sansyz ıfrlardyń kómegimen bir aımaq, bir ulttyń ǵana emes, tutas bir tul­ǵa­ly memleketterdiń de kirisi men shyǵysyn tarazyǵa dál tartyp, ult­tyń da, qoǵamnyń da, eldiń de, tipti qajet bolsa, búkil álemniń de bet-­beınesin aınadaǵydaı anyq kór­se­tip turady. Áıtse de, sol statıstıkalyq málimet deıtin ǵajaıyptyń ǵalamat aınasy da mádenıetke kóńil bólý ne bólmeý arqyly jeke adamdardan bas­tap búkil qoǵamnyń da joǵalt­qa­ny men tapqanyn anyq aıta almaıdy. Aıta almaıtyny, mádenıet – eshqashan eshteńemen ólsheýge bolmaıtyn baǵa jetpes baılyq. Máde­nıet­tiń jeke adamnan bastap búkil adamzatqa jasar yqpaly men tıgizer shapaǵaty eshqandaı ólsheýmen sal­maq­taýǵa syımaıdy.

Imandylyq pen mádenıet egiz­den egiz. Mádenıetti adam ımansyz, ımandy adam mádenıetsiz bola almaıdy. Ókinishke qaraı sońǵy jyldary biz mádenıetke degen mesheý kózqarastyń tar sheńberinen shyǵa almaı qaldyq. Oǵan qosa mádenıettiń ulttyq túp-tamyryna balta shabýǵa deıin bardyq. Ulttyq sanamyzdy álsiretý arqyly mádenıettiń ulttyq nári men árin de joǵaltyp ala jazdadyq. Mádenıetti ıdeologııalyq qursaýlarmen qysyp, onyń erkin ushar qýatty qanatyn erkindiginen aıyrýǵa deıin bardyq. Qashan, qaı mádenıet bolmasyn júıeli túrde toqtaýsyz damysa ǵana ólsheýsiz óspek. Ókinishke qaraı, Qazan tóń­kerisinen keıin qazaq dalasyna, ómirshil, ákimshil ortalyq arqyly jetken Batys mádenıetiniń kóleń­keli jaqtaryna kózsiz elikteý ulttyń ulttyq bolmysyn kórsete­tin, jan dúnıe baılyǵyn jaıyp salatyn ulttyq erekshelikterden aıyra bastady. HIH ǵasyrda gúldený dáýirin basynan keshken, adamzat tarıhyna Abaı, Shoqan, Ybyraı, Aqan seri, Birjan sal syndy alyptardy bergen qazaq mádenıeti ıdeo­lo­gııanyń tar qapasyna qamalyp, birizdiliktiń sheńberinen shyǵa almaı qaldy. Aty belgisiz arǵy zamandar­daǵy tasqa jazylǵan jazýlar men oıyp salynǵan oıly sýretter, Almaty irgesinde tabylǵan Altyn kıimdi adam, qazaq qolóneriniń shyńy – kıiz úı men sáýlet óneriniń úzdik úlgisi Qoja Ahmet Iasaýı, Aısha Bıbi kese­neleri – qazaqtyń ulttyq mádenıe­tiniń menmensingen Eýropa men asqaqtaǵan Azııanyń, tákappar  Taıaý Shyǵystyń qaı elimen bolsa da terezesiniń teń turǵanynyń dáleli bolsa kerek.

Ózekti órter bir ókinish – búgingi urpaq árisi shetel, berisi týysqan respýblıkalar mádenıeti tarıhynan habardar da, óziniń ulttyq mádenıe­tiniń qaınar kózderi men tarıhyn jete bile bermeıdi. Bizdiń ǵalymda­ry­myz orystyń «Igor polky týraly jyry» men qyrǵyzdyń «Manasy» jaıly oıly, mazmundy zertteýler jazdy. Belgili zertteýshilerdiń qunarly qalamynan týǵan qundy eńbekter ulttyq rýhanı qazynamyz­dy baıytýǵa ózindik úles qosty. Deı tursaq ta, halyqtyń tarıhy men mádenıetin saryla zerttep, sapaly eńbek berip júrgender qatarynyń áli de seldir ekendigin ashyq aıtýymyz kerek. Sonyń saldarynan qazaq­tyń baı tarıhy men mádenıetin ózge jurtqa tanytpaq turmaq, ózimiz de áli tolyq tanı almaı otyrmyz. Bi­lim­­sizdiktiń úlkeni tarıhyń men tegińdi, ulttyq mádenıetiń men qaı­nar bastaýlaryńdy bilmeý.

Mádenıet kóktemegen jerde, eko­nomıka da kógermeıdi. Ondaı orta­da qýatty qoǵam bolýy da múm­kin emes. Tarıh taǵylymy kóptegen qýatty memleketterdiń kúıreýiniń basty sebebi áskerı qýatynyń nemese ekonomıkasynyń álsizdiginen emes, qoǵamnyń ımansyzdyǵy men máde­nıet­sizdiginen dep talaı ret dálel­degen. Osy oılarǵa ortaqtasar bol­saq, bizdiń qazaq halqynyń aldynda ult­tyq sana men ulttyq máde­nıetti kóterý baǵytynda isteler istiń ushan-teńiz kóptigine kóz jetedi.

Keń baıtaq qazaq dalasynda tarıhı, mádenı eskertkishter  az emes. Biraq ókinishke qaraı sondaı mádenı baılyqtarymyz jaıly kóp tomdyq enıklopedııany bylaı qoıǵanda, kúni búginge deıin shet jurtqa kór­setip, syıǵa tartar sándi anyqtama – albomdarymyzdyń ózi joqtyń qasy. Qazaqstandaǵy jalpy sany 25 myń bolatyn tarıhı jáne mádenı eskertkishter keń dalamyzdyń ár qıyrynda tarydaı shashylyp jatyr. Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi Ońtústik ólkesinde bolsa, Joshy han kesenesi Ortalyq Qazaqstanda. Mine, osy qymbat qazynalar jaıly kınolentalar jasap shyǵarsaq, qanshama ulttyq qazynamyz baryn álemge pash eter edik. Basqasyn bylaı qoıyp, qazaqtyń bir ǵana kıiz úıi jaıly ǵajaıyp ǵylymı-kópshilik taspa jasaýǵa bolmas pa edi?! Pat­shalyq Reseıdiń qazaq dalasyn otarlaý saıasatyn júzege asyrýǵa atsalysyp, halqymyzdy qynadaı qyrǵan qanisher Ermakka Keńes ókimeti kezinde qalanyń atyn da berip, oǵan záýlim eskertkish qoıdyq. Ultymyz­dyń maqtanyshy Mahambet, Jumaı Táshenov, Aqan seri, Qurman­ǵazy syndy alyptarǵa kúni búginge deıin astana tórinen oryn taba almaımyz. Osy da ádilettilik pe? Jıdebaıdaǵy Abaıdyń, Syrymbettegi Aqan seriniń ádebı mýzeı-qoryǵyn jasaý da kóp keshiktirmeı júzege asyrar keleli mindettiń biri bolsa kerek.

Qazaq mádenıetiniń kóp tomdyq tarıhyn jasaýdy budan ári kesheýildete berýdiń jóni joq. Bizdiń tarıhy­myzǵa baılanysty materıaldar Qytaı, Sırııa, Túrkııa, Iran, Úndistan tárizdi shet memleketter men Máskeý, Lenıngrad, Tashkent, Orynbor, Ýfa, Baký, Qazan, Ýlan-Ýde arhıvterinde sarǵaıyp jatyr. Sony izdeý, tabý, jarııalaý qajet. Ol úshin arab alfavıtin, shet tili biletin bilik­ti jastardy kóptep oqytý kerek. Biz óz mádenı tarıhymyzdan góri shetel mádenıetiniń tarıhyn jaqsy­raq bilemiz, soǵan kóbirek kóńil bólemiz. Ulttyq sheńbermen shettelip qalǵanymyz jaqsy, árıne, alaıda, ózimizdi ózimiz tanymaýymyz jaqsy­lyq emes. Adam aldymen ózin bilmeı turyp, ózgeni bile alar ma, ózin qur­met­temegen adam ózgeni qurmetteı alar ma?

Jeke adamnyń da, qoǵamnyń da damý deńgeıi eń aldymen mádenıet­pen ólshenedi. Mádenıet, ımandylyq, ıntellektýaldyq potenıal qoǵam­nyń qazirgi hal-ahýaly ǵana emes, onyń bolashaǵyn da anyqtaıdy. Bola­shaq – jastardiki, kókórim balalardiki! Olaı bolsa búgingi jas urpaq bul qaǵıdany árkez jadynda ustaýy lázim. Al memlekettiń mindeti – mádenıeti, onyń qaınar bulaǵy  – ádebıetti kózdiń qarashyǵyndaı saqtaý! Álemdi qutqaratyn – mádenıet.

Sábıt DOSANOV,

Melekettik syılyqtyń  laýreaty

Almaty qalasy

 

Sońǵy jańalyqtar