4 Maýsym, 13:49 634 0 Atajurt Túrkistan Gazeti

Dúken Másimhanuly: Qandastar Otanǵa, Otan qandastarǵa muqtaj

Elimizge tanymal shy­ǵys­tanýshy, qytaıtaný­shy ǵalym Dúken Másim­hanu­ly Shyǵystaný  ınstıtýtyna dırektor bolyp taǵaıyn­dal­dy. Buǵan deıin L.Gýmılev atyndaǵy EUÝ janyn­daǵy qytaıtaný ınstıtýty­nyń dırektory qyzmetin atqaryp kelgen ǵalymnyń otandyq ǵylymǵa qos­qan úlesi qomaqty. Dúken Másim­hanuly Qytaı Halyq Respýblı­ka­syn­daǵy qazaq­tar meken etetin Shyńjań ólkesinde ómirge kelgen. Ol Qazaq­stan Táýelsizdik alǵan jyldary tarıhı Otanyna oralǵan. Biz ǵalym­ǵa habarlasyp tarıhı kóshtiń mán-mańyzy jáne shyǵystaný, qytaı­taný salasyna qatysty áńgime órbitken edik. 

– Qazaqstan Táýelsizdik alǵan soń Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev álem qazaqtaryn atajurt­qa shaqyrdy. Sonyń nátıjesinde elge el qosyldy. Jalpy, Nazarbaevtyń álem qazaqtaryn biriktirýdegi roli qan­daı?

– Ótken otyz jylda táýelsiz qazaq elin qurý, qalyptastyrý jáne nyǵaıtý jolynda  Tuńǵysh Prezıdent, Elbasy N.Nazarbaev tabysty atqaryp shyqqan asa aýqymdy isteriniń qatarynan biz myna úsh máseleni erekshe bólip ataǵan bolar edik. Onyń birinshisi – kórshiles memlekettermen shekara shebimizdi beıbit jaǵdaıda, dıplomatııalyq jolmen shegendep berýi bolsa, ekinshisi – elordamyzdy Almatydan Arqa tósindegi Aqmolaǵa aýystyryp, az jylda aıshyqty qala turǵyzýmen birge, eli­miz­diń soltústik óńirine ulttyq rýh darytýy. Al úshinshisi – alys-jaqyn shetelderden bir mıl­lıonnan astam qandas baýyrlarymyzdy atamekenniń qushaǵyna oraltýy.

Árıne, táýelsiz eldi qalyptastyrýdyń qat-qabat qıyndyqtarymen arpalysa júrip júzege asyrylǵan osynaý úsh ıgiliktiń qaı-qaısysy da halqymyzdyń «ǵasyrlyq jetis­ti­gi» dep aıtýǵa laıyqty. Alaıda taǵdyrdyń teperishimen álemniń túkpir-túkpirine tarydaı shashylyp ketken qandastarymyzdy Qazaq­stanǵa jınaı bastaýymyz saıası-stra­tegııalyq turǵydan da, patrıottyq turǵydan da esh­qashan mańyzyn joımaıtyn tarıhı uly isterdiń biri bolyp qalatyny – basy ashyq aqı­qat.

1991 jylǵy 16 jeltoqsan kúni Alash bala­synyń ǵasyrlar boıy ańsaǵan asqaq armany oryndalyp, táýelsiz el atandyq. Ol kezde respýblıkamyzda memleket atyn ıelenip otyrǵan tıtýldy halyqtyń úles sal­maǵy nebári 40 paıyzdyń mańaıynda ǵana edi. Osyndaı jaǵdaıda «álemdik qaýym­das­tyq» atty uly aıdynǵa jańa shyqqan qazaq eli ke­mesin aq jal tolqyndar qaıda aparyp soǵýy múmkin, tosyn soqqan daýyl­darǵa tótep bere alar ma eken degen suraqtar qaı-qaısy­myzdy da mazalaǵany ras.

Eldiń taǵdyry men bolashaǵyna qatysty osynaý kúrmeýi kúrdeli máseleni jedel sheshý­diń bir joly shetelderde turatyn qandas baýyrlarymyzdy múmkindiginshe elge oraltyp, sol arqyly ortamyzdy toltyryp, jyrtyǵy­myzdy bútindeý edi. N.Nazarbaev osyny erte ańǵaryp qana qoıǵan joq, iske de jedel kiristi. Tipti, Elbasynyń bul baǵyttaǵy qadamy respýblıkamyz táýelsizdik almaı turyp-aq bastalyp ketkeni de jurtshylyqtyń jadynan shyǵa qoımaǵan bolar.

Nursultan Nazarbaev 1991 jyldyń qyr­kúıek aıynda Qazaqstan Respýblıka­synyń Prezıdenti retinde Túrkııaǵa resmı saparmen bardy. Sapar barysynda Stambul qalasynda qazaq dıasporasynyń ókilderimen kezdesip, olardy elge kóshirip alýǵa ýáde berdi. Bul oqıǵa sol kezde tek Túrkııadaǵy ǵana emes, sonymen birge shette júrgen kúlli qazaq dıas­porasy ókilderiniń júregine úmit otyn jaǵyp, bolashaqqa degen senimin oıatty.

Osy kezdesýde qazaq dıasporasynyń ókilderi Elbasyǵa kezinde Aýǵanstannan aýyp baryp, Pákistan, Iran, Saýd Arabııasy jáne Túrkııada bosqyn retinde turyp jatqan qazaq baýyrlarymyzdy birinshi kezekte elge qaı­tarýǵa qol ushyn berý týraly ótinish bildirgen bolatyn. Prezıdent osy ótinishti birden qabyl alyp, táýelsizdigimiz jarııa bol­ǵannan keıingi az ýaqyt ishinde Qazaq­stannan arnaıy áýe kóligin jiberip, atalǵan memleketterde bosqyn  degen statýspen júrgen baýyrlarymyzdy atamekenge aldyrtty.

Bir kezderi taǵdyr tálkegine túsip, Aýǵan­stannan pana tappaı, bóten el, jat jurt ara­synda azyp-tozyp júrgen sol baýyrlarymyz búginde Qazaqstannyń ár-ár jerinde ósip-ónip, eńbek etip, týǵan halqymen birge baqyt­ty bolashaǵynyń besigin terbetýde.

1991 jylǵy 16 jeltoqsanda Qazaqstan óziniń táýelsizdigin jarııalady. Sodan týra 15 kúnnen keıin Elbasymyz shetelderge habar taratatyn «Shalqar» radıosy arqyly sóz sóı­lep, alysta júrgen aǵaıyndarǵa aq tilegin joldady. Azat el, táýelsiz memleket basshy­sy­nyń úni qandaı asqaq, sózderi qandaı jalyndy edi deseńizshi! Áýe tolqynynan sań­qyl­daı shyqqan bul tilekti óz qulaǵymen estigen qazaq balasynyń qýanyshynda shek bolmady. Prezıdenttiń ásirese: «Qymbatty otandastar! Ejelgi atamekeninen jyraqtap qalǵan sizderdi keshegi kúnge deıin «Ata-baba jerine qaıtyp kele alamyz ba?» degen suraq­tyń alańdatyp kelgenin men jaqsy bilemin. «Týǵan jerdiń tútini de ystyq» deıdi halqymyz. Qandas baýyrlarymyzdy baıyrǵy ata qonysyna tartý maqsatynda Qazaqstan Úkimeti arnaıy qaýly qabyldady. Sondyqtan atamekenge kelemin deýshi aǵaıyndarǵa jol ashyq. Ata-baba árýaǵy aldaryńyzdan jarylqasyn!», – degen sózderin tolqymaı tyńdaý múmkin emes edi.

Árıne, aıtylǵan sóz aqıqatqa aınalsa ǵana qundy. Elbasymyzdyń sóılegen sózderi men aıtylǵan oılarynyń bári birtindep júzege asa bastady. 1992 jylǵy qyrkúıekte sol kezdegi astanamyz Almaty qalasynda tuń­ǵysh Prezıdentimizdiń tikeleı bastamasymen Dúnıejúzi qazaqtarynyń  birinshi quryltaıy sha­qyryldy. Ǵasyrlar boıy jat jerde júr­gen qazaq dıasporasy ókilderiniń bastary atamekende qosylyp, bir-birimen jylap kó­ris­ti. Mundaǵy jergilikti jurt ta jeti ata­sy tirilip kelgendeı qýandy. Shetelden kelgen baýyrlardyń ushaqtan túse salysymen áýe­jaı­dyń topyraǵyna aýnap, qara jerdi qu­shyrlana súıgenin kórgende júregi tebirenbegen jan qalmady. Osy quryltaıda Dúnıe­júzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy quryldy. Onyń tóraǵasy bolyp Elbasymyz N.Nazarbaev bir-
aýyzdan saılandy.

Dúnıejúzi qazaqtarynyń tuńǵysh quryl­taıy ótken soń, kóp uzamaı, Qazaqstan Prezıdenti 1992 jylǵy qarashada Iran Prezı­denti­niń arnaıy shaqyrýymen osy elge tuń­ǵysh ret resmı saparmen bardy. Sapar kezinde Nursultan Ábishuly Irannyń sol kezdegi prezıdenti Álı Akbar Hashemı Rafsanjanı myr­zamen sondaǵy qazaqtardyń taǵdyry tý­raly arnaıy áńgimelesip, aǵaıynnyń óz qa­laýy boıynsha atajurtyna erkin kóshýi tý­raly kelisimge keldi. Bul da, ásirese jastary par­sylanyp ketýge beıim turǵan Irandaǵy qa­zaq dıasporasy úshin teńdesi joq qýanysh edi.

Basqany bylaı qoıǵanda, burynǵy Keńes Odaǵynyń quramynda bolǵan Reseı, Ózbek­stan, Qaraqalpaqstan, Túrkimenstan, Tájik­stan, Qyrǵyz Respýblıkasy t.b. respýblıka­lar­daǵy qazaqtardy atamekenge oraltýdyń zańdyq tetikterin jasaýdyń ózi ońaıǵa túsken joq. Degenmen Elbasy bul elderde ómir súrip jatqan aǵaıyndardy elge oraltý máselesin táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda atalǵan memleketterdiń basshylarymen jeke-jeke sóılesip, kelisimge kelý arqyly ońtaıly sheship berdi. Sonyń arqasynda, ásirese Ózbek­standaǵy qandastar Otanǵa kedergisiz oralýǵa tolyq múmkindik aldy.

Azattyqtyń alǵashqy kezeńinde alystaǵy aǵaıyndardy elge oraltý úshin Qytaı elimen kelisimge kelýdiń qıyndyǵy kóptiń kóńilin kúpti qylǵan kúrdeli máseleniń biri bolǵany jasyryn emes. Alaıda Elbasy QHR-dyń sol kezdegi tóraǵasy zıan zemınmen aýyzeki kelisip, «bólinip-jarylǵan otbasylardyń qonys aýdarýyna» ruqsatyn aldy. Qytaı eline jasaǵan kezekti bir saparynda Nursultan Ábishuly ondaǵy aǵaıyndardyń hal-jaǵ­daıyn bilý maqsatymen Qulja qala­syna deıin baryp, qandastarmen kezdesip, tur­mys-tirshilikterin kózimen kórip qaıtqan bolatyn. Osyndaı qadamdardyń arqasynda Qytaıda ómir súrip jatqan qandastar arasyn­daǵy atajurtqa oralamyn deýshilerdiń kóshine keń jol ashyldy.

Qazirge deıin qazaq elinde Dúnıejúzi qa­zaq­tarynyń bes quryltaıy ótti. Naqtyraq aıtqanda, bul bes-alty jyl saıyn bir quryl­taı ótip turdy degen sóz. Sonyń bárine de Elbasynyń ózi qatysyp, shetelderdegi qazaq dıasporasynyń muń-muqtajyn, kóshi-qonǵa qatysty túıtkildi máselelerin muqııat tyń­dap, quzyrly sala basshylaryna máseleni tezdetip sheshý jóninde naqty tapsyrma berip otyrdy.

 –Shette turatyn otandastaryn kóshi­rip alyp jatqan sanaýly eldiń biri – Qa­zaq­stan. Osy ýaqytqa deıin tarıhı Otanyna 1 mıllıonnyń ústindegi qazaq kó­ship kelipti. Shetelden kelgen qazaq re­tin­de kóshi-qon isterine kóńilińiz tola ma?

– Iá, búginde qazaq eli – qomaqty qarajat bólip, qandastaryn eline shaqyryp otyrǵan sanaýly ǵana memlekettiń biri. Sonyń arqa­syn­da ótken shırek ǵasyr ishinde 300 myńǵa jýyq otbasy atajurtqa oraldy. Bul – buryn­nan keregesi keń, búginde ózgelermen terezesi teń táýelsiz elimizdiń halqy 1 mıllıonnan astam jańa qandastarymyzben tolyqty degen sóz. Aıtqanǵa az sekildi kóringenimen, bul bizdiń elimiz úshin úlken bir oblystyń nemese onshaqty aýdannyń halqyna shamalas keletin qomaqty san ekeni sózsiz.

«Elge el qosylsa – qut!» deıdi qazaq dana­ly­ǵy. Shetten kelgen baýyrlarymyzben birge elge mádenı-rýhanı qundylyqtarymyz da oralyp, ulttyq mádenıetimizdiń damýynda tyń tynys, jańa óris paıda bolǵanyn maqta­nysh­pen aıtýǵa tıispiz. Sol arqyly qaımaǵy buzylmaǵan shuraıly tilimiz men baı ádebı mura­myz, dinı senim-nanymymyz ben halyq­tyq salt-dástúrlerimiz, ulttyq qolóner týyn­dy­larymyz, atamekende umyt qalyp bara jatqan kóptegen án-kúılerimiz ben bılerimiz sońǵy jıyrma bes jyldyń aýqymynda otan­dyq mádenıetimizge jańa qazyna bolyp qosylyp, odan ári baıı tústi.

Atajurtqa oralǵan aǵaıyndardyń arasynda búginde elimizde kásipkerlikpen tabysty aı­nalysyp, ǵylymymyz ben bilimimizdi, mádenıetimiz ben ónerimizdi damytýǵa belsene atsalysyp júrgen aıtýly tulǵalarymyz qanshama?!

Bir ǵana ádebıet salasyn alsaq, kóshi-qon saıasatynyń arqasynda qazaq qalamgerleriniń qatary júzdegen talantty aqyn-jazýshy­lar­men tolyqty. Elge oralǵan qandas qalamgerler ádebıetimizge tyń tynys, jańa lep ala keldi. Olardyń qalamynan týǵan shyǵarmalar otan­dyq oqyrmannyń júregine jol taýyp, súıis­pen­shiligine bólenip úlgerdi.

Sondaı-aq qazaq qıssa-dastandarynyń ondaǵan tomy, aǵartýshy aqyndar – Aqyt qajy Úlimjiulynyń, Kódek Maralbaıulynyń, Áset Naımanbaıulynyń, Tańjaryq Joldy­uly­­nyń shyǵarmalary, XV ǵasyrda ómir súr­gen áıgili qazaq shıpageri Óteıboıdaq Tileýqa­bylulynyń «Shıpagerlik baıan» atty me­dıınalyq eńbegi, Qajyǵumar Shabdanu­ly­nyń 6 tomdyq «Qylmys» romany atajurtta jaryq kórip, rýhanııatymyzdyń kókjıegin keńeıte tústi.

Bul arada álemniń túkpir-túkpirinen elge oralyp jatqan bulbul kómeı, jeztańdaı ánshilerdiń bárin tizbelep jatpaı-aq qoıalyq. Bir ǵana Maıra Muhamedqyzynyń ózi Qazaq­stan­nyń án óneri men mýzyka mádenıe­tin álemdik jańa beleske kóterýge qanshalyqty úles qosyp júrgenin aıtsaq ta jetkilikti.

Ulttyq bı ónerimiz de táýelsizdik jyldarynda óziniń jańasha damý arnasyn tapty. Bul salada Shuǵyla Saparǵalıqyzy alyp kelgen bı mektebiniń ózindik orny bar ekeni ámbege aıan. Al ulttyq dástúrli bı óneriniń jaýhary bolyp sanalatyn «Qara jorǵa»  búginde toı-jıyndarda halqymyzdyń janyna shattyq nuryn syılaıtyn ortaq ıgiligimizge aınaldy.

Taekvondo – búginde elimizde qanatyn keńge jaıyp, tez órkendep kele jatqan sport­tyń bir túri. Onyń qazaq topyraǵynda tamyr jaıýy Mustafa Óztúriktiń esimimen tikeleı baılanysty. Al boksshylarymyz Baqyt Sár­sek­baev pen Qanat Islam álemdik eń márte­beli boks básekelerinde el abyroıyn asqaq­ta­typ, kók týymyzdy bıikte jelbiretti.

Táýelsizdik jyldarynda álemniń ár túk­pi­rinen elimizdiń bilim men ǵylym salasyna kelip qosylǵan ulaǵatty ustaz, bilikti ǵalym baýyrlarymyz da emes. Osynaý iske ólsheýsiz úles qosqan Halıfa Altaı, Zardyhan Qınaıat­u­ly, Minis Ábiltaı, Qarjaýbaı Sartqoja, Nábı­jan Muhamethan, Islam Jemeneı, Dúken Másimhanuly, Nápil Bázilhanuly, Janymhan Oshan t.b. ǵalymdardyń esimderin qurmetpen aıtý lázim.

Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynan bas­tap bulardyń árqaısysy óz salasy boıynsha jas mamandar daıarlaý men ǵylymı zertteýler júrgizý isin qatar óristetip, otandyq shyǵys­taný jáne tarıh ǵylymdaryn jańa beleske kóterýge laıyqty úles qosty. Olardyń qatarynda qazirgi jáne ejelgi mońǵol, qytaı, parsy jáne shaǵataı tilderin jaqsy meńgergen bilikti mamandar bar. Osyndaı ǵalymdar men pedagogtardyń elge oralýynyń arqasynda otandyq ǵylymnyń kókjıegi keńı tústi.

Elge oralǵan qandastarymyz «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda Shyǵystyń kóne muraǵattaryndaǵy qazaq halqy men Qazaqstan tarıhyna qatysty qun­dy derekterdi ǵylymı turǵydan júıelep, ana tilimizge aýdarýǵa atsalysty. Sondaı-aq olar­dyń qazaq tarıhynyń aqtańdaq betterin ashýǵa yqpal etetin ǵylymı eńbekteri oqyr­man­­men tabysyp, elimizde azat oı-sana men jańa tarıhı kózqarastyń qalyptasýyna sep­tigin tıgizýde. Buǵan istiń kózin biletin myń­daǵan tájirıbeli malshylar men dıqan­dardy, jaratylystaný salasynyń ǵalymdary men dári­ger­lerdi, áskerı qyzmetshiler men ınjener-qurylysshylardy, IT jáne sandyq-teh­nologııa mamandaryn, taǵy basqalardy qos­sańyz, ult retindegi ortaq oljamyzdyń qan­shalyqty qomaqty ekenine kózimiz aıqyn jetedi.

Elge eldiń qosylyp, qutqa aınalǵanynyń kó­rinisi osy bolsa kerek. Elbasymyzdyń kóshi-qon jáne demografııa salasyndaǵy salıqaly saıasatynyń, shetelderdegi qazaq dıasporasyna qatysty eren eńbeginiń arqasynda osylaısha ólgenimiz tirildi, óshkenimiz jandy, ortamyz toldy, oıdaǵymyz boldy dep nyq senim­men aıta alamyz.

– Álemniń 40-qa jýyq elinde shashylyp jatqan taǵy da 5 mıllıonnan artyq qa­zaq bar kórinedi. Sizdiń oıyńyzsha, olar­dy kóshirip alý múmkin be? Bolmasa shet­tegi qazaqty tarıhı Otanyna shaqy­rý­dyń jeńil joly qaısy?

– Shamamen qazaq balasynyń úshten biri áli de bolsa jat elderde ómir súrip jatqany jasyryn emes. Olardyń bir bóligi ırredenta, al ekinshi bóligi dıaspora bolyp sanalady. Irre­denta dep ózderiniń ejelgi atamekeninde tarıhı ómir súrip kele jatqan, biraq birtutas ulttan ata qonysymen birge bólinip qalǵan bóligin aıtady. Tarıhtan belgili bolǵanyndaı, qazaqtardyń birqatar jerleri shekaralardyń ózgerýi, otarshyl basqynshylyq sııaqty oqı­ǵa­lardyń saldarynan ózge elderdiń quramyna enip ketkeni belgili. Al dıasporalar bir ult ókilderiniń óz elinen ekinshi bir elge erikti-eriksiz qonys aýdaryp, ózge halyqpen birge turýy bolyp tabylady.

Osy turǵydan kelgende Qytaıdaǵy, Reseıdegi, Ózbekstandaǵy, Mońǵolııadaǵy qandas­ta­ry­myz tutastaı ırredenta bolyp sanalady. Onyń ústine sheteldegi qandastarymyzdyń shamamen 90 paıyzdan astamy osy atalǵan tórt memlekette ómir súrip otyr. Qalǵandary Túrkııa, Iran jáne Eýropa elderinde tirshilik etýde. Al endi sheteldegi aǵaıyndardyń kóshi-qon máselesine keletin bolsaq, Qazaqstanǵa buǵan deıin kóship kelgenderdiń basym bóligin sol ırredentalar qurap otyr. Budan bylaı da atamekenge kóshkisi keletinder negizinen sol ırredentalardyń arasynan tabylady. Al Túrkııa, Iran jáne Eýropa elderindegi aǵaıyn­dardyń Otanǵa oralǵysy keletinderi táýel­siz­diktiń alǵashqy jyldarynda-aq kelip aldy. Al qalǵandary qozǵala qoımaıdy-aý. Óıtkeni «sanany turmys bıleıdi» deıtin josyq bar ǵoı, sol sózdiń jany bar. Eýropa­daǵy janǵa jaıly turmysty, órkenıetti ómirdi kóbisi qı­maıdy. Ony aıtasyz, bizdiń elimizdegi tur­ǵy­lyqty aǵaıyndardyń ózi Qazaqstandy tas­tap Batys jáne Eýropa elderine kóship ketip jatqan joq pa?! Sondyqtan ol jaqtaǵy aǵa­ıyndardy «nege kóship kelmeısiń?» dep kiná­laýǵa bolmaıdy.

Al endi táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda qandastar kóshi negizinen Ózbekstan, Qytaı, Mońǵolııa elderinen aǵylyp kelip edi. Ókinishke qaraı, 2010 jyldardan keıin shetten keletin aǵaıyndar kóshi múlde saıabyrlap qal­dy. Oǵan sebep sol jyldarda Qazaqstan Úki­meti kóshi-qonǵa maratorıı jarııalady, odan keıin kóshi-qon zańyna ózgerister engizip, be­riletin kvotany qysqartty, azamattyq alý­dy qıyndatty. Tek 2014 jylǵy Ýkraına­daǵy «Qyrym oqıǵasynan» keıin ǵana qazaq bıligi dereý iske kirisip, shetelden keletin aǵaıyndar kóshin jandandyrýǵa umtylǵany­men, onyń ke­shendi mehanızmderi ýaqytyly jasaq­tal­maı, kósh jandanbaǵan kúıi toqy­raý­ǵa ushy­­rady.

Al endi syrttan keletin qazaq kóshi qaıtse jandanady degen máselege keletin bolsaq, «Otandastar qory» bergen resmı málimetterge qaraǵanda, dál qazirdiń ózinde shetelderde ómir súrip jatqan aǵaıyndardyń arasynan 1,5 mıllıon qandasymyz Otanǵa oralýǵa nıet bildirip otyrǵan kórinedi. Alaıda biz osy aǵaıyndardy elge ákelip, baýyrymyzǵa basýǵa daıynbyz ba?! Másele osynda. Olardy elge ákelemiz deıdi ekenbiz, endeshe olardyń ómir súrýine qajetti tirshiliktiń eń qarapaıym shart-jaǵdaıyn jasap berýimiz kerek. Ol qandaı shart-jaǵdaı? Birinshi, qujattandyrý­dy (yqtııarhat, azamattyq) jeńildetý kerek. Ekinshi, qandastar arasyndaǵy qarapaıym eginshi-malshylardy memleket elimizdiń sol­tús­tik óńirlerine ákelip egistik jáne jaıy­lym­dyq jermen tegin qamtamasyz etý kerek. Úshinshi, zııaly qaýym ókilderine, óner, máde­nıet qaıratkerlerine qala-qalashyqtar­dan salynyp jatqan «arendalyq turǵyn úıler­den» jartylaı nesıemen bolsa da baspana berý kerek. Tórtinshiden, zeınet jasyndaǵy qandastardyń eńbek ótiline qaraı laıyqty zeınetaqy taǵaıyndaý kerek. Besinshiden, kóship kelgen aǵaıyndarǵa tek Qazaqstan aza­mat­tyǵyn alǵannan keıin ǵana kisi basyna jet­kilikti mólsherde bir rettik járdemaqy berý kerek. Mine, osy bes túrli tarmaq boıynsha Úkimet keshendi baǵdarlama daıyndap iske kirisse, syrttan keletin qazaq kóshi qaıta jan­danady dep tolyq senimmen aıta alamyn. Ásirese, QHR bıliginiń sońǵy eki-úsh jyldan bergi Shynjańda júrgizgen saıasaty saldarynan ondaǵy aǵaıyndardyń ishindegi Qazaqstan­ǵa kóshkisi keletinder sanynyń kúrt óskeni jasyryn emes.

Shetten keletin qazaq kóshi týraly aıta bastasań boldy, keıbir keritartpa aǵaıyndar «sonyń ne qajeti bar?!» dep kirpishe jıyryla qalady. Men joǵaryda Ýkraınadaǵy «Qyrym oqıǵasyn» jaıdan-jaı eske alyp otyrǵan joqpyn. Dál qazir sheteldegi qandastar ur­paq­tarynyń taǵdyry men bolashaǵy úshin Qazaq­stan­ǵa muqtaj, al Qazaqstan bolsa táýel­siz­dik­tiń taǵdyry men bolashaǵy úshin demo­gra­­fııa­lyq ósimge, elde qandastardyń kóbeıýi­ne muqtaj. Zamana betalysy, ýaqyt tynysy, elimizdiń taǵdyry men bolashaǵy bizden osyny talap etip otyr. Muny el bolyp  túsinetin ýaqyt jetti. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev­­tyń: «Dúnıejúzindegi qandastarymyz­dyń basyn týǵan jerde biriktirý – bizdiń qa­sıet­­­ti paryzymyz», – degen sóziniń astarynda osyn­daı uly maqsattar jatqany anyq.

Men Alashtyń aspanyna azattyq tańy atqan kúnniń erteńinde-aq Otanyma alyp-ushyp jetken qazaqpyn! Otandaǵy ótken osy  otyz jylym tutastaı týǵan halqymnyń kóz aldynda ótip keledi.

1993-2000 jyldar aralyǵynda kórmegen qıyndyǵymyz qalmady.  Biraq «kóppen kór­gen uly toı», qandaı qıyndyq bolsa da osyn­daǵy aǵaıyndarmen birge kórdik.  Otyz jyl boıy taban aýdarmaı elimizdiń jetekshi JOO-da ustazdyq etip, qytaıtanýshy mamandar daıar­laý jumysymen aınalysa júrip, elimizdegi qy­taıtaný ǵylymynyń qalyptasýy men damýyna bir kisilik úlesimizdi qosyp kelemiz.  Sony­men birge, elge oralǵan kúnnen búginge deıin elimizdiń bılik butaqtaryn, qarapaıym ha­lyqty, zııaly qaýymdy Qytaı týraly ǵy­ly­mı-tanymdyq aqparattarmen qamtama­syz etip, qytaıdyń ekonomıkalyq jáne demo­gra­fııa­lyq ekspansııasynan saqtaný týraly tynbaı aıtyp ta, jazyp ta kelemiz.  Bul sala­daǵy azdy-kópti eńbegimizdi osyndaǵy el-jurt, zııaly qaýym, bılik basyndaǵy azamattar óte jaqsy biledi ári laıyqty baǵalap ta jatyr. Otanǵa oralǵan otyz jylda ádebıi bar, ǵy­lymı-zertteýi bar, kórkem aýdarmasy bar, oqý­lyqtary bar, jalpy otyzdan astam kitaby­myz jaryq kórdi.  Onyń bári qalyń qazaq jurtynyń, jas urpaqtyń bilim-biligi úshin, paıym-parasaty úshin laıyqty qyzmet etip keledi.

– Ótken jyly L.Gýmılev atyndaǵy EUÝ janynan «Qytaıtaný ǵylymı ınstıtýty» ashylǵan eken. Osy ýaqytqa deıin sol ınstıtýttyń dırektory qyzmetin atqar­dyńyz. Osy aptada shyǵystaný ıns­tıtýtyna dırektor bolyp taǵaıyn­dal­ǵanyńyzdy estip otyrmyz. Jańa qyz­met­te de elge bererińiz mol bolsyn. Osy oraı­da qytaıtaný salasynda atqarylyp jat­qan jumystar jaıly áńgimelep ber­se­ńiz.   

– Jalpy, bir memlekettiń ózge memleketterdi zerttep otyrýy – órkenıetti elderde ejelden qalyptasqan úrdis. Biraq bul úrdistiń maqsaty men mindeti zamannyń aýysyp, ýa­qyt­tyń jańalanýymen ózgerip otyratyny da jasyryn emes. Qazaqstan úshin, qytaıtaný ǵylymy saıası-strategııalyq turǵydan da, el­taný ǵylymy retinde de qajet. Qajet bol­ǵan­da jaı qajet emes, óte qajet. Sebebi búgingi QHR bizdiń elimizdiń halyqaralyq baıla­nys­ta­ǵy senimdi áriptesi, dos el, tatý kórshisi deı­­miz. Endeshe kórshimen, dospen tatý bolý úshin de ony ábden, jan-jaqty tanyp-bilýimiz kerek. Eger qytaı halqynyń mentalıtetin, res­mı Pekınniń ishki-syrtqy saıasatyn, el ishin­degi barlyq jaǵdaıdy jaqsy biletin bolsaq, Qytaı bıliginiń kúndelikti tirligin qalt jibermeı nazar aýdaryp otyratyn bolsaq, jalpy ózimizge keler kez kelgen zııan men qaýip-qaterge, syılasyp otyryp-aq jol bermeýge bolady. Bul – bir. Ekinshiden, qazaq pen qytaı – jer jaralyp, sý aqqannan beri Azııa qurlyǵynyń shyǵysy men kindik tusyn qa­tar mekendep kele jatqan halyqtar. Tarıh­taǵy aýmaly-tókpeli zamandardyń kesirinen tarıhymyz ben mádenıetimizge qatysty jaz­ba­lar ózimizde saqtalmaı qaldy. Osy aqtań­daq­tardyń ornyn da qytaıtaný ǵylymynyń kó­megi­men toltyrýǵa bolady. Qysqasy, biz «Qytaıdyń jan sany kóp eken, ekonomıkasy men áskerı qýaty óte myqty eken, bizge kún­der­diń kúninde osy elden qaýip tónýi múm­kin» dep basqa bir jaqqa kóship kete almaımyz ǵoı. Endeshe, biz ári ulttyq qaýipsizdigimiz úshin, ári ol elmen tatý kórshilik, senimdi dos­tyq qarym-qatynasty saqtaý úshin qytaıtaný ǵy­ly­myn jandandyrýymyz kerek.

Qytaıdyń 22 ólke, 5 avtonomııalyq ólke­si­niń bárinde Gýmanıtarlyq ǵylymdar akademııasy bar. Sol akademııalardyń bárinde Orta Azııa elderin zertteý ınstıtýttary ju­mys is­teıdi. Buǵan kóptegen ólke-qalalar­da­ǵy Mem­­le­kettik qaýipsizdik komıtetiniń, sondaı-aq JOO janyndaǵy Orta Azııa elderin zert­teı­tin aqparattyq-taldaý ortalyqtaryn qo­sy­­ńyz. Olardyń keıbireýi QHR qurylǵan kezde birge qurylǵan. Ondaǵy árbir ınstıtýt pen or­talyqta kem degende 10-20 qyzmetker ju­mys isteıdi.

Prezıdent Q.Toqaevtyń jol-joryǵymen, ýnıversıtet rektory, akademık E.Sydyqtyń qoldaýymen jańa ashylyp jatqan Qytaıtaný ınstıtýtynyń moınyna júktelip otyrǵan min­detter men maqsattarynyń aýqymyn osy­dan-aq shamalaı berýge bolady. Atam qazaq «esh­ten kesh jaqsy», «joqtan bar jaqsy» degen ǵoı.

Aldaǵy ýaqytta ınstıtýt QHR ishki-syrt­qy saıasatynyń basty baǵyt-baǵdaryn, Resmı Pe­kınniń Shyǵys jáne Ońtústik Azııa elderimen, Taıvanmen, Batys álemimen, Túrki ále­mi­men, Islam álemimen, Orta Azııa elderimen (onyń ishinde, ásirese qazaq elimen) qarym-qa­ty­nasyn zertteýge kóbirek den qoıatyn bolady.

Sonymen birge atalǵan ınstıtýt QHR-nyń óz ishindegi etnosaralyq, dinaralyq, ekono­mı­ka­lyq, saıası-áleýmettik máseleleri men jalpy betalysy týraly da ǵylymı boljam jasap, ózimizdiń bılik butaqtary men jalpy oqyr­manǵa usynyp otyratyn bolady. Budan tys, Qytaı muraǵattaryndaǵy ejelgi qazaq (túrki) tarıxy men mádenıetine qatysty de­rek­terdi jınaqtap shyǵarý, áıgili qytaı ǵa­lym­­darynyń ejelgi qazaq (túrki) tarıxy men mádenıetine qatysty zertteýlerin, sonymen birge qytaı xalqynyń (xan zý) mentalıteti men tanym-talǵamyn qazaq oqyrmandaryna tanystyrý maqsatynda qytaı ádebıetiniń tańdaýly úlgi­le­rin qazaq tiline aýdaryp shyǵarý da ınstıtýt jumy­synyń negizgi baǵyttarynyń biri. Sondaı-aq ıns­tıtýt eli­miz­diń salalyq mınıstrlikteri men ult­tyq kom­panııalarynan jáne jeke tulǵalardan ar­naıy tapsyrys qabyldaı otyryp, olardy ýa­qy­tyly, sapaly oryndap berý de josparymyzda bar.

–  Áńgimeńizge raqmet!

 

Suhbattasqan

Beıbit TOQTARBAI

Sońǵy jańalyqtar