28 Mamyr, 19:46 487 0 Qoǵam Anar LEPESOVA

Ánuran mátinine zer salsaq...

Memlekettik rámizder – qaı eldiń bolsa da, eń basty qasıetti qundylyǵy. Son­dyq­­tan bolar, Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy óz sózinde: «Biz Táýelsizdigimizdiń nyshan­daryn kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýymyz kerek. Elimizdiń árbir azamaty Qazaqstannyń Týyn, Eltańbasy men Ánuranyn erekshe qur­met­­teýge mindetti. Óıtkeni olar – halqy­myzdyń maqtanyshy, bizdiń eń kıeli qundy­ly­ǵymyz», – dep aıtqan bolatyn.

 Bıyl memlekettik rámizderdiń qabyldan­ǵanyna 28 jyl tolǵaly tur. 2009-2010 jyldarda respýblıkalyq gazet betterinde «Ánuran máti­nine zer salsaq...» taqyrybyna materıaldar ja­rııalanyp, onda Ánuran mátininde qazaq tilin­d­e qalyptasqan pýnktýaııalyq talaptar eskerilmeı, birneshe tynys belgileriniń qate qoıylǵany jáne keıbiriniń tıisti ornyna durys qoıylmaǵany jaıynda jazylǵan bola­tyn.

Qazirgi ýaqytta elimizde tótenshe jaǵdaıǵa baı­lanysty «Ana tili» gazetindegi kóterilgen ta­qyrypty qaıta jańǵyrta otyryp, osy máse­lege oralyp, bir naqty sheshimge keltirilse deı­min.

Osy taqyryp boıynsha aldymen  Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń A.Baıtursynuly atyn­daǵy Til bilimi ınstıtýtyna habarlasqan bola­tyn­byz.

–«Gımn» – kóne grektiń tilinen engen (ὕμνος – «bireýdi nemese bir nárseni madaqtap aıty­la­tyn óleń») sóz. Bul sóz áý basta dinı jón-joral­ǵy úshin qoldanylǵan. Keıinnen bul sózdiń maǵynalyq aýqymy keńeıip, ár el óziniń ánuranyn «gımn» dep ataldy. Elimiz táýelsizdik alǵanǵa deıin Qazaqstanda da «gımn» sózi qoldanylyp keldi.

Qazaqstan Úkimeti janyndaǵy Memlekettik termınologııa komıssııasy (budan ári – Memtermınkom) «Gımn» sóziniń qazaq tilindegi balamasy retinde «Gımn» sózin bekitti (gımn – gımn (1971-1981), Gosýdarstvennyı Gımn – Memle­kettik Gımn (1971-1981).

Egemendik alǵan soń bul sózdiń maǵynasy tereń zerttelip, «Gımn» sóziniń ornyna «Ánuran» degen ataý qoldanyla bastady. Memtermın­kom­nyń sheshimi boıynsha 1992 jyly «Gımn» sóziniń qazaq tilindegi balamasy retinde «Ánuran» sózi bekitildi.

Qazaqstan Úkimeti janyndaǵy Respýblıka­lyq termınologııa komıssııasynyń 2014 jylǵy 11 jeltoqsanyndaǵy otyrysynda «Gımn» sózi­niń qazaq tilindegi balamasy retinde «Gımn» jáne «Ánuran» sózderi, al 2018 jylǵy 6 sáýirdegi oty­rysynda «Gımn» sóziniń qazaq tilindegi bala­masy retinde «Gımn» sózi bekitilgen bola­tyn.

Gımnniń mátinindegi úshinshi jolynan keıin «defıs» belgisi emes, «tıre» (syzyqsha) belgisi qoıylady:

Altyn kún aspany,

Altyn dán dalasy,

Erliktiń dastany –

Sebebi qazaq tilinde ońashalanǵan aıqyn­daýysh múshe men aıqyndap turǵan sózdiń ara­syna syzyqsha qoıylady (R.Syzdyqova Kóp­tom­dyq shyǵarmalar jınaǵy. – 12-tom. – Almaty: Elshejire, 2018. – 25-bet).

Birinshi shýmaqtyń segizinshi jolynda «Qazaǵym myqty ǵoı!» sóıleminen keıin lep belgisi qoıylady.

Qazaǵym myqty ǵoı! Sebebi ártúrli kóńil kúımen (kóterińki, qatty ashý-yza, buıryq jáne t.b.) aıtylǵan oıdy bildiretin sóılemderden keıin lep belgisi qoıylady (Syzdyqova R. Kóptom­dyq shyǵarmalar jınaǵy. – 12-tom. – Almaty: Elshejire, 2018. – 85-bet).

Termınolog ǵalymdardyń jáne jalpy jurshylyqtyń pikirin eskere kele, qazaq tilindegi «Gımn» sóziniń ornyna «Ánuran» sóziniń qoldanylýy maqsatqa saı dep esepteımiz, – deıdi ınstıtýt mamandary.

Shynymen, qaı qalaǵa nemese aýylǵa bar­ma­saq ta, jalpy bilim oshaqtarynda pedagog­tar arasynda, synyp oqýshylary jáne ata-analar elimizdiń zań boıynsha aıtylýy tıis «Gımn» sózin «Ánuran» dep aıtyp keledi.

Ǵalymdarmen pikir talastyrý, árıne ońaı sharýa emes. Degenmen qorytyndy málimetti saralaýǵa alyp, Májilistiń kún tártibinde «Mem­le­kettik rámizder týraly» №258 Konstıtý­ııa­lyq zańynyń úshinshi qosymshasyndaǵy Qazaq­stan Memlekettik Gımni mátininiń tynys belgilerine ózgeris engizilýin usynamyn.

Búgingi ýaqytta, ár oblystyń Bilim berý basqarmasynyń ádistemelik ortalyqtary jalpy bilim beretin uıymdardyń tarıh, qazaq tili jáne ádebıeti páni muǵalimderiniń arasynda Memlekettik Gımn ataýy men redakııalyq mátindegi tynys belgilerine resmı túrde ózgeris engizý tóńireginde talqylaý, taldaý jumystary júrgizilip keledi.

Sonymen qatar atalǵan másele Parlament Májilisiniń Áleýmettik-mádenı damý komıteti men Ǵylym komıtetinde qaralý ústinde.

Uly aqyn Abaı aıtqandaı, «Áıteýir aqsa­qaldar aıtpady dep júrmesin dep, az ǵana sóz shyǵarǵan» edik, usynysymyz azdy-kópti kádege jarasa bolar edi.

 

Rýslan HAMZA,

Memlekettik rámizderdi  nasıhattaý jónindegi  Ulttyq ortalyqtyń  atqarýshy dırektory

 

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar