21 Mamyr, 15:21 436 0 Rýhanııat Anar LEPESOVA

Mustaqymnyń taǵdyry

Alash týy kóterilgen keshegi HH ǵasyrdyń basynda ómir súrgen halyq qaharmandarynyń ómiri – ulttyq rýhtyń aldaspany, memleketshildik sananyń qaınar kózi. Qazaqtyń Alash kezeńinde ómir súrip, azattyq ıdeıasyn júzege asyrǵan qýaty mol ıntellıgenııalyq tolqynnyń biregeıi Mustaqym Maldybaıuly bolatyn.

Mustaqym – Álıhan Bókeıhan, Bar­lybek Syrttanuly, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly, Otynshy Áljanuly, Jaqyp Aqbaıuly syndy oqyǵan tustas, za­mandastarymen birigip, patshalyq bı­lik­tiń ezgisin tartqan qazaq eliniń taǵdyryna ara­sha túsken, jeriniń tutastyǵy úshin kú­­resken er. Alash arysy HH ǵasyr ba­syn­daǵy qazaqtyń áleýmettik, qoǵamdyq-saıası ómirine belsene aralasyp, túıini sheshil­me­gen máselelerdi kóterip, merzimdi basy­lym­darǵa júrekten shyqqan otty sózderin bas­tyrdy. Qarańǵy qazaq balasy úshin oqý­lyq, kitap jazyp, ulttyq pedagogıka men oqytý ádistemesiniń negizin saldy. El ara­lap, aýyl kezip, qara domalaqtardy oqý­ǵa shaqyrdy. Alǵa jyljyǵan zamannyń ja­lyna jabysyp, qazaq qoǵamyna eý­ropalyq mádenıet, progressıvti lep ákel­gen, mektep pen zaýyt, ónerkásip ashqan jańashyl kózqarastaǵy oqyǵan edi. Bıyl osy azamattyń týǵanyna mereıli 140 jyl. 1880 jyly týyp, 1927 jyly ómirden ót­ken. Esim-soıy sovettik bılik ústemdik et­ken kezeńde halyq jadynan óship ket­ken-di. Onyń istegen isi, ult-azattyǵy jo­­­lyndaǵy muraty men qoǵamdyq-saıası qyz­meti, ádebı-ǵylymı jáne pýblı­ıs­tıkalyq murasy shovınıstik bılikke «asa qaýipti saıası element» bolǵan soń, rýhanı ómi­rimizden qalys qaldy. Qazaqstan sovet­tik kolonııadan shyǵyp, óz aldyna derbes memleket bolyp, demokratııalyq usta­ny­myn jarııa etkende ǵana keshegi «halyq jaýy» atanǵan Álıhan, Ahmet, Mirjaqyp, Mus­tafa esimderi tuǵyryna shyǵyp, eńbek­teri orala bastady. Sol qaıta «oralý» ke­zin­de esimi jıi bolmasa da, ara-tura atalǵan qaı­ratker osy – Mustaqym Maldybaıuly. Sóz basynda aıtqandaı, tarıhı tulǵa taǵ­dyry – el tarıhy bolyp sanalsa, onda Mus­taqymnyń ómir joly, sanaýly ǵumyry – el tarıhynyń bólinbes bir bólshegi emes pe?! Kópshilik nazaryna Mustaqym Maldy­baıu­lyn taný, zertteý máselesi týraly oı-tol­ǵanysymyzdy usynamyz.

Mustaqymtaný  máselesi

Mustaqym Maldybaıulynyń jarqyn beınesin tanýda urpaqtary, kózin kórgen za­mandastary, tálimin alǵan shákirtteriniń estelikteri mańyzdy. Qaıratker urpaq­ta­ryn izdep taýyp, hat-habar alysý arqyly qun­dy estelik derekter jazyp alǵan qa­lamger Kárim Saýǵabaıdyń eńbegi eren.

B.Ysqaquly, M.Temiruly syndy elshil tul­ǵalar negizin qalaǵan «ESEP»-ti (Elin súı­gen erler partııasy) qoldap, Qara­ǵan­dyda «Jas qazaq» uıymyn qurǵan qoǵam qaı­ratkeri K.Saýǵabaı joǵary oqý oryn­darynda Keńes ókimetine qarsy úndeýler, uran-paraqshalar taratqany úshin oqýdan shy­ǵarylyp, ámirshil-ákimshil júıe qy­sy­myn ótkerdi.

«Moıyndaý», «Kóktem keldi, alaqaı!», «Aq­sha qar», «Syldyrmaq», «Kúderińdi úzbe», «Bal­qantaýdyń basynda», «Úshqara ottary» jı­naqtary, «Mádı» kórkem oı-tolǵaý kita­by basylǵan jazýshy Alash zııalylary ǵu­myrynan «Ataqty Aqaıdyń Haseni», «Tek­tiniń teńi – Mustaqym...», «Mádıdiń jan dosy bolǵan Mustaqym» t.b. tanymdyq ma­qalalaryn jazdy.

Ata tarıhyn qadirlep, Alash qozǵa­ly­syn qasterlep ótken Mustaqym Maldy­baı­uly perzentterine Súıimbıke, Álıhan syn­dy tarıhı tulǵalar esimderin berdi. Mine, Álıhan Mustaqymuly (1929 j.t.) 1992 jyly 4 qarashada K.Saýǵabaıǵa jaz­ǵan hatynda «Neshe jasynda ekenin bil­meı­miz, ákem Troıkige jylqy aıdaýshy­lar­men baryp, sonda oqýǵa túsipti. Keıini­rek Ýfadaǵy Ǵalııa medresesinde oqyp, aýyl­da óziniń aǵaıyndarynyń, jerles­teri­niń balalaryn oqytypty. Semeıde de mektepte sabaq bergen bolý kerek. Ýfada oqyp júrgende Ǵazıza Ǵaınýlla degen ta­tar qyzyna úılenip, elge alyp kelipti. She­shemiz Ǵazıza 1891-1893 jyldary týyp, 1928 jyly qańtar aıynda ákemizdiń qyr­qynyń aldynda qaıtys bolypty. Kúıeýi­niń súıegin eline aparyp qaıtqanda ókpe­sine sýyq tıgen bolý kerek.

Ákem mektepte aǵartý jumysymen bir­ge gazet-jýrnaldarǵa maqala, óleń jazyp turǵan. Ol ýaqyttaǵy qazaq gazetteri arap árpimen jazylǵan.

...Taldyqorǵan oblysynda Aqsý aýdany Qara-Aǵash aýylynda Maman Turysbektiń mek­tebi bolǵan. Sol mektepti ashardyń al­dynda Qazan, Ýfa qalalaryndaǵy oqý oryn­daryna hat jazylypty. Ondaǵy tilek jańa mektepke muǵalimder jiberý. Sol ti­lekke sáıkes ákemdi Ýfadan osy mektepke ji­beripti. Ol kisi aıtýshylardyń sózine qa­­ra­ǵanda, 1910-1911 oqý jylynda sol mek­­tep­te dırektor, muǵalim bolypty... Álı­han Bókeıhanovpen de baılanysy bolýy kerek. Sebebi, ol kisi Máskeýge ket­ken soń, ákem baryp jolyǵypty» degen ba­ǵa­ly derekter keltiredi.

Al Súıimbıke Mustaqymqyzynyń (1915-1992) qalamgerge jazǵan hatyndaǵy «Me­niń ákem týraly áńgime óte kóp. Ákem­niń beıiti buryn Saryqııaq deıtin jerde bo­­latyn. Qazir qalaı atalatynyn bil­meı­min, kóp ózgerip jatyr ǵoı. Ákem 1928 jy­ly 47 jasynda Semeıde qaıtys bolǵan. 1914-1916 jyldary «Aıqap» degen jýr­nal­da jumys istegen. Sáýleev Rızabek bolyp jaz­ǵan áńgimeleri bar. «Beketbaev Taǵan de­gen kisi izdep júr» dep sińilim Ózbıke alyp ketken. Ákemniń sýreti Álıhan degen baýy­rymnyń qolynda... Seniń ákeń Juma­bektiń meniń ákem ólgende shyǵarǵan óleńi saqtaýly edi:

Atadan artyq týǵan bir gaýhar tas,

Aıtqany burynǵynyń bolady ras.

Kim kelip, bul dúnıege kim ketpedi,

 Pendesi ókinedi bolǵan soń jas.

Dúnıe aıtyp bolmas, qaıtyp kelmes,

Ahyrettik alypsyń, taýyp joldas.

Shyn joldas qaıǵyńmenen ólip ketti,

 Ólmegenmen artynda baqytty bolmas.

 Tulpardan tuıaq qaldy ómir bersin,

Kemdigi er jetpegen bolyp tur jas,

Qaıǵyǵa qaırat kórset, Sáýleı aǵa,

Buryn da ózgeshe eń náriń jýas.

Bul ótkelden adamzat báriń de óter,

 Sen qaıǵyrsań, balalar jumsap keter.

Tulpardyń jolyna sal balalardy,

Ónbeıtin oı oılama bosqa beker.

Suńqar ushyp jıyrma segizinshi jyly,

Mustaqymdaı Shanshardan týmaıdy ul.

Meniń esimde jattalyp qalǵan jyr osy...»   degen jansyrynyń aıtary mol. Birin­shi­den, M.Maldybaıulynyń ómirden ótken ýa­qyty 1928 jyl ekeni atap kórsetilse, ekin­shiden, aǵartýshy ómiriniń belesti ke­zeńderi, búrkenshik esimine qatysty naqty málimetter berilgen.

Qazaq tilindegi alǵashqy oqýlyqtardyń biri «Qazaqsha eń jańa álippe» (1912) atty ki­tap jazǵan aǵartýshy tuńǵysh ult baspa­sózi­niń biri «Qazaqstan» basylymynyń ju­mysyna atsalysty.

Mustaqym Maldybaıuly «Haıyrly sa­ǵat» maqalasynda «Iá, Qazaq balalary! Isti bastaýshy tabyldy, endi sizder qosh­dańyz­dar! «Aıqab» menen «Qazaqstannyń» ekeýi jıylǵanda bir qozynyń quny ǵoı... Oılańyz! Álbette, sanasy, namysy bar adam­dar, osyndaı jarly kúnde járdem eter. Qazaq arasynda bilikti adamdar mol­lalar, muǵalimler, halyqǵa aıtsańyz, ha­lyq tilegińizdi alady. «Aıqabqa» alýshy jı­ǵan jigitder, «Qazaqstanǵa» da járdem eter.

Taǵy da aıtamyn, qazaq baılary, myr­za­lary, jaslary, az nárse úshin halyqdyń kób isin toqtatbańyz» dep ult basylymda­ryn qoldaýǵa shaqyrdy.

M.Maldybaıuly «Týǵan jerime» óleńin­de keń dalany en jaılaǵan qazaq­tyń sáni men saltanaty kelisken erkindik dáýiri «Túrlentken masatydaı kók dalasyn, Kó­beıttik hám semirttik mal balasyn. Óziń­de emin-erkin júrgen shaqta, Asyrdyń qalpynan jurt sharýasyn. Kókoraı, kók shalǵynda jatýshy edi, Kólderdiń jylqy qaptap aınalasyn», «Qasyna jıyrma-otyz jigit ertken, kórýshi ek qus ańdyǵan baı ba­lasyn. Búrkitshi, qarshyǵashy, tazy ert­ken, Baılardyń arttyrýshy edi sal­tanatyn» dep saǵynyshpen jyrlap, el ómirindegi kúrdeli ózgeristerdiń saıası-áleýmettik astaryna úńiledi. Kemdikten arylyp, teńelýdiń jolyn nusqaıdy. «...Sol dáýren basymyzdan ketti barlyq, Jyldan-jyl kele jatyr, tosyp ta aldyq. Paıda joq ótken kúndi saǵynǵanmen, Bir iske óner kerek tutynarlyq Jarlylyq, ja­lańash­tyq jaltań kózdik. Halyqqa keldi bári urlyq, qarlyq. Arsańdaı basqa kelgen kóp páleden, Bir ǵylym, bárimizdi qut­qara­lyq».

Tabıǵat qubylysyn beıneli de astarly til­men pernelep, otarshyldar oıranyn­da­ǵy qyr ómiriniń súreńsiz keıpine kúıinedi. Azattyqtan aıyrylǵan qyr perzentteriniń qaıǵy-qasiretine egiledi. «Jaılaýdy she­girt­ke alyp, qystaýdy – qurt, Jazy jaý, qy­sy jutaý kúnge qaldyq. Aýany qara sur­ǵult bult qaptap, Qolaısyz ashylmaı­tyn túnge qaldyq».

Qazaqtyń tuńǵysh jýrnaly «Aıqapta» aǵar­týshynyń «Qaıyrly nıet, jaqsy yrym», «Densaýlyq» maqalalary basyldy.

Ulttyq oıaný dáýiriniń rýhyn áleýmet sanasyna sińirýde jankeshtilik tanytqan M.Mal­dybaıuly alǵashqy qazaq jýrna­ly­nyń el ishine taralýy, jazylýy syndy kókeıkesti máselelerdiń basy-qasynan ta­byldy. Buǵan qatysty jazýshy Sapar­ǵalı Begalın «Zamana belesteri» (Almaty, 1975) estelik kitabynda: «...Qoıandyǵa aıda­ǵan malymyz joq. Ákemniń eskishe hat bilip, shahar tiline jatyqtyǵy – bizdiń ba­zarǵa aparar baılyǵymyz da sol. Óıt­keni ákem nemere tátemniń kúıeýiniń ma­lyn bazarlap bermek...

– Biz de qaıtamyz Saparǵalı, sen búgin ózińe bir etik, kemzal-shalbar alshy. Maga­zın­ge baralyq, – dedi Áǵkem. Men ol kisini Áǵkem deıtinmin...

– Jaraıdy, – degen rızashylyq bil­dirip, bazarǵa júrýge daıyndaldyq. Meniń óz oıym bar. Ol osy jármeńkege kelisimen kó­keıdegi bir maqsat edi. Jármeńkeniń úl­ken magazınderi bar kóshesine kireberis ja­ǵynda kishkene úıshik dúkenshe turatyn. Onyń mańdaıynda arab árpimen jazylǵan jarnama ilingen. Jarnamanyń jazýyn qasynan ótken saıyn qyzyǵyp oqıtyn­myn. Ol jazý: «Osy dúkende «Aıqap» jýr­na­lyna jazylýǵa bolady. Jyldyq baǵasy úsh som» dep ádemilep jazylǵan. Meni qy­zyq­tyratyn osy jazý, «shirkin, «Aıqap» jýr­nalyna jazylyp, jyl boıyna alyp tur­sam» deımin. Oǵan tóleıtin aqshanyń ese­bin taba almaıtynmyn. Osy oıymdy Áǵke­me aıtyp, bir kıim ornyna osyǵan ja­­zylsam dep qoıa jazdadym. Bazarǵa atta­nyp, tap sol dúkenniń qasyna kelgende Áǵke­me: – Myna bir dúkenge soǵa júrelik, – dedim.

– Onda kıim-keshek joq qoı, – dep Áǵ­kem burylǵysy kelmedi. Men oǵan:

– Kıim bolmasa, basqa bir nárseler bar shy­ǵar, – dep erkindeý sóılep bastap alyp kel­dim, Áǵkem arabshany jaqsy tanıtyn kisi, dúkenniń mańdaıshasyndaǵy jazýdy oqyp:

– Jýrnal satatyn jer osy eken ǵoı, – dep maǵan kúlimsireı qarady.Oǵan ishim jy­lyp erkeleı bastadym.

– Áǵke, osy jýrnalǵa men jazylaıyn, kıi­mge degen aqshadan bir úsh som berseńiz, – dep erkeleı aıttym.

– Sapekesh-aý, jýrnal kıim bola ma? Ony jyldap jazylmaı-aq alyp oqy­maı­syń ba? Ana oqyp júrgen shkolyńda joq pa? – dep Áǵkem óz uǵymyndaǵy suraqty qoı­dy. Ol kisiniń uǵymynda shkolda bol­maıtyn kitap, jýrnal joq dep uǵady.

– Áǵke, siz qyzyqsyz, orys mektebinde qa­zaq jýrnaly qaıdan bolady. Bul jýrnal Troıkıı qalasynda shyǵady. Qazaqtyń aza­mattary ol jýrnalǵa qazaq jaıyn, jer jaıyn, bilim jaıyn úzbeı jazady, – dep bar jaqsylyqty jýrnalǵa tirkep jatyr­myn.

– Ondaı kóp bilim berse jazyla ǵoı. Alla ózi jetkizer, – dep óziniń táýekelshil se­nimin de aıtyp qoıdy. Qýanyshym qoı­nyma syımaı Áǵkemnen úsh som aqsha alyp «Aıqaptyń» ýákiline keldim. Ol ózime azdap tanystyǵy bar muǵalim Mustaqym Mal­dy­baıuly eken. Ol kisini Nurǵalı aǵaıdyń úıine kelgende kórgenim bar-dy. Jón aı­typ surasyp, jýrnalǵa jazylyp, adresin jazdyryp qulaq qaǵaz aldym. Jýrnal al­dyratyn oqyǵan kisi bolyp maqtana aty­ma mindim...» dep qazaqtyń tuńǵysh jýr­naly «Aıqapty» qalyń qaýymǵa ta­ra­týdaǵy Mustaqym Maldybaıuly eńbegin tarı­hı shyndyqqa saı baǵalady.

«Saryarqa» basylymyndaǵy «Oqý», «Alash partııasy», «Agıtatorlar», «Ult qa­zy­nasy», «Oblastnoı zemstvo taqyrypty», «Semeıdiń úıeznyı zemstvosy», «Tuńǵysh qurban», «Jetisý, Syrdarııa oblysyndaǵy ash-bosqyn» qazaq-qyrǵyzdarǵa jylý jınaıtyn komıtet erejesi», «Ash-jalańash qazaq-qyrǵyzdarǵa jylý berýshiler» atty ma­qa­la, habarlamalarda M.Maldybaıuly­nyń Alash avtonomııasyndaǵy qyzmeti, el­dik máselelerdegi azamattyq tulǵasy shy­naıy kórinis tapty. Máselen, «Alash par­tııasy» atty habarlamada Alash par­tııasynyń Semeı oblystyq komıteti ashy­lyp, komıtetke Á.Bókeıhan, Á.Ermekuly, R.Mársekuly, I.Álimbekuly, A.Qozy­baǵar­uly, T.Qunanbaıuly, H.Ǵabbasuly, S.Dúı­sem­biuly, Á.Moldabaıuly, B.Sársenuly jáne M.Maldybaıulynyń múshelikke ót­keni habarlanǵan.

Barsha ǵumyryn ultynyń oıanýy, rýhanı kemeldenýine arnaǵan tulǵa bolshevıkter qysymyna alyndy. Dúnıe-múlki tárkilenip, Qarqaraly túrmesine qamalady. Asyl erdi abaqtyǵa izdep barǵan aqyn Mádı Bapıuly qapyda oqqa ushty.

Mustaqym Maldybaıulyn nasıhattaý máselesi

Mustaqym Maldybaıuly shyn máninde sanaly ǵumyryn ult-azattyǵy jolyna baǵyshtady. Ol bar bilimi men jıǵan ilimin qazaq jastarynyń keleshegine jaratqan Alash qozǵalysynyń rýhy bıik tulǵasy. Er Mustaqym – birtýar, degdar bolmysty, na­ǵyz elsúıer azamat bolǵan. Olaı deı­tinimiz, bizdiń el – jetpis jylǵa jýyq so­vet­tik bıliktiń bodandyǵynda, saıası ezgi­sinde júrip, óziniń tól ádebıeti men má­denıetinen, tarıhynan, ulttyq qun­dylyqtary men rýhanııatynan aıyrylyp, ultjandy uly perzentterinen kóz jazyp qalǵan. Esim-soılary jermen-jeksen bo­lyp, tarıh kúnparaǵynan syzylyp ket­ken, sovettik ıdeologııanyń «qubyjyǵyna» aınalǵan kóp azamattardyń qatarynda Mus­taqym Mataq balasy da bar edi.

Búgingi táýelsiz memlekettiń altyn kú-ni – ótkenge túren saldyrdy. Sondaı-aq qupııa qoıma men shań basqan arhıvtiń, sı­rek kitaptar men qoljazbalar saq­ta­latyn qorlardyń esigin ashýǵa negiz boldy. Bul – ańsar-armanǵa toly erkindiktiń qud­ireti. Qaıta oralǵan ulylar shoǵyrynda Mus­taqymdaı dara bitim de bar. Mustaqym – tek Qarqaraly atyrabynyń ǵana emes, bútkil qazaq ulysynyń bárine ortaq Alashshyl úlken qaıratker.

Arhıvten sarǵaıǵan derek taýyp, Mus­taqymnyń júrek sózi jazylǵan «Qazaqsha eń jańa álippe» (1912) kitabyn qolǵa ustap kórgenimizde, quddy bir ótken tarıhpen syrlasyp, Alash saıypqyranymen qol alysyp, qushaqtasqandaı erekshe bir kúıge túsip edik. Mine, sol sátten beri Mus­ta­qym­nyń artynda  izdeýshisi  joq. Sar­dardyń ádebı-ǵylymı murasyn túgendeý, ǵumyr­namasyn túzý, qoǵamdyq-saıası, ádebı-mádenı qyzmetin anyqtaý úshin qolymyzǵa qalam alyp, arýaq razylyǵy úshin úlken bir is  bastap edik. Súıispen­shilikpen bastaý alǵan is Mustaqym Maldybaıdyń shyǵar­malar jınaǵyn qurastyrýǵa negiz boldy. Bul – uzaq ýaqyt esim-soıy aıtylmaı, ataý­syz qalǵan, nasıhaty kemshin tulǵa­nyń  ádebı-ǵylymı aınalymǵa túsýi. So­syn, bul –  tuńǵysh ret shyqqaly turǵan, oqyrman jurtqa Mustaqym Maldybaıdy tolyq tanystyrýǵa mursat beretin kitap. Alash degdarynyń 140 jyldyq mereı­toıy­na tartý, tuǵyrynyń bıikteýine qo­sylǵan úles.

Bul tuńǵysh ret jarııalanatyn jınaq bolǵan soń, ázirshe tek qolymyzǵa túsken, Qazaqstan arhıvteri men kitaphanalarynan tabylǵan derekter men málimetterdi ǵana qosyp otyrmyz. Bolashaqta Reseı Fe­deraııasynyń Omby, Orynbor, Ýfa, Qa­zan qalalaryndaǵy arhıvterge jol tús­se nemese Mustaqym júrgen jolmen júrip ótetindeı materıaldyq-qarjylyq múmkindik bolsa  tulǵanyń ómir jolyn hronıkalyq turǵyda jiti qarastyryp, artyna qalǵan muralaryn shashaý shy­ǵarmaı jınastyrarmyz dep josparlap otyrmyz. Sosyn aldyn ala eskerte keter  bir jaıt – Mustaqym Maldybaı óziniń pýblııstıkalyq eńbekterin «M.M», «Azamat Qoryqpasov», «Mustaqym», «Rı­za­bek Sáýleev», «Suńqar» degen búrkenshik attarmen bastyrǵan-dy. Osy jınaqqa qaıratkerdiń sanaýly ǵana maqalalary engendikten, aldaǵy ýaqytta onyń búrken­shik atpen basylǵan, áli qolymyzǵa túspe­gen, taba almaǵan basqa da maqalalaryn kezdestirermiz degen úmit bar. Osy jınaq qolyńyzǵa túskende Mustaqym týraly bizge jetpegen halyq jadyndaǵy esti sózdi, tarıhı áńgimelerdi bilseńiz nemese onyń urpaqtary, ata-tegi, ósken ortasy haqyn­daǵy málimetterińiz bolsa, tulǵany jańa­sha taný maqsatynda birigip jumys isteýge shaqyramyz.

Sóz sońynda aıtarymyz

Alash pedagogy, ana tilimizde alǵash­qylardyń biri bolyp oqýlyq jazyp, kitap shyǵarǵan ádisker, aǵartýshy, teńdik pen bostandyq jolynda bilek túre kúresken qaısar saıası qaıratker, qalamger, 47 ja­synda opat bolǵan Mustaqym Maldy­baı­dyń juldyzy týyp, aq tańy jarqyrap atar shaq jetti emes pe?! Bóri minezdi erdiń esi­min kóp bolyp, el bolyp ulyqtap, óne­gesin kótereıik!

 

Saǵymbaı JUMAǴUL,

f.ǵ.d., L.Gýmılev atyndaǵy  EUÝ professory

Eldos TOQTARBAI,

alashtanýshy

Sońǵy jańalyqtar