21 Mamyr, 14:41 409 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Erjanat Baıqabaı: «Arǵy bet» deýge aýzym barmaıdy, ol da bizdiń atajurt

Aıtysker aqyn Erjanat Baıqabaı 1983 jyly QHR Al­taı aımaǵynda dúnıege kelgen. QHR Altaı qalasynyń, Al­taı aımaǵynyń jáne Moń­ǵo­lııa­nyń Baıan-Ólgeı, Qob­da aımaqtarynyń «Qurmetti azamaty» tós­belgisimen mara­pat­talǵan. «Qımaımyn» (2008 jyl), «Júrekke túsken jol» (2017 jyl) jyr jınaqtary shyqqan. Qytaı elinen kó­ship kel­gen qandasymyz, belgili aıtysker aqyn Erjanat Baı­qa­baıulymen suh­battasýdyń reti kelgen edi...

– 2 mıllıonǵa jýyq qazaq ómir súre­tin Shyńjańǵa áridegi Baıan-Ólgeı men Qob­da aımaqtaryna keń tanylyp, «El er­ke­si Erjanat» atanǵan aı­tyskersiz. Endi mine, atajurtqa qo­nys aýdarypsyz. Qosh ke­lipsiz.
– Ózim úshin emes, Otan, urpaq, bolashaq jáne dinim, dilim, tilim, salt-dástúrim úshin kel­dim. Qyzyl-jasyldy dúnıege qunyqsań qyz kózindeı arbap, rýhanı qundyly­ǵyń­dy qurtsha kemiredi. Arzan abyroı aıǵa aǵash ekkizbeıdi. Alty tonna altynyń bol­ǵanymen alty mınýt erkindigiń bolmasa bári beker.
Men týǵan jerimdi keıbireýlershe «ar­ǵy bet» dep aıta almaımyn. Kúlli túrkiniń túp kindigi baılanǵan, sary jaılaýy saq­tar­dyń sary jurty, ǵundar qysta mekendegen – asqarly Altaı. Kók bórilerdiń kóz ja­­synan quralǵan kezinde emirenip aǵa­tyn, al qazir eńirep aǵatyn Ertistiń eń ba­sy, HIH ǵasyrda «Qazan» baspasynan al­ǵash kitaptaryn shyǵarǵan ǵulama oıshyl, dala danyshpany, abyz Aqyt Úlim­jiuly ómir súrgen, aǵa sultan Qunanbaı aq­taryla batasyn bergen Beısenbi Dó­nen­baıulynyń kúıleri bebeýlegen Aǵajaı-Altaı-Ertis dep atalatyn kıeli meken.
Ótken jyly atajurtqa kóship keldim. Qa­zaqstannyń tolyqqandy azamattyǵyn al­dym. Qazir Almaty qalasynyń turǵy­ny­myn. Qysta Merekemen (Mereke Maq­sat­qyzy) úılenip otaý qurdym.
Oqyǵan mamandyǵym – buqaralyq má­denıetti basqarý jáne qazaq ádebıeti. Kási­bı ónerim – aıtys.
– Aıtystaryńyz jaıly áńgime ór­­bit­sek.
– Aıtys sahnasyna 1996 jyly Altaı aı­maqtyq 11-kezekti aqyndar aıtysynda Torǵaıty jaılaýynda tuńǵysh qatysyp, ShUAR kóleminde bala aqyn atandym. Mı­nıstr dárejeli basshylar yrymdap tory taıǵa mingizdi. Sodan beri osy ónermen bir­ge ónip, ósip kelemin. Aqyndyq taǵdy­rym­nyń tartýy dep bilemin.
– Aıtys arqyly birshama syı-qur­met­ke bólendińiz...
– Iá, ataqtan, qurmetten, syı-syıapattan kende bolǵam joq. 2008 jyly Úrim­ji­de «Taýdan aqqan tas bulaq», 2011 jyly ta­ǵy da Úrimjide «Saǵyndym», 2017 jyly Al­matyda «Júrekke túsken jol» jeke óner keshterimdi berdim. 2016 jyly Altaı qa­lasy partkomynyń birinshi sekretary uıymdastyrýymen aıtys maıdanyndaǵy 20 jyldyǵyma arnap arnaıy «Erke aqyn, esil jyr» dep aıtys ótkizip, Shemirshek, Sarǵýsyn eki aýyl ákimderiniń arnaıy uıymdastyrýymen eki aýyl jáne oqyǵan mektebim arnaıy el-jurtym aldymnan shyǵyp qarsy aldy. 50-ge tarta at mingizip, 20-ǵa jýyq qara nar jetektetti halqym.
– Kimderdi ustaz tuttyńyz? 
– Qurmanbek Zeıtinǵazyuly, Jamalhan Qarabatyrqyzy, Berdihan Abaıuly, Qaı­rat Qulmuhammed, Erkin Ilııasuly, Ora­zaly Dosbosynov.
– Sizdińshe, aıtys aqyndary nege basa mán berýi kerek?
– Shyryldap turǵan shyndyq degen, pák sábıdiń, perishteniń basynan sıpamaý, aı­ǵaılap shaqyrǵan aqıqatqa at basyn burmaý qyp-qyzyl qylmys, júıkemen emes júrekpen sóılese, sahnada el aldynda naǵyz adam, al sahnadan túsken soń dú­nıe qońyzdyń quly, aram albasty bol­masa eken. Óıtkeni adam quny altynmen ól­shenbeıdi.
– Qazirgi aıtysqa syn kóp aıtylyp júr. Tym arzandap ketti deıdi. Buǵan aqyn ki­n­áli me álde qoǵam ba?
– «Aqyn bolý degeniń azap eken, tiline tir­shilikti tıek etken» dep aıtysker Erkin Ilııasuly aıtqandaı, rasynda aıtys maıdany burynǵydan quldyrap bara jat­qan­daı. Sahna – qııamettiń qyl kópiri. Uıqas­tyr­ǵannyń bári aqyn emes, bir maıdandaǵy aı­tysyńnan eń kem degende eki aýyz sóz ha­lyq júreginde ańyz bolyp aıtylyp júr­se, baqytty aqynsyń.
Aqyn men aıtysty uıymdastyratyn já­ne qazylardyń da, ıaǵnı bárimizdiń kiná­miz bar shyǵar. Eń bastysy ónerge tazalyq qajet ekenin bilemin. 50 jyl ǵumyryn aı­tysqa arnaǵan aqyn aǵamyz Júrsin Erman qazaq aıtysyn jańa bir beleske kóterdi. Endi ony tómen quldyratpaý búgingi aıtysker jastarǵa paryz.
– Ánge mátin jazasyz ǵoı?
– Usynys bolyp jatsa, eshkimniń betin qaıtarǵam joq. «Qara jorǵa», «Qyz kóziniń jasyndaı», «Oıymdasyń», «Aı kýá», «Máń­gilik saǵynysh» qatarly ánderdiń sózin jaz­dym. Qazir olardy Toqtar Serikov, Qa­jymurat Sheshenqul, Roza Álqoja, Shába Ádenqul, Shahrızat, Bıbigúl Qılym­qan, Aqqý Báıjigit qatarly ánshilerdiń án qorjynynda bar.
– Endigi shyǵarmashylyq jospar­laryńyz qandaı?
– Qazaq aıtys ónerine qubylys ákel­gen aqyn ustazym Erkin Ilııasuly týraly ro­man-esse jazyp jatyrmyn. Taıap ta qal­dym. Sonymen birge «Ertis qashan tası­syń?» jyr jınaǵym baspaǵa daıyn. Odan bólek kazaqtyń áıgili balýany, qazaqtan shyqqan tuńǵysh Olımpıada chempıony, álem chempıony Jaqsylyq Úshkempirov ata­myz jaıly taǵy bir týyndym daıyn.
Áli izdenip, oqyp ǵumyry uzaq, qundy shy­ǵarmalar jazsam deımin, aıtystan góri qazir qalamǵa syr aıtýǵa beıimdelip aldym. Osy jaǵyna den qoıatyn tárizdimin.
– Ótken jyly Baıan-Ólgeıde úlken asta bas júldeni jeńip, temir tulpar mi­nip qaıttyńyz. Al Qazaqstanǵa kel­geli áli sahnaǵa shyqpadyńyz. Qa­shan shyǵasyz, shaqyrýlar boldy ma?
– Iá, sol saparda eki aıtysqa qatysyp qaıt­tym. Belgili kásipker Ermurat Baıtemir ata-baba árýaǵyna Baıan-Ólgeı jerinde buryn-sońdy bolmaǵan erekshe as berdi. Asqa 40 myń adam jınaldy. Báıgege 8 temir tulpar tigildi. Alǵan júldeni qoıshy, Baıan-Ólgeı halqynyń aq batasyna, ańqyldaq peıiline, saqtalǵan qazaqy saltyna rıza boldym. Qazir Baıan-Ólgeı men Qobda halqyn, keń dalasyn, asaý ózenin, asqar taýlaryn saǵyna eske alamyn. Baq pen bap qatar shabatyn, buıyr­ǵan kúni sátine qaraı aıtys sahnasyna shyǵarmyn. «Men aıtysqa túseıin» dep júgirip eshkimge barmadym, «aıtysqa nege qatyspaısyń?» dep surap, shaqyrǵan eshkim bolmady ázirge.

Suhbattasqan
Baqytbek QADYR

Sońǵy jańalyqtar