14 Mamyr, 10:21 390 0 Saraptama Anar LEPESOVA

Bıýdjettiń búıirin ortaıtqan indet únemdeýge de úıretse...

Ótken aptada Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev reseılik «TASS» agenttigine bergen suhbatynda Qazaqstanda koronavırýs ınfekııasymen jáne pandemııa saldarynan týyndaǵan ekonomıkalyq qıyndyqtarmen kúres sharalaryna bólingen qarjynyń naqty somasyn jarııa etti. Prezıdenttiń aıtýynsha, bul baǵyttaǵy jumystarǵa shamamen 6 trln teńge jumsalǵan. Suhbattan soń kópshiliktiń kókeıinde munsha qarjy qaıda jumsaldy degen saýal týyndady. Týyndaýy zańdylyq. Qazyna qarjysy týraly sóz bolǵan jerde osy eldiń árbir azamatynyń suraq qoıýǵa, jaýap alýǵa haqysy bar.

Jeńistiń 75 jyldyǵyna oraı «Álem basshylary Uly jeńis jaıynda» atty joba uıymdastyrǵan Reseıdiń «TASS» agenttigi ótken aptada Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtan suhbat aldy. Suhbat barysynda soǵys pen jeńiske qatysty suraqtardan bólek, búgingi kúnniń asa ózekti máseleleriniń biri – koronavırýspen kúres jaǵdaıy da talqylandy. Agenttik tilshisi Qazaqstan pandemııaǵa qarsy qalaı kúresip jatqanyn jáne halyqty qaýipti vırýstan qorǵaý úshin bılik qandaı sharalardy qoldanǵanyn surady.

Memleket basshysy kesirli keseldi aýyz­dyqtaý baǵytynda elimizde erek­she jumystar qolǵa alynǵanyn aıtty.

«Jalpy, biz qabyldaǵan sharalarǵa memleket bes jarym, tipti shamamen 6 trıllıon teńge shyǵyndady – bul 13 mıllıard dollar nemese jalpy ishki ónimniń 8 paıyzdan astam kólemi. Iaǵnı, taǵy qaıtalap aıtamyn, bul buryn-sońdy bolmaǵan, shuǵyl áreket etýdi qajet etken sharalar. Bul sharalardy maqsatty túrde qolǵa aldyq, árıne erteń syn-eskertpeler bolýy múmkin. Máselen, aqshany jelge shashty degendeı. Biraq men, eń aldymen, bul jaǵdaıda bizdiń azamattarymyzdyń ómiri men ál-aýqaty úshin aıanbaı kúresýimiz kerek dep sanaımyn. Sebebi halyqsyz ekonomıka bolmaıdy, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

 6 trln teńge:  Qashan, qaıda jumsaldy?

Prezıdenttiń aıtqany aıdaı keldi.  Suhbattan soń áleýmettik je­lilerde «Mem­leket qyrýar qar­jy­ny jelge ushyrdy», «son­shama aq­sha qaıda jumsaldy?», «báz­bireý­ler qaltasyna basqan shyǵar» degen sa­ryndaǵy syn kóbeıdi. Úkimet bul má­sele jóninde málimdeme jasaýǵa asyqpaǵan soń  kóptiń kókeıindegi saýaldarǵa áýeli Pre­zıdenttiń shtattan tys keńesshisi, eko­no­mıst Oljas Qudaıbergenov jaýap berdi.

«Árıne, jumsaǵan eken, demek urlaǵan dep oılaıdy bázbireýler. Bul somany ji­lik­tep, shaǵyp túsindirer aldynda, eń al­dy­men Prezıdenttiń bul rette aıtqanyna toq­tala keteıin: «Jalpy, biz qabyldaǵan sha­ralar memleketke 5,5 tipti shamamen 6 trln teńgege tústi, bul – 13 mlrd dollar ne­mese jalpy ishki ónimniń 8 paıyzdan as­tamy». Munda «memleketke túsken sal­maq» degen sóz memlekettik bıýdjettik jos­parlaý turǵysynda qoldanylyp tur. De­mek, bul qarajat naqty sharalarǵa bó­lindi. Árıne, soǵan sáıkes ár sharanyń óz mer­zimi bar, eń uzaq degende ol jyl sońyna deıin jalǵasady», – dep túsindirdi Pre­zı­dent keńesshisi.

Oljas Qudaıbergenov osy  rette álgi so­ma qandaı sharalarǵa jumsalǵanyn atap, tús­tep berdi.  Endeshe,  solardy jipke tizip kó­relik:

1.«Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» boıynsha 1 trıllıon teńge josparlanǵan, onyń 700 mlrd teńgesin ákimdikter baǵaly qa­ǵazdar shyǵarý arqyly, al qalǵan 300 mlrd teńgesin respýblıkalyq bıýdjetten ala­dy. Negizinen qurylys jáne ınf­ra­qury­lymdy jańartý salasy boıynsha 7 myń jobany júzege asyrý kózdelgen. Olar sáýirden bastap jeltoqsanǵa deıin ıge­riletin bolady, biraq negizgi tólemder qyrkúıek-jeltoqsan aılarynda júzege asy­rylmaq.

2. Taǵy 1 trıllıon teńge shaǵyn jáne or­ta bıznesti 6 paıyzdyq jeńildikpen ne­sıeleýge bólingen. Saıasattaýshynyń aı­týynsha, ázirge bul baǵytta shamamen 300-350 mıllıard teńge ıgerilgen. Ulttyq bank­tiń bul 1 trln teńgesinen bólek bız­neske taǵy 75 mlrd teńge bıýdjetten bó­linipti. Ol da joǵaryda atap ótken nesıe kó­lemin 6 paıyzǵa tómendetý úshin nesıe mólsherlemesin qaıta sýbsıdııalaýǵa jumsalady eken.

3. «Báıterek» holdıngi arqyly turǵyn úı qurylysyna 390 mlrd teńge qaras­ty­ryl­ǵan. Bul soma maýsym-jeltoqsan aı­lary aralyǵynda bólinbek. Budan bólek, sýb­sıdııa 60 mlrd teńgege deıin art­ty­ryl­ǵan jáne forvardty (taýar túrindegi) sa­typ alýǵa 23 mlrd teńge bólingen.

«Sondaı-aq «QazAgro» AQ arqyly ne­sıe­leýge dep 70 mlrd teńge berdi, biraq bul ót­ken jyly maquldanǵan esep, al 2-tar­maq­tan bólek aýylǵa 100 mlrd teńge bó­lindi. Aqshany bólý proesi birshama kidi­rip jatyr, biraq onyń jartysy jazda, taǵy bir bóligi kúzde bólinýi kerek», – deıdi Oljas Qudaıbergenov.

4. Tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty ju­mys­syz qalǵandarǵa eki aıda 42 500 teń­geden 386 mlrd teńgeniń tólemi jasalmaq. Járdemaqyny alýshylardyń jalpy sany shamamen 4,5 mln adamdy quraıdy. Bul somanyń teń jartysy tólendi, al qalǵan jartysy osy kúnderi tólenýde.

5. Shaǵyn jáne orta bıznesti jalaqy qory boıynsha tóleıtin salyqtaryn nólge teńestirý bıýdjetke 237 mlrd teńgege tús­ken. Bul – sáýir-qyrkúıek aılaryndaǵy shy­ǵyn eken.

6. Medıına salasyna arnalǵan qo­symsha shyǵyndar (dárigerlerdiń syıa­qysy, tamaq jáne turmystyq jıyntyq­tary, baılanys qyzmetteri, medıınalyq qyzmetterge aqysy, medıınalyq model­dik keshender salý jáne t.b.) 125 mlrd teń­geni quraǵan.

7. Zeınetaqylardy, járdemaqylardy, shá­kirtaqylardy ulǵaıtýǵa 244 mlrd teńge jumsalmaq. Bul qosymsha shyǵyndar sáýir-jeltoqsan aralyǵynda bólinedi.

8. Sonymen qatar birqatar memlekettik baǵ­darlamalardy («Eńbek», «Aýyl besigi») qarjylandyrý kólemi 105 mlrd teńgege artqan. Bul qarjy da sáýir-jeltoqsan ara­lyǵynda bólinýi tıis.

9.Tótenshe jaǵdaılar kezinde (mysaly, sý tasqyny) keıbir shyǵyndardy shuǵyl jabý úshin Úkimet rezervten taǵy 150 mlrd teńge bólgen.

10. Sondaı-aq bıýdjet kiristeriniń shy­ǵynyn óteý úshin Ulttyq qordan qo­sym­sha 1,7 trln teńge bólinipti.

Munyń bárinen bólek, qorǵanys, qaýip­sizdik salalary, teńgeniń qunsyzdanýyna baı­lanysty shetel valıýtasyn qarjylan­dyrýǵa bıýdjetten ketken qosymsha shy­ǵystar bar – shamamen taǵy 200-300 mlrd teńge jumsalǵan.

«Endi osynyń bárin qosaıyq: 1 trln + 1 trln + 75 mlrd + 390 mlrd. + 60 mlrd + 23 mlrd + 386 mlrd + 237 mlrd + 125 mlrd + 244 mlrd + 105 mlrd + 150 mlrd + 1,7 trln = shamamen 5,5 trln teńge, al basqa da azdy-kópti shyǵyndardy qosqanda sha­mamen ol 5,7-5,8 trln teńge bolyp qalady», – dep O.Qudaıbergenov qazynadan jumsalǵan qar­jynyń jaıyn búge-shigesine deıin tú­sindirip berdi.

Aıtpaqshy, sol kúni sál keshirek Qarjy mı­nıstrligi de 6 trln teńgeniń esebin ja­rııalady. ıfrlarda az-maz ózgeshelik bol­ǵanymen, tutastaı alǵanda eki eseptiń aıyr­mashylyǵy kóp emes.

Qyzý talqyǵa túsken 6 trln teńgeniń aınalasynda shý basyla qoımaǵan   soń dúı­senbi kúni Úkimet úıinde ótken brı­fıng­te Premer-Mınıstrdiń birinshi oryn­basary-Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov osy máselege arnaıy toqtaldy.

«Internette keıbir blogerler Qa­zaq­stan­nyń koronavırýspen kúreske 13 mlrd dol­lar jumsaǵanyn jazyp, birshama az qa­rajat bólingen kórshi elderdiń keı­biri­men salystyrýda. Bul múldem qate aqparat ekenin aıtqym keledi. Koronavırýspen kúreske nemese indetke qarsy sharalarǵa res­pýblıkalyq bıýdjetten shamamen 150 mlrd teńge, dollarǵa shaqqanda 350 mln dol­lar bólindi», – dedi birinshi vıe-pre­mer.

Álıhan Smaıylov atalǵan soma daǵ­darysqa qarsy sharalardy júzege asyrýǵa baǵyttalǵan 5,9 trln teńgeniń ishine kire­tinin naqtylady.

«Bul – jumyspen qamtý, áleýmettik tó­lemder, bıznesti qoldaý, kásipkerlerdi jeńildikpen kredıtteý, turǵyn úı qury­lysy jáne basqalary. Bul qarajat jyl boıyna josparlanǵan. Máselen, bıznesti jeńildikpen kredıtteýge 1 trln teńge jumsalady. Bul qaıtarylatyn qarajat, bızneske tómengi mólsherlememen kredıt túrinde beriledi», – dep túsindirdi mınıstr.

Toqtatylǵan toı,  jumsalmaǵan qarjy

 Elimizde tótenshe jaǵdaı rejıminiń en­gizilýine baılanysty mádenı is-sharalar, bu­qaralyq jıyndardy ótkizý toqtatyl­ǵany belgili. Qazaqtyń ulyq merekesi – áz-Naý­ryz, Jeńistiń 75 jyldyǵy sekildi mańyz­dy merekeler toılanǵan joq. Son­daı-aq bıyl Abaıdyń 175 jyldyǵy, Ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵy keń kólemde atap ótilýi tıis-tin. Alaıda pandemııaǵa baı­­­lanysty josparlanǵan sharalardyń kóp­shiligi ótken joq, keıbiri onlaın for­matta ótkizildi. Sporttyq jarystardyń da jaıy belgili. Osy oraıda, ótpeı qalǵan sharalar, jıyn-toılarǵa bólingen qarjy qaıda degen suraq týyndaıdy.

Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulovanyń aıtýynsha, tótenshe jaǵdaıǵa baılanysty toqtatylǵan shara­lar­ǵa bólingen qarajat qazynaǵa qaı­taryl­ǵan.

«Karantın sharalaryna baılanysty únemdelgen qarajat týraly aıtar bolsaq, bu­ǵan deıin aıtqanymdaı, josparlanǵan má­denı jáne sporttyq is-sharalar bolmaı qal­ǵanyn bilesizder. Tipti, búkil álem boıyn­sha iri sporttyq doda sanalatyn jaz­­ǵy Olımpıada oıyndary, Paralım­pıa­da oıyndary da keıinge shegerildi. Álem chempıonattary da josparly merziminde ótpeı qaldy. Qazirgi tańda bizdiń sport­shy­lar úıde jattyǵýda. Karantın rejımi en­gizilýine baılanysty sporttyq shara­larǵa bólingen qarjy únemdeldi. Qazir sportshylarymyz úıde daıyndalyp jatyr. Mádenı is-sharalar da onlaın re­jımge aýysty. Bólingen qarjy ońtaılan­dy­ry­lyp, respýblıkalyq bıýdjetke qaı­taryldy», – deıdi mınıstr.

Vedomstvo basshysynyń sózine súıen­sek, karantın rejımi engizilgen ýaqyttan bastap elimizde onlaın formatta 15 myń is-shara ótkizilgen.

 «Aqshany orynsyz jumsaýdy toqtatyńdar!»

Onlaınnyń ozyq tustaryn, ásirese ýa­qyt pen qarjy únemdeýde taptyrmas qural ekenin qashyqtan jumys isteýge kósh­kenderdiń kóbi moıyndady. Tótenshe jaǵdaı rejımin qamtamasyz etý jónindegi memlekettik komıssııa otyrysynda sóı­legen sózinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta pandemııaǵa baılanysty engizilgen jumys isteýdiń jańa formaty óz tıimdiligin kórsetkenin aıtty.

«Qashyqtan jumys isteý formaty mańyzdy memlekettik sheshimderdi qa­byl­daý kezinde zamanaýı tehnologııalardy qol­danýǵa suranys baryn kórsetti. Qalyp­tasyp qalǵan jańashyldyq retinde Úki­mettiń, mınıstrlikter men ákimdikterdiń otyrysy men keńesin barynsha qashyqtan júrgizý formatynda ótkizýdi usynamyn», –  dedi Prezıdent.

Memleket basshysy jumys proesin ba­rynsha ońtaılandyryp, kereksiz pro­edýralardy alyp tastaý qajetin basa aıt­ty.

«Qajetsiz sharalardy, kelisimder men jınalystardy, ýaqyt pen aqshany oryn­syz jumsaýdy toqtatý kerek. Sheshimdi jyl­dam qabyldap, eń bastysy, ony oryn­daý qajet», – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent ahýaldyń ózgerýine jaýap bere alatyn jańartylǵan, tıimdi ári yq­sham memlekettik apparat kerek ekenin aıt­ty. Sondaı-aq memlekettiń damý ınstı­týt­taryn reformalaý jalǵasatynyn jet­kizdi.

«Meniń halyqqa joldaǵan Joldaýymdy júzege asyrý aıasynda olardyń qurylym­daryn reformalaý, mindetteri men maq­sat­ta­ryn aıqyndaý jumysy jalǵasa­dy. Fýnkııalardyń keıbiriniń qosarlanýy, jekeshelendirýdiń keıbir suraqtary, otan­dyq kásipkerlerdiń kvazımemlekettik sek­tordaǵy satyp alýǵa qoljetimdiligi se­kildi máselelerdi sońyna deıin sheshý ke­rek», – dedi.

Qasym-Jomart Toqaev elektrondy úki­met tujyrymdamasyn qaıta taldap, keńes, anyqtama alý, ótinim berý opera­ııa­larynyń bárin tolyǵymen onlaın re­jımge kóshirý, al egov tilin halyqqa qara­paıym ári túsinikti bolatyndaı etýdi tap­syrdy.

«Bıznes pen memleket arasyndaǵy qa­rym-qatynas tolyǵymen ıfrlyq for­matqa, ıaǵnı qarym-qatynassyz júıege kó­shedi. Osy oraıda  ekonomıka men qoǵam­dy ıfrlandyrý proesteriniń bárine jańa serpin berýdiń mańyzy zor», – dep túıdi Prezıdent.

Túsine bilgenge Memleket basshysy ót­peı qalǵan shara, toqtatylǵan jıyn-toı­lardan únemdelgen qarjyny qaı salaǵa jumyldyrý keregin nusqap kórsetti. ıfrlandyrýdyń qyr-syryn áli ıgere almaı júrgenimizge qashyqtan bilim berý kezinde kóz jetti. Áýelde oqýshylardy on­laın oqytamyz dep jar salǵan Bilim jáne ǵylym mınıstrligi sabaq bastalar sátte bul bastamasynan bas tartyp, ınternettiń múmkindigin eskermegenderin moıyndady. Zamanaýı aqparattyq júıege artylýy tıis júk teledıdarǵa, radıoǵa artyldy. Mı­nıstr tipti shalǵaı eldi meken oqýshylaryn poshta qyzmetin paıdalanýǵa shaqyrdy. «ıfrlyq Qazaqstannyń» 3 jyldaǵy «jetistigi» osyndaı.

Pandemııa el damýyna kóp kedergi kel­tirdi. Dese de, paıdaly men paryq­syz­dyń, baǵaly men qunsyzdyń arajigin aıyryp bergenin, osy kúnge deıin kóz jumyp kel­gen qatelikterimizdi áshkerelegenin moıyn­daǵan jón. Búkil álem moıyndap otyr. Ba­symdyqty anyqtap, ýaqyt pen aqshany beker ysyrap etetin qajetsiz dúnıeniń bárin ysyryp tastaıtyn ýaqyt keldi. Túı­genimiz az emes. Endi sony iske jumyldyra bilsek bolǵany.

Orazaly SÁBDEN,  ekonomıka ǵylym­­­darynyń doktory, professor:

Únemdelgen qarjy jastardyń bolashaǵyna jumsalýy qajet

– Indettiń taralýyna baılanysty elimizde mádenı, buqaralyq sharalardyń barlyǵy toqtatyldy.  Jınalystar men forýmdarǵa bólingen qyrýar qarjy únemdeldi. Únemdelgen qarajat jastardyń bolashaǵyna quıylýy tıis. Óıtkeni el kelesheginiń kemel bolýy óskeleń býynnyń bilim-biligine, densaýlyǵyna, tálim-tárbıesine táýeldi.

Eń áýeli, balalarǵa arnalǵan sporttyq úıirmelerdiń barlyǵy tegin bolýy qajet. Aýyldyq jerlerde bolsyn, qalada bolsyn, ata-analar balalaryn sporttyq sekııalarǵa aqysyz qatystyra alatyndaı jaǵdaı jasaý kerek. Qalada sport úıirmeleriniń baǵasy qymbat ekeni eshkimge jasyryn emes. Kóp adamnyń qaltasy kótermeıdi. Eger tegin úıirmeler kóbeıer bolsa, balalardyń bos ýaqyty azaıyp, densaýlyǵyn ońaltýǵa, shynyǵýǵa den qoıar edi. Telefonǵa, kompıýterge telmirip otyrmas edi.

Ekinshiden, qarjyny aýyl sportyn damytýǵa jumyldyrý kerek. Sport mektepteriniń sanyn kóbeıtip, ortalyqtan kásibı jattyqtyrýshylardy jumysqa tartý qajet. Sporttyq qural-jabdyqtarmen qamtamasyz etýge, jarystar uıymdastyryp, jastardy baǵaly syılyqtarmen yntalandyrýǵa kóńil bólgen jón. Aýdan ákimdikterinde dene shynyqtyrý jáne sport bólimderi bar. Solar osy sharýalardyń barlyǵyn úılestirýi qajet. Bul sharalar kózboıaýshylyq úshin emes, halyqaralyq dodalarda eldiń namysyn qorǵaıtyn jigerli jastardy tárbıeleý úshin jasalýy qajet. Myqty sportshy – eldiń betke ustar týy. Sportty damytsaq,  ımıdjdik sharalarǵa qyrýar qarjy shyǵyndaýdyń qajeti de joq.

Úshinshiden, jetim balalardy oqýǵa tegin túsirý qajet. Mektepti bitirip, kámelettik jasqa tolyp, balalar úıinen, ınternattan ketkennen keıin ata-ana qamqorlyǵyn kórmeı ósken kóp bala sansyrap, óz jolyn taba almaı, teris ádetterge úıir bolyp jatady. Solarǵa qoldaý kórsetip, joǵary bilim alýyna, kásip meńgerýine jaǵdaı jasaý kerek. Munyń bári adresti túrde ári jarııaly túrde júzege asqany jón. Ár balaǵa, ár sharaǵa bólingen qarjy maqsatty jerine jetkenin qadaǵalap, jaýapty mekemeler ár tıynnyń esebin berip otyrýy qajet. Sonda bıýdjet qarjysy usta­ǵan­nyń qolynda, tistegenniń aýzynda ket­peıdi. Jastarǵa quıylǵan kapıtal er­teńgi eselenip aqtalyp, el ıgiligine aı­na­lady.

 

Sońǵy jańalyqtar